Filmimaailm

Aare Ermel

Hollywood panustab Indiasse

Hollywood on aasta-aastalt laiendanud oma mõju Aasias. Uusima tähelepanuväärse sammu tegi Walt Disney kontsern. Osteti Mumbais baseeruva India meelelahutustööstuse suurkompanii UTV Motion Pictures aktsiaid veel 203 miljoni dollari eest, suurendades sedasi oma osalust selles edukas kinofilme ja telesaateid tootvas firmas 13,7 protsendilt 32,1 protsendini. UTV Euroopas ja Ameerikas tuntuim produktsioon on usutavasti maineka naiskineasti Mira Nairi draama „Nimekaim” (2006). Bengali filmiklassikute Satyajit Ray ja Ritwik Ghataki mälestusele pühendatud filmiloo sangariks on Gogoliks hüütav Ashoke Ganguli, New Yorgis elavate India immigrantide poeg.

Ridley Scott ekraniseerib lauamängu

Lelukontsern Hasbro allkirjastas veebruari kolmandal nädalal kuue aasta lepingu filmikontserniga Universal Pictures. Kokkuleppe kohaselt kohustub Universal ekraanile tooma vähemalt neli ülipopulaarset lauamängu. Esimeseks pääsukeseks oleks maailma väidetavasti kõige tuntum lauamäng Monopoly, mille tänapäeval kasutatav versioon on pärit aastast 1935. Teada on, et „Monopoli” režissööriks on kinnitatud Ridley Scott ning filmi esilinastus toimub 2010. või 2011. aastal. Järgmistena jõuaksid kinolinale Hasbro menutooted Battleship ja Candy Land ning seejärel ilmselt Ouija, Yahtzee, Stretch Armstrong, Clue või mõni muu põnev mäng.

 

 

Lähiminevikus lahkunuid

Alain Robbe-Grillet (18. VIII 1922 – 18. II), prantsuse „uue romaani” üks peamisi teoreetikuid ja praktilisi viljelejaid, filmilavastaja ja akadeemik, kelle hobiks oli harrastusagronoomia ja kaktusekasvatamine. Robbe-Grillet ning tema kunagised lähikolleegid Nathalie Sarraute, Michel Butor ja nobelist Claude Simon seostuvad eeskätt eelmise sajandi mõjuka kirjandusliku liikumisega nouveau roman. Ta on alati olnud „kirjanike kirjanik” ja „filmirežissööride filmirežissöör”, kuna tema originaalsuse vastuvõtmiseks läheb tarvis nii sügavaid ja laiahaardelisi teadmisi, mida käsutab vaid õige kitsas kiht suurest publikust. See tähendab ühtlasi seda, et Robbe-Grillet’ proosa ja filmide mõju ei ilmne mitte niivõrd vahetult, kuivõrd pigem ülekantult: tema õpilaste ja epigoonide kaudu.

Alain Robbe-Grillet‘ 13 romaanist ilmus esimesena trükist kriminull „Kummid” (1953), mis jõudis eestikeelse lugejani „Mirabilia” sarjas. Kõige paremini teatakse teda siiski eakaaslase ja nimekaimu Alain Resnais’ tippfilmi „Möödunud suvel Marienbadis” (1961) stsenaristina. „Marienbadi” saatnud edust tiivustatuna hakkas avangardistlik kirjanik ka ise oma teoste järgi filme lavastama. Olulisemad on neist „Surematu” (1963), „Trans-Europ-Express” (1966), Prantsususmaa-Slovakkia koostööprojektid „Võlts inimene” (1968) ja „Eeden ja mis sellele järgnes” (1970), „Naudingu sujuvad libisemised” (1974) ja „Ilus naisvang” (1986). Alain Robbe-Grillet kuulub nende väheste hulka, kes (nagu Béla Balázs, Jean Cocteau või Pier Paolo Pasolini) on ühtaegu kahes eri žanris midagi jäävat loonud. Ja see saavutus on juba oma harulduse tõttu austusväärne.

 

Edward Klosiński (2. I 1943 – 5. I), poola filmioperaator, kes on teinud koostööd kolme kaasmaalasest klassiku Andrzej Wajda, Krzysztof Zanussi ja Krzysztof Kieślowskiga. Wajda kaamerameheks oli ta kaheksa ekraaniteose juures, millest on olulisemad „Kasesalu” (1970), „Marmormees” (1977), „Ilma tuimestuseta” (1978) ja „Raudmees” (1981). Zanussiga sidusid teda filmid „Illuminatsioon” (1973) ja „Kaitsevärvid” (1977). Klosiński ja Kieślowski ühisprojektideks kujunesid kümnejaoline suursari „Dekaloog” ja trikolooritriloogia keskmine teos „Kolm värvi: valge” (1994). Edward Klosiński teeneks on ka Lars von Trieri Euroopa-triloogia lõpetanud melodraama „Euroopa” (1991) hüpnootiline, põnev ja visuaalselt efektne pildirida.