Eesti teatri kannatuste kevad

Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli: „Omatulust sõltuvad oma tegevuses kõik etendusasutused, suurusest olenemata.“

TAMBET KAUGEMA

Eesti teatri kannatuste kevad

Jaan Rõõmus

Eriolukorra tõttu on teatrid katkestanud etendustegevuse ning praeguse seisuga kuni juuni lõpuni vahetult publiku ees etendusi ei anta. Valituse otsusel mais ja juunis Eestis avalikke üritusi ei korraldata, suurürituste keeld kehtib 31. augustini. Seda, kas ja mis tingimustel saavad juulis ja augustis toimuda piiratud külastajate arvuga üritused, sealhulgas teatrietendused, otsustab valitsus maikuu jooksul. Kultuuriministeerium on töötanud välja meetmed, kuidas teatreid ja etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid vabakutselisi loojaid raskest ajast üle aidata.

Kas kultuuriministeeriumil on umbkaudne ülevaade, kui palju tulu on jäänud teatritel poolteist kuud väldanud eriolukorra ajal saamata?

Teatrivaldkonda tabas eriolukord kõige hoogsamal müügiajal: märts on teatavasti teatrikuu ning märtsis-aprillis müüakse ka suvelavastuste ja osas teatrites juba ka uue hooaja etenduste pileteid. Peale selle jäi eriolukorra ajal ära üle 30 esietenduse, millest osa ei toimugi, osa lükkub sügisesse. Niisamuti ripub küsimärk suvelavastuste kohal.

Hinnanguliselt saab öelda, et eriolukorra perioodil (praeguse seisuga kaks kuud) jääb teatritel saamata üle 4,6 miljoni euro. Siia lisanduvad veel ära jäävad suvelavastused juunis ning enne eriolukorra pikendamist juulisse ja augustisse planeeritud sisehooaja alustamisest tekkivad kahjud. Paratamatult ei ole võimalik lükata kõiki etendusi septembrisse või teha juulis-augustis vabas õhus, sest suveilm on meil teatavasti heitlik.

Kas auku teatrite eelarves süvendavad üksnes müümata jäänud piletid või on ka muid tuluallikaid, mis viirusekriisi tõttu on kokku või lausa tilgatumaks kuivanud?

Kindlasti mõjutavad seda auku eelarves kõik kuivanud allikad kokku. Saamata jääb ju ka renditulu, kohvikutulu, kavade müügitulu, välismaiste festivaliesinemiste honorarid, koolituste, haridusprogrammide ja õpitubade tulu. Osaliselt viiakse haridustegevusi ellu e-kanalite vahendusel, kuid see on võimalik vaid väheste programmide puhul.

Katre Väli: „Etendusasutustelt ootame 2020. aasta uusi eelarveplaane ja ülevaadet tegevuskavades tehtud muudatustest kriisiga kohanemiseks. Samuti täpseid arvutusi eriolukorra ja piirangute tõttu kantud kahju ja saamata jäänud omatulu kohta.“

Kadri Purje

Kes kriisis tõttu rohkem kannatavad, kas väikesed erateatrid või suured repertuaariteatrid?

Kui vaadata puhtalt arve, siis muidugi on kõige suurem miinus neil, kellel on kõige suuremad saalid ja kõige rohkem ära jäänud etendusi, ent kõige rohkem kannatavad ilmselt siiski need teatrid-trupid, kes mingeid toetusi ei saa, eriti tegevustoetust ministeeriumilt. Eriti need lavastusprojektid, mille esietendus oli planeeritud märtsi teise poolde või aprilli ning millel oli näiteks kümme väljamüüdud saali. Loominguline meeskond ootab oma tasu, etendustest ilma jäänud publik (vähemalt osa neist) tagasi oma piletiraha, aga raha uute etenduste tegemiseks pole. Loodetavasti 2020. aasta toetussummasid ei kärbita ning kõik toetuse saajad peaksid ka oma teise poolaasta rahasummad kätte saama. See annab mingi võimaluse ellu jääda ja teha kokkuhoiuplaane.

Omatulust sõltuvad oma tegevuses aga kõik etendusasutused, suurusest olenemata. Ka repertuaariteatritel sõltub kogu uuslavastuste väljatoomine teenitud omatulust. Suurtel teatritel on ehk keerulisem teha paindlikke n-ö digiteatri plaane, mida jällegi väiksemad kooslused saavad (ja ongi) välja mõelnud. Neid mitmesuguseid platvorme on juba kümneid (nt Kinoteater, teater Piip ja Tuut, e-lektroni avafestival, ERRi portaaliteater jt). Kultuurkapital on näidanud oma toetuste osas samuti paindlikkust ning võtnud vastu uusi stipendiume eriolukorra perioodiks.

Kultuuriministeeriumi kriisi­paketiga plaanitakse toetada teatreid kokku nelja miljoni euroga. Millised teatrid ja kuidas saavad sellele toetusele kandideerida?

Taotlema saavad tulla nii ministeeriumist toetust saavad kui ka toetuseta etendusasutused (v.a harrastusteatrid), kes on esitanud oma repertuaaristatistika andmebaasi statistika.teater.ee. Etendusasutustelt ootame 2020. aasta uusi eelarveplaane ja ülevaadet tegevuskavades tehtud muudatustest kriisiga kohanemiseks. Samuti täpseid arvutusi eriolukorra ja piirangute tõttu kantud kahju ja saamata jäänud omatulu kohta.

Taotlemine käib taotluste menetlemise süsteemi e-keskkonnas ning toetusi jagatakse proportsionaalselt, arvestades kõigi taotlejate taotletud summa mahtu ja meetme rahalist suurust. Soovitame kõigil etendusasutustel vaadata üle juba toimivad meetmed, sh töötukassa pakutu, ja kasutada tingimuste sobivuse korral neid. Täpsemad meetme tingimused, nõutud dokumentide loetelu ja vooru kuupäevad on leitavad kultuuriministeeriumi kodulehelt.*

Kriisipaketi raames tahetakse abistada ka vabakutselisi loovisikuid senisest suuremate loometoetustega, mille tarvis on planeeritud lisaeelarvesse 4,2 miljonit eurot. Kuidas ja milliste reeglite järgi on etenduskunstide valdkonna vabakutselistel loojatel võimalik seda toetust saada?

Loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) ajutiselt kehtivad tingimused näevad ette, et eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu võib loometoetust taotleda ka isik, kes on viimase kahe aasta jooksul loometoetust saanud ja kes taotlemisele eelneval kuul on teeninud tulu kuni ühe miinimumpalga ulatuses – ning seda ei ole piiratud loometegevusega. See avardab loovisikute võimalusi ega karista täiendava teenistuse leidmise eest keerulistel aegadel.

Illustreerimiseks mõned arvud. 2019. aastal maksid loomeliidud vabakutselise loometoetust kokku 100 isikule, loomeliitudesse mittekuuluvaid toetuse saajaid oli peale nende veel 17. Riigieelarvesse lisaeelarvega lisanduv summa võimaldaks 2020. aastal loometoetust tagada kokku 1200 isikule. Vabakutselistele taotlemise protseduur ei muutu, kuid seadusemuudatuse jõustudes muutuvad taotlemise tingimused leebemaks. Nagu ikka, saavad seda toetust taotleda ka loomeliitudesse mittekuuluvad vabakutselised, pöördudes kultuuriministeeriumisse. Lisaks eeldame, et loomeliidud kasutavad loometoetuste maksmiseks ka varasemate aastate jääke, tagades nii võimalikult paljudele võimaluse saada keerulisel ajal miinimumsissetulekut.

Kas on põhjust arvata, et pärast viirusekriisi ja sellega kaasneva majanduskriisi lõppu jääb Eestis teatreid-truppe ja esietenduvaid lavastusi senisest märksa vähemaks? Kas või mõneks ajaks?

Mõneks ajaks kindlasti. Juba praegu tõmmatakse kulude kokkuhoidmiseks planeeritud uuslavastusi mängukavast maha või lükatakse edasi teadmatusse. Ka praegu kõik sügiskuudesse kuhjatu ei saa ilmselt ressursside nappuse tõttu nii suurelt toimuda. Seejuures ei oska keegi praegu ennustada, kas pärast viirusekriisi jääb peale inimeste hirm kokkupuute ees või suur soov kellegagi koos kultuuri nautida, ja just elavat, siin ja praegu kultuuri, mitte ekraani vahendatut.

*Vt www.kul.ee/kriisiabi ja www.kul.ee/kriisiabi-etendusasutustele

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht