Nicolas Philibert Pärnus

SULEV TEINEMAA

Jonathan Krashi dokumantaal ?Mu liha ja veri? võistleb ETVs Eesti rahva auhinnale. Juulikuist Pärnut ei kujuta ette Mark Soosaare festivalita. Tänavune XVIII Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival avatakse pühapäeval 4. juulil kell 21 Pärnu uue kunsti muuseumis sakslase Max von Stroemungeni filmiga ?Inspiratsioon, fetiðistseenid? ja rootslase Isa Vandi ekraaniteosega ?Tants valge lina all?. Nädala vältel tuuakse vaatajateni 90 filmi, tegijateks dokumentalistid Brasiiliast Jaapanini.

Nagu eelmiselgi aastal, pärast Rannakino sulgemist, näidatakse filme peamiselt Vanalinna Põhikooli aulas Nikolai tänaval. Õhtused seansid toimuvad paralleelselt ka Chaplinis. Sarnaselt mullusele on selgi aastal tugev rõhk asetatud lastefilmidele, iga hommik algab nendega. Järgmine seanss tutvustab uusimaid eesti dokfilme, nende osa festivali programmis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Valikusse on jõudnud Andres Maimiku ja Jaak Kilmi poleemikat esile kutsunud kolmikportree ?Elav jõud?, Õnne Luha viimased ühe naise ühe päeva vaatlused, aga samuti Norras visuaalset antropoloogiat õppinud Janno Simmi esimesed filmid.

Soosaar väidab sageli, et tema festivalil on maailmas kõige arvukam vaatajaskond. Vahest on tal õiguski, sest festivalinädala jooksul jõuab ETV ekraanile seitse filmi, iga päev üks ja kohe vahetult pärast ?Aktuaalset kaamerat?. Telehääletuse tulemusena saab parim film Eesti rahva auhinna. Tänavu on telekavva valitud eranditult filmid, mille tegelasteks on lapsed maailma eri paigust. Enne filmi usutleb Soosaar ekraanitöö autorit.

Uuendusena leiab Pärnus aset kuuepäevane filmi-, video- ja jazzkoolitus. Algajatele jagab filmiõpetust Pärnu mees Mati Põldre, Eesti üks mainekamaid telefilmide reþissööre. Edasijõudnutele annab teadmisi Kersti Uibo Londonist, kes mõni aeg tagasi analüüsis meie uusimat dokumentalistikat Kinomajas. Reþissöörina on Uibo loorbereid lõiganud ka Pärnus, 1995. aastal võitis tema film ?Evaldimaa? kirikuõpetaja Evald Saagist festivali peaauhinna. Pärnus ja televisioonis on demonstreeritud samuti tema 2002. aasta filmi ?Kitsas on värav?, mis räägib nendest vähestest serblastest, kes jäid Kosovosse, kus nende kaitsjaks on Gracanica kindlusklooster ja õde Teodora.

Muusika improvisatsioonitehnikat õpetavad viiel päeval esmaspäevast reedeni Bird Hawailt, Mega Mongooliast ja Villu Veski Eestist.

Pärnus võib igal aastal kohata väga nimekaid dokumentaliste. Selle aasta kuulsaim staar on kahtlemata prantslane Nicolas Philibert. Tema viimane film ?Olla ja omada? ühest väiksest külakoolist ja selle õpetajast jõudis Prantsusmaal aasta vaadatumate filmide hulka, mida dokumentalistika puhul ei juhtu just sageli. Läinud aastal korraldas Soosaar Philibert?i filmide retrospektiivi, ?Olla ja omada? jõudis ka meie teleekraanile, sel korral peab aga meister Pärnus loengu narratiivse dokumentaalfilmi loomisest, toetudes iseenda kogemusele ja tehtud filmidele. Igale eesti dokumentalistile, rääkimata filmitudengitest, peaks see loeng küll lausa kohustuslik olema. Seega, laupäeval, 10. juulil oleme kõik kell 13 Pärnus Vanalinna koolis.

Mõned aastad tagasi kuulutas Soosaar välja, et tulge festivalile ja võtke kaasa telk, selle saate püsti panna Chaplini ette murule. Ainsana järgis üleskutset siinkirjutaja. Pärast festivali avamist südaööl aitasid Soosaar ja Valentin Kuik telgi üles panna. Veetsingi seal seitse ööd, vahel ka poeg seltsiks, aga noorel inimesel ei ole püsi. Tollal olid festivali külalisteks mingid indiaanlased Amazonase äärest, nemad käisid ühtepuhku ümber telgi ja küsisid, et kas siin ka keegi elab või on see lihtsalt festivali kaunistuseks mõeldud.

Tänavu on Soosaar majutuse küsimuse lahendanud. Oma madratsiga on võimalik Vanalinna Põhikoolis 30 krooni eest öösel pärast filmide vaatamist end järgmiseks päevaks täis laadida. Kui aga soovid Soosaarelt madratsit, siis tuleb letti panna 60 krooni, ööpäevas.

Seega pühapäeval kõik Pärnusse!