Lammaspubliku ja ?Aabitsa kuke? kaitseks

Margot Visnap

Andrus Kiviräha ?Aabitsa kukk? räägib Maunost, kellel pole siinilmas kohta. ?Aabitsa kukk?, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängib Tõnu Oja. Esietendus 10. septembril Tartus komöödiafestivalil Lutsu teatrimajas.

Mauno on esimeses klassis käinud kaheksa aastat ja tema piibliks on ?Aabits?. Kõik tema elutõed pärinevad sellest kapsaks loetud õpikust: pildid sees ja selge jutt! See on Mauno kaitsekilp, mis aitab tal elus toime tulla. Muud tal ei ole. Tema vanematest me suurt teada ei saa, Mauno on vist pärit kuskilt külakolkast, elanud vanaema ja tema tehtud juustuvõileibade kaitsva hoole all ning sattunud suurlinna armetusse korterisse, mis on tema varjupaik ja vangla. Kogu Mauno maailm. Mauno elu tähtsündmused on piimaga saiapudi, tema igapäevane toit, õunad keemiaõpetajalt Georg Võimlalt, kes samas majas elab, kohtumised naabrimees professor Metsmaa ja samas trepikojas elava Paramonovaga, kes Maunole hädaabiriideid toob. Mauno elutoimetusi juhib onu Paul, kes on ?vaene mees? (tegelikult paadund pätt) ja ?õpetab? Maunot, kuidas elada. Niisugune lugu siis.

Andrus Kiviräha uusim näidend, monotükk ?Aabitsa kukk?, mis Tartus komöödiafestivalil 10. septembril Lutsu teatrimajas esietendus (8. oktoobril avab etendus Eesti Draamateatri algava hooaja), on  Kiviräha näidenditest vast valusaim, kratsides vaataja hingesopid lahti nukra huumori abil. Kivirähk on seekord ka lavastajaseisuses. Koostöös näitleja Tõnu Ojaga (Mauno) on sündinud kammerlik minajutustus, mis tekitab mitmeid assotsiatsioone, alates ?Eesti elulugudest? ja lõpetades Forrest Gumpiga. Viimase, pisut meelevaldse paralleeli pani meedias ringlema Andres Keil oma Postimehe arvustuses (?Andrus Kivirähk ja Eesti ?Forrest Gump??? , 10. IX), mis on kutsunud näidendi seniseid arvustajaid tõmbama otseseid paralleele Tom Hanksi kehastatud ullikesega. Teatavaid seoseid Forrest Gumpiga võib ju kõneks võtta, aga mitte otseselt. Mauno, tõenäoliselt puudega noor mees (aga kas ikka; võib-olla ei mahu Mauno lihtsake mõttemaailm lihtsalt ühiskonna kehtestatud raamidesse?), kujutab oma äraspidise olekuga vastandit sotsiaalsetele normidele, tuues esile selle, mis siinses ühiskonnaelus vildakat.

Huvitav, et just eelmisel nädalal külastas Eestit  Ida-Saksa päritolu kirjanik Thomas Brussig, kes peab oma raamatu ?Kangelased nagu meie? peategelast Klausi saksa Forrest Gumpiks. Veidrikust Klaus (tundub, et kerge vaimupuudega nooruk)  on võtnud pähe, et tema ainuisikuliselt lükkas ümber Berliini müüri. Ehk siis, näib et äraspidise mõttemaailmaga persoonid sobivad vägagi hästi lakmuseks, millega tegelikkust mõõta. Maunogi lugu annab üpris teravalt aimu, mis elu me siin kapitalistlikus Eestis elame, olles seega sotsiaalselt kõnekas näidend.

Möödunud nädala Eesti Ekspressi Areenis viskab aga Margit Adorf  Kivirähale kirve selga: olevat lame, läbinisti halb näitemäng, mis abitult plagieerivat filmi ?Forrest Gump? (?Wannabe Forrest ehk Aabitsa kukk?, 16. IX). Adorf sajatab nii Kivirähka kui ka nn lammaspublikut, kes püüdlikult naeris, sest oli ju komöödiafestival (Adorfi meelest oleks seesama lammaspublik püüdlikult ka nutnud, kui ?Aabitsa kukke? mängituks näiteks tragöödiafestivalil).

Olin minagi selle lammaspubliku hulgas ega saa oma paarikümneaastase teatrivaatamise kogemuse juures küll nõustuda, et publik tol 10. septembri õhtul kohustuse sunnil oleks reageerinud. Kahtlen, kas Adorf ikka on lugenud Kiviräha varasemaid näidendeid (või näinud nende lavastusi), et nii ülekohtuselt ?vanameister? (sic!) lehmavaiaks mutta tampida, väites, et see on ta halvim näidend. Tundub, et juhuvaatajana oli Margit Adorf Andres Keili õngekonksu (paralleel Forrest Gumpiga) alla neelanud ja selle otsa visklema jäänudki, üritades püüdlikult Kiviräha näidendi ja filmi vahel seoseid otsida. Tüüpiline oma pisuhänna otsa komistamise juhtum. Vastupidiselt Adorfile, kes vaatajat ?Aabitsa kuke? eest hoiatab, soovitan teatrihuvilistel see lavastus ära kaeda. Loodan, et  te ei kahetse.