Kõik saab alguse lõpust
Ääremärkusi Viinistu Kunstimuuseumi suvelavastusele ?Külmetava kunstniku portree? Hendrik Toompere ja Liina Vahtrik ?Külmetava kunstniku portrees?. VICTORIA TOOMPERE
Nälg, külm ja närvihaigus on müüt esimeste eesti kunstnike (Köler, Weizenberg ja Adamson ei tule arvesse) elu ja saatuse pärisosast. Agraarse ilmega tsaaririigis, kus rahvaste enesemääramine veel toimumata, oli eksistentsiaalselt oluline silma paista. Kõige parem kui maadluses, kuid muud alad käisid kah. Mart Kivastiku näidend ?Külmetava kunstniku portree? summeerib mitte ainult kunstnike, vaid maalt linna tahtvate, küllaltki kasina haridusega noorte elu, püüdlused ja võimalused saja aasta taguses Eestis.
Nimitegelane Konrad Mägi (1878 ? 1925) polnud mingi erand. Erandlik on, et tegu pole lihtsalt näidendiga, vaid laval nähtu on lisandus samas toimuvale Konrad Mäe näitusele, kus on eksponeeritud kolme muuseumi ja erakogude töid. Õigemini ? maalinäitus ja näitemäng on loodud koos olema. Näitusesaalis või muuseumis on ju lavastusi ennegi tehtud, kuid selline kooslus on meil esmakordne.
Loo esituspaik Viinistu küla Eru lahe kaldal on suurepäraselt valitud, sest kuigi Mäes elas suurlinna ihalus, keskendus tema looming valdavalt loodusele. Mässavaid laineid küll ei kohta, kuid sillerdava mere kõrval võluvad tema kaldakäsitlused, näiteks ?Merikapsad? mõjuvad kui ühest suuremast kangast välja lõigatud tükk. Neid väikeseid avastusi võib igaüks kaldal jalutades teha. 31. juuli etendusel oli meri just selline rahulik ja helklev nagu Mägi seda maalis.
Kõik saab alguse lõpust. On mõnevõrra ehmatavgi, et tegevus toimub närvikliinikus, sest Mäe positiivse kuulsusejanu ning värviergu loomingu juures seda fakti tema elus nii väga ei teadvustagi. Nikolai Triigi ja isegi Eduard Wiiralti joomapuhangud ja masendushood paistavad nende töödest märksa rohkem välja. Surevat sõpra vaatama tulnud Aleksander Tassa (Sulev Tepparti osatäitmisel) meenutustena rulluvad meie ette pildid elu- ja kuulsusjanuste noorte esimestest otsingutest, õpingutest Peterburis, pagulasaastatest Norras ning elust Pariisis.
Kivastik on tolleaegse olustiku tõlkinud kaasaegsesse keelde, pikkinud vahele võrdlusi nendega, keda tunneme, ning sarnaselt kunstnikule visualiseerinud tundmusi.
Natüürmordi kompositsioonist haugatud õun ja paberilt kustutatud kanamuna loovad olustikulise pildi, kuhu sattusid vaestest peredest poisid suurlinnas õppides. Kui Tassat ja Triiki näpistav nälg pole ikka veel piisavalt tunnetatav, siis sellesuvine ilm olnuks kui näidendisse sisse kirjutatud. Ligi hiilinud külmalõdinad taganesid alles kodus brändit juues. Kui laval on Mägi Norras, ilmuvad ei tea kust sääsed.
Nimiosalist kehastav Hendrik Toompere kannab kas valget hullusärki või musta ülikonda. Tema rollile annavad värvi mitut tegelast kehastavad näitlejad Raimo Pass, Liina Vahtrik ja Aarne Üksküla. Nende loodud erinevad karakterid aitavad modelleerida ka peategelast. Huvitavaimad olidki Passi Nikolai Triik, oma vaikses olemises nii paljuütlev ja kohtlaseltki mõjuv Norra talumehe poeg Björn. Vahtriku rollikehastused joiguvast talumehe tütrest muuseumitöötajani olid samuti nauditavad. Viimane roll oli nii täpselt tabatud, et hakkasin juba vargsi juurdlema, milliste kolleegide järgi see on kokku kirjutatud. See erialaline salakeel, milles muuseumitöötajad tavakülastajatele kunsti tutvustavad, on ikka veel nii elujõuline, et vajaks Kivastiku-taoliste poolt tõlkimist.
See näidend oli lugu ja meile jutustati lihtne lugu loomingu sünnivaludest, suurusest ja kestvusest. Traagiline noorelt suremine on mõnevõrra ülepakutud. Kristjan Jaak Peterson ja Oskar Kallis olid noored. Konrad Mäe 46 eluaastat oli XX sajandi alguse Eestis küps keskiga. 1919. aasta Eesti kunstinäituse arvustustes tituleeriti Triik ja Mägi ju lausa vanameesteks.
Kui Mägi oleks saanud tuleviku arvelt laenu võtta, kas siis oleksid sündinud Norra, Saaremaa ja Lõuna-Eesti maastikud? Praeguselt näituselt jäidki puudu ?Norra tütarlapse portree?, ?Normandia rannik? ja ?Saaremaa maastik?. Oleks tahtnud neid tippteoseid just selles paigas ja sellisel puhul näha. Need olnuks punkt ?i? peal.