Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad

2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest välja antud auhindade laureaadid tehti teatavaks ETVs.

Vanemuise teater valmistas koostöös ERRi ja Eesti Teatriliiduga ette teatri­päeva erisaate, kus kuulutati välja tänavused teatriauhindade laureaadid. Saade oli ETV eetris 26. märtsil. Eesti teatri auhinnaga kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu on antud välja alates 1961. aastast.

 

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.

 

Lavastajaauhind

Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater).

 

Kunstnikuauhind

Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Persona“ ja „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (mõlemad Vanemuine), „Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater), „Kant“ ja „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater) ning „Emilie Sagée“ (Kellerteater).

 

Meespeaosatäitja auhind

Karol Kuntsel – Arnolphe lavastuses „Naiste kool“ (Vanemuine).

 

Naispeaosatäitja auhind

Teele Pärn – Tiina lavastuses „Linnade põletamine“, Ottilie lavastuses „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses „Gesamtkunstwerk“ (Kinoteater).

 

Meeskõrvalosatäitja auhind

Martin Mill – osatäitmised lavastustes „Once“, „Etturid“, „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ (kõik Ugala).

 

Naiskõrvalosatäitja auhind

Elina Reinold – Susanna lavastuses „Juudit“ (R.A.A.A.M.) ning Perenaine ja Anu lavastuses „Kauka jumal“ (VAT-teater).

 

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kristel Pappel (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.

 

Jüri Alperten – vene ooperi stiilitundlik ja sügavalt musikaalne tõlgendus (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“, Rahvusooper Estonia).

Kristel Pärtna – eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esitus (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“, mõlemad Rahvusooper Estonia).

 

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Age Oks, Oksana Tralla ja Tatjana Voronina.

Raminta Rudžionytė-Jordan – Julia lavastuses „Romeo ja Julia“, Fermina lavastuses „Armastuse tango ehk Aegade lõpus“ ning solist lavastuses „Lageda laulud“ (kõik Vanemuine).

 

TANTSUAUHIND

Žürii: Iiris Viirpalu (esimees), Henri Hütt, Leenu Nigu, Priit Raud ja Helen Veidebaum.

Mart Kangro – „Enneminevik“: emotsionaalselt ja kehaliselt läbi­tunnetatud lavastus, milles on ühen­datud liikumine, tekst, ruum, aeg ja mälu (Kanuti gildi saal ja festival „Moving in November“).

 

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Alvar Loog, Leenu Nigu, Madli Pesti, Priit Raud ja Oksana Tralla.

Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – „Performance STLis“ (Sõltumatu Tantsu Lava).

 

TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Heigo Teder (esimees), Anu Konze, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja, Külli Root, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.

 

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Krista Norden – Nukuteatri dekoraator, kelle suur töökogemus ning jätkuvalt värske käekiri on tõusnud säravalt esile lavastustes „Apelsinitüdruk“, „Momo“, „Röövel Hotzenplotz“ ja „Tõrksa taltsutus“ – detailsetest dekoratsioonidest võimsa seinamaalinguni.

 

Etendust teenindava töötaja auhind

Ivar Piterskihh – Endla teatri valgusmeister, väsimatu katsetaja valguse kujundamisel ja perfektsionist etendustel valgusrežii esitamisel, kes on omandanud erakordse kiiruse ja täpsusega suurema osa teatri repertuaarist.

 

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Karl Kena – Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks.

 

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova (esimees), Jim Ashilevi, Luule Epner, Laura Kalle, Valle-Sten Maiste, Arne Merilai ja Margot Visnap.

Ott Karulin – artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.

 

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja laste­pärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.

 

Katrin Pärn ja Janek Savolainen – meisterlik lastelt lastele tantsulavastus „Klaabu“ (Vanemuine).

 

SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

 

Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Kontrabass“ (Eesti Draamateater).

Riina Roose ja Jaak Jürisson – muusikaline kujundus lavastusele „Kommuun“ (Tallinna Linnateater).

 

KRISTALLKINGAKESE AUHIND

Antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis sõnalavastuste auhindade žürii ja teise balletiauhinna žürii.

 

Ringo Ramul – lavastused „Võlur Oz“, „Tähtede seis“, „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (kõik Ugala), „Kellavärgiga apelsin“ (Rakvere teater) ja „Ilmavõõras“ (Saueaugu teatritalu); osatäitmised lavastustes „Hiired on hiired“, „Väike Pii ja kiigelaud“, „Kõrboja perenaine“, „Sätendav pimedus“, „Vai-vai vaene Vargamäe“, „Krdi loll lind“, „Hipide revolutsioon“, „Tuul kuu pealt“, „Kohtume kell 8 Noa laeval“, „Etturid“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ (kõik Ugala).

Ketlin Oja – klassikalise balleti­­reper­tuaari suurrollide – Odette/Ottilie („Luikede järv“), Aurora („Uinuv kaunitar“) ja Dražeehaldja („Pähklipureja“) – veenva esituse eest Eesti Rahvusballetis.

 

ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest).

Žürii: Anu Lamp (esimees), Mart Koldits, Rein Oja, Indrek Ojari ja Ingomar Vihmar.

 

Sandra Uusberg – osatäitmised: Juula – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010, Emajõe Suveteater), Joan Helford – „Aeg ja perekond Conway“ (2011), Amy Thomas – „Amy seisukoht“ (2011, mõlemad Tallinna Linnateater), nimiosa – „Undiin“ (2012, Emajõe Suveteater), Helmi – „Elavad pildid“ (2013, Exitfilm), Laura – „Isa“ (2016, Theatrum), Ljubov Andrejevna Ranevskaja – „Kirsiaed“ (2017), Agnes von Mönnikhusen – „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ (2018, mõlemad Tallinna Linnateater).

Kertu Moppel – lavastused: „Kunstveri ja -pisarad“ (2010, Rakvere teater), „Bloody Mary“ (2013, Von Krahli teater), „Mõnikord on kõik nii selge“ (2013, R.A.A.A.M.), „Hipsteri surm“ (2016, Von Krahli teater), „Väikekodanlased“ (2018) ja „Rahvavaenlane“ (2019, mõlemad Eesti Draamateater).

 

PRIIT PÕLDROOSI NIMELINE AUHIND

Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.

Žürii: Lea Tormis (esimees), Kalju Orro, Kirsten Simmo, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.

 

Jaak Viller – Vanemuise teatri aja­loo uurimine ja loomingulise arhiivi digiteerimine; raamatud „Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare“ (2009), „Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse“ (2012) ning Evald Kampuse artiklite kogumik „Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest“ (2019).

 

GEORG OTSA NIMELINE AUHIND

Antakse kõrge vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal.

Žürii: Heli Veskus (esimees), Rauno Elp, Jüri Kruus, Taisto Noor ja René Soom.

 

Lauri Vasar – kõrge vokaalse meisterlikkuse, erakordse lavasarmi ja väljendusrikkuse ning sügavalt läbi­tunnetatud eriilmeliste karakterite loomise eest maailma tuntuimatel ooperi- ja kontserdilavadel ning kodu­publiku ees: Figaro (Mozarti „Figaro pulm“), Wolfram von Eschenbach (Wagneri „Tannhäuser“, mõlemad Rahvusooper Estonia) ja nimiosa (Mozarti „Don Giovanni“, Birgitta festival).

 

NATALIE MEI NIMELINE AUHIND

Antakse muusikalavastuse kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse eest.

Žürii: Liina Keevallik, Liina Laigu, Ain Mäeots ja Rosita Raud.

Mare Raidma – fantaasiaküllaste ja nüüdisaegsete kostüümide eest muusikalile „Kaunitar ja koletis“ Vanemuise teatris.

 

EESTI NÄITLEJATE LIIDU AURAHA

Antakse ühele Eesti Näitlejate Liidu liikmele kui tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.

 

Raivo Adlas

 

EESTI TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE ÜHENDUSE AUMÄRK

Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse juhatus.

 

Imbi Mälk – Vanemuise teatri valgusmeister, kelle pikaajalise töö taga peitub järjekindel õppimis- ja arenemistahe ning kes on olnud kolleegidele abiks ametisaladuste tundmaõppimisel.

 

Kommentaar

MADLI PESTI,

sõnalavastuste auhindade žürii esimees

Sõnalavastuste žürii vaatas eelmisel aastal 125 lavastust. Laureaadina pärjatud kuue teatritegija loominguga tõstame esile tervelt seitseteist lavastust. Nomineeritud lavastajatööd ehk särava tervikuna hinnatavad lavastused „Etturid“ (Ugala), „Kauka jumal“ (VAT-teater), „Naiste kool“ (Vanemuine), „Nukumaja, osa 2“, „Linnade põletamine“ ning „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (kõik Eesti Draamateater) pälvisid kõik ka eri kategooriates laureaaditiitli.

Aasta parima lavastaja tiitli pälvis Priit Pedajas möödunud aasta kahe eri­ilmelise meistriteosega. Lavastus „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ jätkab tema Kõivu-lavastamise traditsiooni. Just Pedajas on lavastaja, kes oskab seda laadi mitmekihilise näidendi puhul tuua välja erisugused tasandid: nii perekondliku, sõjaga seonduva kui ka inimeksistentsi laiemalt puudutava. Kai Aareleiu romaani põhjal valminud „Linnade põletamise“ puhul tõsteti esile lavastuse režiiline voolavus, mida toetab ka Pille Jänese lihtsate, kuid leidlike vahenditega kunstnikutöö. Pedajas on žürii iseloomustuse kohaselt intuitiivne lavastaja, kes tabab lavastustervikut ja atmosfääri ning sütitab näitleja, andes talle vabaduse – mõlemas lavastuses on sündinud ka oivalised osatäitmised.

Aasta parim lavastuskunstnik Kristjan Suits paelus žüriid oma mitmekülgsusega. Suitsu loomingut iseloomustab selge kontseptuaalsus ja algmaterjali sisuline läbitöötatus. Tema stiil on looduslähedane (sageli näeb lavapildis puid ja oksi), puhas ja selge. Eelmise aasta loomingust köitsid mind eriti kontseptuaalselt tugev ja puhta visuaaliga „Nukumaja, osa 2“ ning keskaegsesse paekivist laohoonesse loodud lummavalt müstiline „Emilie Sagée“ (Kellerteater), aga ka „Võrgu“ (Eesti Draamateater) üdini stiilne läbitöötatus ja „Persona“ (Vanemuine) mitmekihilisus.

Näitlejaauhinna neljast laureaadist kolm pälvisid auhinna aasta jooksul loodud mitme eriilmelise rolli eest, millega oli neil võimalik end mitmekülgselt näidata.

Elina Reinoldi kolm rolli kahes lavastuses on justkui võimatult erilaadsed. Žürii aruteludelt jäid kõlama epiteedid „meisterlik“ ja „särav“: nii „Juuditis“ (R.A.A.A.M.) nähtud krõnksus vanamoori Susannana, „Kauka jumala“ (VAT-teater) uusvaimsust kandva teadjanaise Anu kui ka Mogri-Märdi beibeliku, aga hakkaja Perenaisena.

Martin Milli lugematuid rolle suisa neljas Ugala teatri lavastuses esile tõstes soovis žürii rõhutada, et Mill pole teinud vaid ühte efektset sutsu, vaid näitleja sooritada on lavastust läbivad kõrvalrollid, see tähendab, et ta on vedur, mis kindlustab etenduste õnnestumise. Ka Mill teeb peaaegu võimatult erilaadseid rolle, tõsistest ülikoomilisteni, esitades need virtuoosselt täpselt ja mänguliselt.

Noorim laureaat Teele Pärn hämmastas žüriid oma põhjalikkuse ja mitmekülgsusega. Žüriiliikmed kirjeldavad Pärna kui ratsionaalset näitlejat, kellele on omane poisilik, nurgeline olek. „Linnade põletamise“ peaosa Tiina on tema senisel näitlejateel uus kvaliteet. Lavastuses „Gesamtkunstwerk“ (Kinoteater) sai Pärn näidata peale psühholoogilise teatri vahendite ka tinglikumaid, performatiivsemaid võtteid.

Lavastus, mis žüriile tõeliselt rõõmu tegi, oli Moliére’i „Naiste kool“. Laureaaditiitli pälvis Karol Kuntsli peaosa Arnolphe. Kuntsel pole ju teatris mingi algaja, ent žürii hinnangul sooritas ta selle ülikeerulise rolliga tõelise salto: esitus oli kerge, detailselt läbi töötatud, rõõmsalt mänguline.

---

ENN SUVE,

balletiauhinna žürii esimees

Aastast aastasse tase muidugi kõigub, ent kahe teatri, Estonia ja Vanemuise peale kokku on balletiauhinna žürii alati leidnud õige inimese, kes väärib laureaaditiitlit. Seekord pääsesid nelja nominendi hulka Andrea Fabbri, John Halliwell ja Laura Maya Estoniast ning Raminta Rudžionytė-Jordan Vanemuisest. Kõik neli on loonud oma koduteatris viimasel ajal meisterlikke rolle nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lavastustes. Žürii kaalus ja vaagis, sest kõik nad on seda auhinda väärt, aga kuna seda ei saa neljaks osaks jagada, vaid see tuleb ühes tükis üle anda, siis langes valik Raminta Rudžionytė-Jordanile. Tal on ette näidata kolm oivalist ja auhinnaväärilist rolli: solist Tõnu Kõrvitsa muusikale loodud lavastuses „Lageda laulud“, Julia „Romeos ja Julias“ ning Fermina lavastuses „Armastuse tango ehk Aegade lõpus“.

Balletiauhinna žürii andis välja ka ühe kahest Kristallkingakesest, mille pälvis Ketlin Oja Eesti Rahvusballetist. See auhind antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Ida tantsukoolis ja Tallinna balletikoolis õppinud Ketlin Oja on olnud Estonias tööl alles vähe aastaid, ent on juba jõudnud tantsida klassikalise balletirepertuaari suurrolle, nagu Odette/Ottilie („Luikede järv“), Aurora („Uinuv kaunitar“) ja Dražeehaldjas („Pähklipureja“). Tantsutehniliselt on Oja tugev tantsija ning seda nõuavad ka nimetatud rollid. Vahel paistab küll läbi ka algaja rohelisi toone, ent see just lisabki tema rollidele värskust ja sarmikust.

---

IIRIS VIIRPALU,

tantsuauhinna žürii esimees

Nominendid valiti välja 22 eelmisel aastal esietendunud lavastuse seast. Teatripilti ja loojate hulka arvestades on tantsulavastusi pigem palju – samasugune suundumus valitseb kogu Eesti teatris. Tantsuvaldkonnas torkab silma seegi, et mõne lavastusega antakse vaid neli etendust. Palju on projektipõhisust, mis tähendab ka lühikest prooviperioodi ja üldse lühemat aega lavastuse loomiseks ideest teostuseni. Seega jääb ka vähem aega süvenemiseks.

Nominentideks valiti seekord tööd, mis paistsid silma lavastusliku terviklikkuse või sotsiaalse lähtekoha poolest. Nii sisult kui ka vormilt on nominendid väga erilaadsed. „Müras“ (ZUGA Ühendatud Tantsijad, Väike Objekt A, krinal | mansour ja Sõltumatu Tantsu Lava) torkas silma etendajate tugev koostöö, ansamblitunnetus ja „müra“ tähenduse avardamine kontseptuaalsele tasandile – infotiheduse ja -rohkuseni oli jõutud just kehalisi väljendusvahendeid kasutades. Kädi Metsoja avaldas „tegeele“ (Kanuti gildi saal) puhul muljet oma liikumistehnika ja kehatunnetusega, kus oli näha kontrolli all riskimist, omapärast akrobaatilise tehnika segunemist nüüdistantsuga ja ruumikujunduse põimimist koreograafiasse.

Kontseptuaalse terviku ja erilaadsete väljendusvahendite sulandamisega tõusid esile lavastused „Performance STLis“ (Sõltumatu Tantsu Lava) ja „Enneminevik“ (Kanuti gildi saal ja festival „Moving in November“). Neist esimeses puudutati rohkem sotsiaalseid, teises aga individuaalseid ja üldinimlikke teemasid. Huvitava teemapüstituse ühiskondlike privileegide, indiviidi positsiooni ja vähemuste teemal tõi lavale Biofilm Sistersi „All That Goes Right“ („Kõik, mis läheb hästi“, Kanuti gildi saal).

Laureaat Mart Kangro paistis lavastusega „Enneminevik“ silma eelkõige seetõttu, et individuaalsed mälukillud olid põimitud kontseptuaalselt ja vormiliselt läbi töötatud tervikuks. Lavastaja oli loonud elava ja vaatajat kaasa kutsuva maailma, kus üldinimlikke teemasid uuritakse leebe huumoriga. Leidlikud, kõiki etenduskunsti meediume rakendavad stseenid on minimalistlikud, ent kõnekad. Hästi toimivad koos lavastuse tekst ja lavategevus, valgus ja heli ühes minimeeritud kujundusega. Autor on sisutasandil ühendanud mälu, mineviku, kujutluse ja dramaturgia viisil, mis lubab esile tõusta filosoofilisematel küsimustel, loonud seejuures lavaruumi intiimse ja sooja õhkkonna. Kõik žürii liikmed tõstsid esile just Kangro oskuse kutsuda vaatajas esile tunded ja luua meeleolu nõnda, et üldinimlike teemade taustal on näha läbitöötatust ja täpsust.

---

KRISTEL PAPPEL,

muusikaauhinna žürii esimees

Muusikateater Eestis aastal 2019 oli nii ilmingutelt kui ka tasemelt väga erilaadne. Žanriliselt ulatus see Märt-Matis Lille maalähedasest „Suidsusannasümfooniast“ Puccini „Madama Butterflyni“, Raimo Kangro alles nüüd esietendunud muusikalist „Juku“ Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsjani“. Mitmesuguste projektidega tuli välja Nargenfestival, Tartu Uues teatris mängiti edukalt Alo Põldmäe uut ooperit „Emajõe ööbikud“, rõõmustavalt tegutses edasi kammerteostele pühendunud Opera Veto trupp (Telemanni „Pimpinone“). Kunstide poeetilise sünteesi pakkus Tõnu Kõrvitsa „Lageda laulude“ lavavariant (lavastaja-koreograaf Wang Yuanyuan), mille muusikaliselt poolelt tahan eriti kiita Vanemuise koori ennastületavat esinemist.

Mitmed lavastused näitasid, et meil on võimalik saavutada hea ansambliteater nii eesti repertuaari („Emajõe ööbikud“, „Juku“) kui ka klassika põhjal. Viimase puhul on sobiv näide Gounod’ „Romeo ja Julia“ Estonias, kus kahel minu nähtud etendusel oli ainult Romeo osas külalissolist, ülejäänud lauljad moodustasid tugeva ja ühtlase trupi nii vokaalselt kui ka lavalise väljenduse poolest (dirigeeris Arvo Volmer). Sama võib öelda Estonia „Tsaari mõrsja“ kohta. Seda enam hämmastab rahvusooperi vähene nõudlikkus enese suhtes, kuna publiku ette on lubatud piinlikult ebaprofessionaalne kompositsioon „Operetikuningas Imre Kálmán“. Muusikateatri kogupildis mõjusid ka muusikalilavastused väheveenvalt.

Tahan juhtida tähelepanu veel ühele komponendile, lava- ja valguskujundusele. „Romeo ja Julia“ Estonias (Yannis Thavoris, Matt Haskins) ning „Madama Butterfly“ Vanemuises (Maarja Meeru, Margus Vaigur) tõestasid taas nende olulisust lavastuse kogumõjus. „Butterfly“ oli ühtlasi Robert Annuse debüüt ooperi­lavastajana ning jääb loota, et ta selles vallas jätkab. Vaatan lootusrikkalt ka Ivar Põllu suunas, kes tajub väga hästi muusika tegevuslikkust ja leiab sellele laval orgaanilise lahenduse.

Õnnestunud lavastustervikus on suur panus dirigendil. Jüri Alperten on olnud aastakümneid Estonia teatri üks alussambaid, dirigeerides eristiililist repertuaari ning töötades pühendunult ja põhjalikult nii orkestri kui ka vokaalse osaga. „Tsaari mõrsjas“ tõusis esile tema oskus kuulata lauljat ja orkestrit, haarata kogu tundeskaala õrnusest raevuni, luua pinget ja dramaatikat. Suure­pärane ooperidirigent on ka Paul Mägi, kes tunnetab samuti väga erksalt muusikas peituvat draamat ja annab seda edasi detailirikkalt, lugematute nüanssidega, nagu nüüd „Madama Butterflys“, avades Vanemuise orkestri loomingulise potentsiaali.

Lauljatest jäid žürii arutlustel sõelale Oliver Kuusik ja Kristel Pärtna, kes mõlemad on vokaalses kõrgvormis. Kuusik üllatab tabavate, väljendusrikaste karakteritega, kus on ka annus huumorit ning asjakohast eneseirooniat. Peale selle on ta väga tekstitundlik laulja, nagu ka Kristel Pärtna, kes samuti on paelunud žürii tähelepanu juba varemgi. Tundub, et just Gounod’ ooperi Julia on Pärtna üks elu rolle – neid tuleb loomulikult veel, aga praegu on see romantiline, nõtke kangelanna nagu talle loodud. Sama siiralt ja tundesügavalt esines ta ka Marfa osas „Tsaari mõrsjas“. Auhinnad läksid Alpertenile ja Pärtnale.

Lõpuks veel paar mõtet. On väga oluline, et meie ooperiteatrite juhtkonnad püüaksid leida repertuaari, mille puhul saab rakendada esmajoones meie lauljaid. Mõistagi on külalissolistid vältimatud, aga nende peale ei ole mõistlik repertuaari ehitada. Seejuures on selge, et tuleb arvestada meie lauljate nii üle- kui ka alakoormusega. Nende punktide vahel kesktee leidmine on raske, aga võimalik. Värskendavalt on mõjunud meie rahvusvaheliselt tegutsevate lauljate külalisesinemised. Loodame mõistagi kõigi kavandatud huvitavate muusikateatri projektide teostumist pärast igapäevaelu normaliseerumist – millalgi see ju ikka nii läheb.

---

OTT KARULIN,

etenduskunstide ühisauhinna žürii esimees

Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi „Performance STLis“ on justkui loovuse vaba vool – ja mitte just väga kärestikulise jõe sängis. Juba tavapäratu ruumipaigutus, kus kohaletulnud paigutuvad väikestele poodiumisaarekestele ja eeslava nagu polegi, loob mõnusa ja turvalise tunde. Seda enam et etendajad (autorite kõrval Oliver Kulpsoo, Raido Mägi, Anumai Raska ja Kai Valtna) suhtlevad sinuga täpselt samamoodi kui üksteisega – nagu vana sõbraga. See, mis täpselt toimub, polegi alati kõige olulisem, kuigi nautida saab nii etluskõnet (spoken word), kontaktimprovisatsiooni, installatiivseid akte kui ka niisama olemist.

Jah, nii see kõik näib, aga kas nii ka on? Saarekestel pole tegelikult väga mugav istuda, sest pind on kõva ja kõrgust maapinnast tunduvalt enam kui säärel pikkust, nii et tajud pidevalt kogu kehaga oma rolli – olla vaataja. Isegi kui sinuga suheldakse, tehakse seda ettenähtud ajal ja läbinähtava eesmärgiga tekitada mõnusa koosviibimise tunne – just nimelt kaalutletult tekitada, mitte lasta sel sündida. Ka esitletud loovusehetked on just sellisena mõjuma planeeritud ehk vool jõesängis nutika tammide süsteemiga karmi käega juhitud.

Seega on „Performance STLis“ anti-performance, mis sünnib siin ja praegu koos kohaletulnuiga vaid näiliselt ning on sellisena ehk üks tabavamaid lääne heaoluühiskonna peegeldusi. Me jagame samu väärtusi, aga hoiame distantsi. Meilt küsitakse arvamust, aga tegutsetakse seda ära kuulamata. Me oleme ühiskonnale väga vajalikud, aga täiesti kasutud. Stepanovil ja Astrovil on õnnestunud luua see peegeldus eelnevale kordagi otseselt viitamata vaid esteetiliste, võiks isegi öelda, et kitsalt etenduskunsti mulli siseste valikutega – ja seda ei juhtugi nii sageli.

Seepärast pärjati nad ka eile etenduskunstide ühisauhinnaga. Selle žürii liikmena on mul hea meel, et meil oli valida nelja tugeva, s.t meeldejääva ja julge käekirjaga nominendi vahel: laureaadi kõrval Mart Kangro „Enneminevik“ (Kanuti gildi saal ja festival „Moving in November“), Kadri Noormetsa „mobiilsed definitsioonid“ (Tartu Uus teater) ja Kristina Normani „Lighter Than Woman“ („Kergem kui naine“, Kanuti gildi saal, Santarcangelo festival, Läti Uue Teatri Instituut, Emilia Romagna Teatro Fondazione / projekt „Atlas of Transitions“). Statuut näeb aga ette ühe väljavalimise.