Hakake filmiraamatuid kirjutama!

Annika Koppel, „Eesti film 100” projektijuht

Kolleeg ja „Eesti film 100” üks algatajaid Jaak Lõhmus kergitas siinsamas Sirbis filmiteemaliste raamatute arutelu mullu augustis, nentides: „Teada on, et uusi omakeelseid filmiraamatuid sama hästi kui polegi (ei ilmu poeletile juba aastaid)”. Põhjusi, miks see nii on, võib leida mitmeid. Oluline on märgata, et filmi uurimiseks puudub korralik baas. Eestis ei ole koolitatud filmiloolasi, pole baasasutust, kus uurijad võiksid  tegutseda. Lõpuks on ka filmiinfot raske kätte saada ja see on lünklik.

Filmiharidus on hakanud ennast küll kenasti looma, aga traditsioon pole pikk. Filmiarhiiv on jõudumööda üht-teist üllitanud, ka nooruke filmimuuseum võiks kujuneda taimelavaks, kus idanevad filmiraamatud. Eeldused olukorra parandamiseks oleksid justkui loodud.       

Ega üksnes raha raamatut tee

Möönan, et küsimus on ka rahas, aga mitte ainult rahas. Sest tegelikult on filmiraamatute toetust olnud kogu aeg võimalik küsida nii Eesti Filmi Sihtasutuselt kui Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalilt, seda on küsitud ja ka eraldatud, kuid raamatuni pole jõutud sugugi mitte iga kord. Erinevatel  põhjustel, seda kindlasti. Jaak Lõhmus pakkus toona lahenduseks, et „rahapaja peal istujad” võtaksid midagi ette. EFSi tegevjuht Marge Liiske sekkus arutellu ja arvas, et „filmiraamatute kirjastamise initsiatiiv ei pea tulema rahastajatelt, vaid ikka tegijatelt. Tegijal on peale mõtte ka konkreetne sisukord ja ajakava, kuidas üks raamat valmib ning millise eelarvega see valmib. Kirjastuse kaasamine tagab toimetamise, küljenduse,  trüki, levi, ühesõnaga sellise tegevusahela, mida rahastaja nüüd küll kuidagi oma tegevusalaks pidada ei saa.

Viimaste aastate jooksul pole sihtasutuse poole pöördunud ükski konkreetse soovi ja, mis eriti tähtis, arvandmetega varustatud inimene Eesti filmiajalooga seotud raamatu kirjutamiseks. Sestap pole loodud ka toetusprogrammi, mis sellist toimimatust toetama peaks. Umbmäärasest jutust, et “äkki siiski, et järsku midagi saaksime teha”, pole ju  abi.” Teisalt on Lõhmus EFSi peaeksperdina aastaid ise „rahapaja peal istunud”, aga olukord ei paranenud ka tema „valitsemise ajal”. Nii oli ta oma vastulauses sunnitud tunnistama: „Omaaegne, pelgalt ootuslik valmisolek tegijate pakutu toetamiseks ei olnud õige tee. Me tegime vea.”   

Kaks stipendiumi filmiraamatute toetuseks

Lähenev eesti filmi 100. sünnipäev 2012. aastal ja projekti „Eesti film 100” olemasolu annavad hea võimaluse selle vea parandamiseks. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus on välja kuulutanud stipendiumi eesti algupärase filmiraamatu  ja filmiteemalise tõlkeraamatu saamiseks. Eesti algupärase filmiraamatu stipendiumi eesmärgiks on luua võimalus eesti filmi uurimiseks, filmiteoreetilise mõtte arendamiseks ja selleteemaliste raamatute avaldamiseks. Filmiteemalise tõlkeraamatu stipendiumi eesmärgiks on elavdada oluliste võõrkeelsete filmiraamatute eestindamist. Me vajame neid raamatuid, ehk nagu on  kirjutanud Sirbis „Eesti film 100” lisalehes Balti filmi- ja meediakooli arendusjuht Martin Aadamsoo: „Korrastatud teavet eesti filmi kohta on aga vaja ka selleks, et tõsta avaliku filmialase arutelu taset ja anda sellele süsteemne raamistik. Sellest üksi on vähe, et meil tehakse ehk järjest rohkem ja paremaid filme, kui paralleelselt ei tõuse nendest mõtlemise ja rääkimise tase. Erudeeritud vestluse vähesus kipub ära nullima ka filmitegijate edasimineku”. 

Hea tahe ja tegu on kokku saanud ning filmiraamatute stipendiumid loodud. Et head mõtted jõuaksid käsikirja ja sinna toppama ei jääks, kaasame protsessi kirjastused. Nüüd pole küll muud, kui et hakake kohe kirjutama! Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital eraldab algupärase filmiraamatu stipendiumi kuni 120 000 krooni ja tõlkeraamatu stipendiumi kuni 80 000 krooni. Eesti Filmi Sihtasutus lisab siia omalt poolt kuni 60 000  krooni. Stipendiumid eraldatakse üks kord aastas. Stipendiumi eraldamise otsustab kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali poolt kokku kutsutud viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja, Eesti Filmi Sihtasutuse esindaja, „Eesti film 100” töögrupi esindaja, Eesti Kirjastuste Liidu esindaja ja Balti filmi-ja meediakooli esindaja. 

Mõlema stipendiumi konkurss toimub kahes voorus. Esimene voor kujutab endast ideekonkurssi. Ideed tuleb esitada kuni kahel A 4 leheküljel ja neid võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud: autorid, tõlkijad, kirjastused jms. Taotlused tuleb esitada kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalile märgusõnaga „Filmiraamat” hiljemalt 2009. aasta 20. maiks. Valiku laekunud ideedest teeb komisjon 25  päeva jooksul. Väljavalitud ideedega töötavad esitajad edasi ja pääsevad taotlusvooru, mille tähtaeg on 20. august. Taotlusi võivad esitada kõik kirjastamisega tegelevad juriidilised isikud. Eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise tõlkeraamatu stipendiumi statuut on kinnitatud audiovisuaalse kunsti sihtkapitali koosolekul 17. märtsil 2009. aastal ja lähemalt saab sellega tutvuda www.kulka.ee, www.efsa. ee, www.ef100.ee.  Lennukaid ideid ja käbedat sulge! Loodame, et saame aastal 2012, eesti filmi aastal, uhkelt esitleda õige mitut sisukat filmiraamatut.