Repliik – Maailm ei alga meie sünniga

JAAK ALLIK

Rahvusooper Estonia müüb lavastuse „Viiuldaja katusel“ etendustel luksuslikke kavalehti (koostaja Liina Viru, toimetaja Maarja Kindel, hind neli eurot). Lavastaja Georg Malviuse seal avaldatud intervjuus Riina Luigele väidab Malvius, et ta „oli esimene välislavastaja, kes Eestisse tööle kutsuti“ (lk 19). Inglise keeles (ilmselt siis intervjuu originaaltekstis) on kirjas veelgi konkreetsemalt: „I was the first international stage director“, millega tehakse Boriss Pokrovski, Maria Knebeli, Adolf Šapiro jpt arvamisega eestlaste hulka meile muidugi suurt au. Isegi kui eeldada, et Malvius peab veel 2016. aastal kogu endist Nõukogude Liitu Eesti seisukohalt (1989. aasta seisuga) kodumaaks, siis pole paraku ka sellisel juhul tema väide õige. Esimene lavastaja väljastpoolt Nõukogude Liitu oli sõjajärgses Eestis 1961. aastal soome lavastaja Matti Tapio, kes tõi Vanemuises lavale Maria Jotuni „Mehe küljeluu“. 1969. aastal lavastas aga Kotka Linnateatri peanäitejuht Väino Lahti Draamateatris Eeva-Liisa Manneri näidendi „Põletatud oranž“. Soome ja saksa lavastajaid võis ka järgmistel aastakümnetel kohata nii Vanemuises kui ka mitmes teiseski Eesti teatris. Loomulikult ei pea Malvius tundma eesti teatrilugu, aga intervjuu autor, koostaja, toimetaja …?