Mida teha Vanalinnastuudioga?

JAAK ALLIK

Olles 1981. aastal Teatrite Valitsuse juhatajana lähedalt seotud Vanalinnastuudio loomisega, võin kinnitada, et see teater loodi seepärast, et tol ajal oli olemas inimene ? Eino Baskin, kes tahtis, vajas ja vääris oma teatrit.

Mingit üldisemat kultuuri- või veel vähem regionaalpoliitilist vajadust veel ühe riikliku sõnalavastusteatri järele Tallinna kesklinnas polnud siis ega ole ka praegu. Seepärast arvan, et Vanalinnastuudio peaks minema teatriajalukku kui Baskini teater, nagu selletaolisi näiteid on maailma teatriloos küllaga. Pole mingit objektiivset vajadust otsida sellele teatrile uut ja teistsuguse kunstilise programmiga juhti. Suurim viga, mis viimastel aastatel seoses Vanalinna Stuudioga on tehtud, oli Georg Malviuse palkamine selle teatri koosseisuliseks kunstiliseks juhiks. Olles tulnud teistsuguse teatrikorraldusega ühiskonnast ja harjunud hoopis teistsuguste summadega, hakkas ta tegelema majandusterminoloogias ?kõlvatu konkurentsiga?. Teda ei huvitanud ju mitte Vanalinnastuudio kui repertuaariteatri koosseisuline trupp, vaid ta hakkas teiste teatrite tippnäitlejate abil meelitama hooaja keskel endale teiste teatrite publikut, makstes näitlejaid üle ja segades teiste teatrite igapäevast tööd. See olukord jõudis loogilise konfliktini seoses ?Cabaret?? etendustega Draamateatri avapidustuste ajal. Seepärast oleks ka karjuv ebaõiglus kustutada Vanalinnastuudio tänaseid võlgu teiste teatrite arvel.

Igati õige oleks anda Vanalinnastuudio ruumid administratiiv-finantsiliselt Draamateatri administratsiooni hallata, pakkuda Eino Baskinile ?Baskini saali? ja Supiteatri kunstilise juhi kohta ja võtta vastu selle saali eri statuut ja eelarve, s.t. mitte teha sellest Draamateatri manööverpinda. Osa vabanevast riigi toetusrahast tuleks suunata meie mõlema teatrikooli (Tallinna ja Viljandi) diplomilavastuste väljatoomisele, sest mõlemad koolid on täna sunnitud kerjama raha- ja mänguvõimalusi teistes teatrites. Baskini saal jääkski siis nende diplomitööde baasteatriks. Samas töötaks saal ka n.-ö. vaba lavana, mis tähendaks finantsilist toetust erinevaile (ja kunstilise juhi heakskiidu leidnud) projektidele. Loomulikult võiks projektlavastusi seal teha ja organiseerida ka Eino Baskin ise. Kuid lavastuste tehnilise ja administratiivse poole kindlustaks (ja piletitulu saaks) Draamateater.

Olles küll kultuuriinstitutsioonide säilitamise kirglik kaitsja, leian, et selline areng Vanalinnastuudio puhul oleks praegu parim ja innovaatilisim.