Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“

Sirp/Artiklid

04 10.24
Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“

Arhitektuur TRIINU AMBOJA, ANETH TRAUMANN, ROOSMARII KUKK, VALERII KRINBERG, LIISPET VIIRA, RASMUS MEEMA

Augustis jõudis lõpusirgele projekti „1 + x“ uurimisrühma 15 kuud kestnud teadus-arendusprojekt, mille käigus uuriti põhust ehitamist ja mustersüsteemis projekteerimist.

Augustis jõudis lõpusirgele uurimisrühma teadus-arendusprojekt „Moodulsüsteemi 1+x arendus, tehnomooduli väljatöötamine ja põhu kui materjali kasutamise uurimine“. …
04 10.24
Arhitektuur kui koosloomine

Arhitektuur MATTIAS MALK

Elina Alatalo: „Arhitekti töö ei kao, kuid ruumilooja ülesanded teisenevad ühiskonna muutumisel ja uute vajaduste esilekerkimisel mitmekesisemaks.“

Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avatud loengute sarja. Loengupidajad on ruumiloomega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud praktikud …
04 10.24
Lihtsalt Carmen

Muusika MIINA PÄRN

Muusikateadlane William Osmond pidas põneva loengu Carmeni 150 aasta vastukajadest, tähelepanuväärsematest lavastustest ja konnotatsioonidest popkultuuris, kuid Estonia laval on lihtsalt Carmen.

Ooper „Carmen“ 27. (esietendus) ja 29. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Georges Bizet, libretistid Henri Meilhac ja …
04 10.24
Sisukas september

Muusika ÄLI-ANN KLOOREN

Peale Arvo Pärdi muusika kõlas septembrikuistel kontsertidel rohkesti ka teiste eesti heliloojate loomingut ning kavades oli märkimisväärselt palju uudisteoseid.

Eestimaine septembrikuu muusikaelu (vähemalt Tallinnas) on mingil määral etteaimatav: siia jäävad meie olulisemate muusikakollektiivide avakontserdid ning …
04 10.24
Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?

Teadus KADRI AAVIK, KAIRIT KALL, BIRGIT POOPUU

Teadlased-aktivistid leiavad, et ei piisa maailma eri aspektide mõistmisest, vaid vaja on seda ka positiivselt muuta lähtuvalt teaduslikust teadmisest.

Kuidas sobituvad omavahel teadus ja aktivism? Mida kujutab endast teadlase-aktivisti roll ühiskonnas ja miks on see …
04 10.24
Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul

Sotsiaalia TÕNIS SAARTS

Afektiivne või emotsionaalne polariseerumine on Eestis nii tugevaks läinud, et EKRE ja Reformierakonna toetajate vastastikune antipaatia ületab isegi USA vabariiklaste ja demokraatide oma.

Tinglikult võib taasiseseisvunud Eesti sisepoliitika arenguloogika jaotada kahte selgelt eristuvasse perioodi. Esiteks ajavahemik 1991–2014, mida võime …
04 10.24
(Armastus)lugu on (armastus)lugu

Film ANDREI LIIMETS

LGBT+ filmifestival „Festheart“ on saanud läbi aastate tähelepanu mitme rünnaku sihtmärgina, kuid väärib märkamist ennekõike tugeva programmi eest.

Pole ilmselt liig väita, et sel nädalavahetusel Rakveres vältav LGBT+ filmifestival „Festheart“ on Eesti vastuolulisim ja …
04 10.24
Film kui kultuuride ühenduslüli

Film AURELIA AASA

Teresa Vieira: „Ida-Euroopa filme on festivalidel üha rohkem, sest need on järjest paremad, aga oluline on ka inimestega suhelda, toimuvaga kursis olla.“

29. septembril lõppes Portugalis Portos Ida-Euroopa filmidele keskendatud filmifestival „Beast“, mille tänavune fookusriik oli Eesti. Festivali …
04 10.24
Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti

Kirjandus PILLE-RIIN LARM

„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele on algusest peale olnud omane paindlikkus ja kohanemine kirjanduselus toimuvaga. Mõni …
04 10.24
Tõlkija ja tekst ehk Luuletõlke professionaalne ebaprofessionaalsus

Kirjandus MIRJAM PARVE

Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2024

Aitäh žüriile selle tunnustuse eest. Nagu Paul-Eerik Rummo oma kõnes1 ütles, katsun minagi võtta seda avansina. …
04 10.24
Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit

Sotsiaalia VIKTOR NIITSOO

On arvatud, et just Anatoli Martšenko märtrisurm oli Mihhail Gorbatšovile viimaseks tõukeks langetada otsus vabastada kõik poliitvangid.

Paaril viimasel aastal on meil avaldatud mitmed aastakümnetetaguse Nõukogude Liidu opositsiooniliikumise kultusteosed. Nii näiteks on eesti …
04 10.24
Õnnelikud lapsed on oht Eesti tulevikule?

Teadus KAISA JOHANNA VÄHI, HANNA ANETT PEIEL

Praeguse haridussüsteemi prioriteediks on, et koolilõpetajad oleksid eeskätt täisväärtuslikud inimesed, kes oma heaolu pinnalt suudavad luua paremat maailma ka kõigile teistele.

Nagu teisteski väljaannetes, ilmus kooliaasta esimese nädala Sirbis mitu haridusteemalist kirjutist. Kuid muu sisuka ja põneva kõrval maalis Kaarel Tarandi ironiseeriv arvamuslugu „Õnneaeg on laste poole teel“1 kummalise pildi olukorrast koolides, kus …

«
1
...
6
7
8
9
10
11
12
...
2699
»

Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“

Arhitektuur kui koosloomine

Lihtsalt Carmen

Sisukas september

Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?

Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul

(Armastus)lugu on (armastus)lugu

Film kui kultuuride ühenduslüli

Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti

Tõlkija ja tekst ehk Luuletõlke professionaalne ebaprofessionaalsus

Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit

Õnnelikud lapsed on oht Eesti tulevikule?

Loe Sirpi!

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Artiklid

Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“

Arhitektuur kui koosloomine

Lihtsalt Carmen

Sisukas september

Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?

Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul

(Armastus)lugu on (armastus)lugu

Film kui kultuuride ühenduslüli

Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti

Tõlkija ja tekst ehk Luuletõlke professionaalne ebaprofessionaalsus

Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit

Õnnelikud lapsed on oht Eesti tulevikule?

Loe Sirpi!

Värsked artiklid

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Külgpaneeli navigatsioon

Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“