ERM100: Uus hoone Raadil

Peeter Mauer

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukoht on Raadil Tartu linna ja Tartu valla piiril, endise Raadi mõisa aladel või hilisemast ajast endise Nõukogude sõjalennuvälja aladel. Nii nagu on kahetine asukoha kirjeldamine, nii oli ka suhtumine 2006. aastal muuseumi uue hoone arhitektuurivõistluse võidutööks kuulutatud ideekavandisse „Memory field”.

Ootamatu ja üllatav oli võidutöö autorite ideeline lähenemine: rahva ajalugu ei saa ega või rahva mälust tõrjuda, eitades aja märke, vaid neile tuleb anda uus, lootust sisendav tähendus. Võistluse žürii hindas autorite ajatut ja formalismivaba lähenemist kõrgelt. Uus muuseumihoone jääb endisest ajaloolisest mõisakompleksist  ida suunas, kulgedes 70 meetrit laia valdavalt ühekorruselise hoonena Raadi järve kagutipust endise sõjalennuvälja stardiraja suunas, ületades sillana madalama tiikide ala ning moodustades nii 350 meetrit pika visuaalse pikenduse endisele lennukite ruleerimisrajale. Hoone otsekui sulab lennurajaga ühte. Hoone kõrgus väheneb sujuvalt lennuraja suunas. Rõhutamaks seda muljet, on hoone arhitektid ja projekteerijad leidnud tehnilise lahenduse, mis võimaldab hoida kogu hoone katusepinna puhta tehnilistest kommunikatsioonidest (ventilatsioonitorud, barjäärid jmt). Sirgjoonelist kaugusesse (minevikku? tulevikku?) liikumist järgib ka hoone sisestruktuur.

Hoone on konstruktsioonilt pikk ja avar hall, nii et  seda saab vastavalt muuseumi vajadustele liigendada, kuid samas esitab see muuseumile tõsiseid väljakutseid valiku tegemisel. Aprillis 2009, kui hoone põhiprojekti koostamine jõuab lõpusirgele, on hea võimalus heita pilk valitud lahendustele. Hoone siselahenduse määrab arhitektide idee läbida hoone pikisuunas ja väljuda avarale, kaugusesse suunduvale tehismaastikule. Sellest tulenevalt on hoone keskel pikk mõtteline „koridor”, mis läheb muuseumi fuajeest sujuvalt üle näitusealaks ja taas fuajeeks. See on ka külastajate peamine liikumissuund majas. Hoonel on kaks sissepääsu: hoonesse võib siseneda nii Tartu linna poolt kui ka lennuvälja poolt. Paralleelselt „koridoriga”  paiknevad näitusealad ja muuseumi tööruumid. Sisenedes peasissekäigust, mille kohal kõrgub 70 meetrit lai ja kohati 40 meetrit pikk konsoolvarikatus, jõuame fuajeesse, mis on avar 14 meetrit kõrge ruum. Siin on infoala ja muuseumipood.

Peasissepääsust vasakule jäävad 250 kohaga kino- ja konverentsisaal ning auditooriumid. Paremale on kavandatud tegevuskeskus ja õpitoad, kus külastajatel on võimalik iseseisvalt või juhendajate abiga tegelda mitmekesise arendava tegevusega käsitööst multimeediani. Fuajeest pääseb keldrikorrusele, kuhu on paigutatud külastajate riidehoid ja tualetid. Hoone sügavusse liikudes jõuame sillaalale, kuhu on planeeritud suurem  avalik ala mitmesuguse tegevuse, ürituste jms tarvis. Sillaalast saab meeldiv kohtumispaik, siin hakatakse avama näitusi, siit saavad alguse rännakud ekspositsioonidesse, siin oodatakse kaaslasi … Sillaalale jääb restoran kauni vaatega Raadi järvele ja mõisakompleksile. Siin paikneb ka muuseumi avalik raamatukogu, millega liitub uurijate ruum neile, kes soovivad tutvuda muuseumi rikkalike kogudega.

Näituste ala jaguneb kolmeks suureks eraldi sissepääsuga alaks: eesti püsinäituste ala, mis omakorda jaguneb mitmeks osaks, soome-ugri püsinäituse ala, mis asub suures osas hoone keldrikorrusel, ja vahetuvate näituste ala. Näitusepinda on hoones kokku 5100 ruutmeetrit, seega saab  eksponeerida ERM i rikkalikke kogusid mitmetel näitustel. Läbinud umbes 150 meetrit pika näituste ala, jõuame maja teises otsas asuva fuajeeni. Siit pääseb 150-kohalisse blackbox’i-tüüpi teatri- ja muusikasaali ning kohvikusse. Soovi korral on võimalik väljuda hoonest ja liikuda edasi muuseumi ümbruskonda, kuhu rajatakse tulevikus temaatilised tegevusalad nagu muistendipargid, eksperimentaalarheoloogia ala jms. Hoonest edasi kulgeval lennurajal saab korraldada vabaõhuüritusi, kontserte, sinna võib rajada mastaapseid ekspositsioone. Hoone külastajatele avatud alade selge jagunemine kasutusotstarbe põhjal ja kaks sissepääsu lasevad kasutada hoone eri osi üksteisest sõltumatult.  Nii kino- ja konverentsisaali kui ka teatrisaali on võimalik kasutada ka õhtuti pärast muuseumi näituste ala külastajatele sulgemist. Samuti ei segata teineteist saalide üheaegsel kasutamisel.

See annab alust loota, et uuest muuseumihoonest kujuneb mitmekülgne tegevuskeskus, mis pakub laialdasi võimalusi nii muuseumile kui tema koostööpartneritele. Külastajate silma eest varjatud, aga muuseumile ühed olulisemad ruumid, hoidlad on hoones paigutatud keldrikorrusele, kus need moodustavad selge ja kompaktse terviku. Selline lahendus tagab hoidlates, mida on kokku 7500 ruutmeetrit, madala energiakuluga säilitusrežiimi ning haruldaste, nüüd osaliselt juba sada aastat vanade kollektsioonide säilimise.  Hoidlatel on hea ühendus säilitus- ja konserveerimiskeskuse ruumidega, samuti uurijate ruumiga, nii et esemeid saab mugavalt fondidest uurijatele vaatamiseks tuua. Muuseumi tööruumid, s.o kabinetid, töökojad, säilitus- ja konserveerimiskeskuse laborid ja tööruumid, multimeediakeskus, helistuudio jm paiknevad kohati kahel korrusel piki hoonet näitusealast paremal. Siia on koondatud kõik muuseumi sisuliseks tegevuseks tarvilikud üksused. Hoone suurusest tulenevalt (hoone pindala on kokku ca 32 000 m², millest 19 500 m² on avalik ruum) on suurt tähelepanu pööratud energiasäästlikkusele. Kogu hoone on kavandatud maaküttele, mis tagab  märgatava kokkuhoiu hoone ekspluatatsioonil. Energiasäästlikkust aitab tõsta „targa maja” tehnoloogiate kasutuselevõtt. ERM i uus hoone ei ole ainult uus kodu muuseumile. Uue majaga luuakse multifunktsionaalne keskkond. Aktiivne tegevus, kultuurivaldkondade segunemine, uued ideed ja inspireeriv keskkond ühelt poolt ning mälu, kultuuripärand, traditsioonid ja väärtused teiselt poolt annavad meile võimaluse luua midagi enneolematut, kohustuse luua midagi, mille üle me uhked saame olla.