Teatri aastaauhindade nominendid
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil rahvusvahelisel teatripäeval teatris NO99. SÕNALAVASTUSE ALAL
Žürii: esimees Jaak Allik, Mari-Liis Küla, Madis Kolk, Reet Mikkel, Aare Pilv, Pille-Riin Purje, Anneli Saro.
LAVASTAJAAUHIND
Merle Karusoo – „Voldemar” (Eesti Draamateater), Mart Koldits „Proffet” (suveprojekt), Kalju Komissarov – „Kangelane” (Endla), Tiit Ojasoo – „GEP” (NO99), Kristjan Smeds – „Kajakas” (Von Krahli teater).
NAISNÄITLEJA AUHIND
Luule Komissarov – Zenta, „Sirelikassid” (Ugala), Piret Laurimaa – Kelli Lund, „Karge meri”; Arkadina, „Kajakas” (Endla), Ülle Lichtfeldt – Naine, „Mina, naine” (Rakvere teater), Hilje Murel – Sille Salu, „Börs ja Börsitar” (Ugala).
MEESNÄITLEJA AUHIND
Roman Baskin – Küürakas, „Sõdur” (R.A.A.A.M.), Üllar Saaremäe – Cyrano, „Cyrano de Bergerac” (Rakvere teater), Tiit Sukk – Voldemar, „Voldemar” (Eesti Draamateater). Juhan Ulfsak – Treplev, „Kajakas” (Von Krahli teater).
NAISNÄITLEJA KÕRVALOSA AUHIND
Merle Palmiste – Maria Lebjadkina, „Sortsid”, Gina Ekdal, „Metspart” (Eesti Draamateater), Tiina Tauraite – Maša, „Kajakas” (Von Krahli teater), Külli Teetamm – Nancy, „Nõks” (Tallinna Linnateater), Viire Valdma – Konduktor, „Voldemar” (Eesti Draamateater) ja osatäitmised lavastuses „Rooside sõda” Leigo järveteatris.
MEESNÄITLEJA KÕRVALOSA AUHIND
Ago Anderson – „Peata ratsanik” Karl, „Kangelane” (Endla), Margus Tabor – Donald, „Päike soojem, taevas sinisem” (Tallinna Linnateater); Tõnu, „Roosiaed” (suveprojekt). Andres Tabun – osatäitmised lavastustes “Naabri Mari”, “Börs ja Börsitar” ja „Runar ja Kyllikki” (Ugala), Taavi Teplenkov – Lemmergas, „Voldemar” (Eesti Draamateater), Lembit Ulfsak – Arkadina, „Kajakas” (Von Krahli teater).
KUNSTNIKUAUHIND
Iir Hermeliin – „Päike soojem, taevas sinisem” (Tallinna Linnateater), Pille Jänes – „Proffet” (suveprojekt), Andres Noormets, Veronika Valk – lavastuse „Kajakas” ruumiline lahendus (Endla), Ene-Liis Semper – „GEP” (NO99), Silver Vahtre, Krista Tool, Margus Vaigur – „Kangelane” (Endla teater).
SÕNALAVASTUSE ERIAUHIND
Mart Koldits – ereda loomingulise idee veenev teostus suvelavastuses „Proffet”, Kristjan Sarv – näitlejavõimete ja etenduskunsti võimaluste järelekatsumine aktsioonis „99x” (NO99), lavastuse „GEP” trupp – olulise sotsiaalse probleemi intrigeeriv käsitlemine jõulise ansamblimängu kaudu lavastuses „GEP” (NO99), lavastuse „Kajakas” trupp – lavastaja originaalse klassikatõlgenduse fantaasiarikas ja polüfooniline teostamine lavastuses „Kajakas” (Von Krahli teater).
MUUSIKALAVASTUSTE ALAL
Žürii: esinaine Raili Sule, Vahur Keller, Tiina Mattisen, Kristel Pappel, Alo Põldmäe.
Dmitri Bertman – mõjuva kujundikeele leidmine lavastustes „Wallenberg” (Erkki-Sven Tüüri ooper Estonias) ja „Hoffmanni lood” (J. Offenbachi ooper Vanemuises), Tatjana Romanova – lüürilise karakteri kirgas esiletoomine Micaëlana G. Bizet’ ooperis „Carmen” (PromFest, Pärnu), Aile Asszonyi – kangelannade Leonore (L. Beethoveni ooper „Fidelio”, Nargen Festival) ja Naine („Wallenberg” Estonias) jõuline ja hingestatud kehastamine, Mart Madiste – särav esiletõus mõlema ooperiteatri juhtiva tenorina rollides Hoffmann (J. Offenbachi „Hoffmanni lood” Vanemuises) ja Hertsog (G.Verdi „Rigoletto” Estonias), Angelika Mikk – noore lauljanna veenev esiletõus suurrollides (Roxane E. Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac” ja Gilda G.Verdi ooperis „Rigoletto” Estonias).
BALLETILAVASTUSTE ALAL
Žürii: esinaine Tiiu Randviir-Tölp, Ago Herkül, Oleg Titov, Enn Suve.
Olga Rjabikova – tehniliselt täiuslik esitus nimiosalisena balletis „Sülfiid” (Estonia), Hayley-Jean Blackburn – stiilipuhtad ja huvitavad osalahendused, nimiosaline balletis „Giselle”, Tatjana balletis „Onegin” (Vanemuine), Marina Kesler – üldinimliku sõnumi ja huvitava koreograafilise lahendusega balleti „Libahunt” lavastamine (Estonia).
TANTSULAVASTUSTE ALAL
Žürii: esinaine Mall Noormets, Kristiina Garancis, Jüri Nael, Tõnu Lensment, Priit Raud.
Oksana Titova – „Hamleti” lavastus (Estonia): tantsu, muusika ja kujunduse toetav ning toitev sümbioos, meisterlik ja energiaküllane ansamblitunnetus, sisu kandev tundlik koreograafiline lahendus.
Dmitri Harchenko – „Piafi” lavastus (Sõltumatu Tantsu Ühendus): dokumentaalse valu ja elu peenetundeline loovkäsitlus.
Saša Pepeljajev – „Sigmundi & Freudi” lavastus (Vanemuine): riukalikult vaatemänguline psühhoanalüüs tantsus.
Eike Ülevain – „Välurebase” lavastus (Eike Ülevain ja Kanuti Gildi Saal): mänguliselt julge, stiilipuhas ja nüansirikas tervik.
MUUSIKATEATRI ERIAUHIND
Vitali Nikolajev – peenelt nüansseeritud kõrvalosade meisterlik ja isikupärane esitus: Madge balletis „Sülfiid”, aadlik Camacho balletis „Don Quijote”, Tybalt balletis „Romeo ja Julia” (Estonia).
Erki Pehk – märkimisväärne panus projekt-truppide muusikalavastuste ettevalmistamisel: G. Bizet’ „Carmen” (PromFest) ja A. Kopiti ja M. Yestoni muusikal „Fantoom” (Smithbridge Productions).
KRIITIKAAUHIND
Määrab Eesti Teatriliidu juhatus.
Jaak Allik – „Žanr: suvelavastus? Mälestusi kahekümnest suvelavastusest” (Teater. Muusika. Kino 2007, nr 10).
Jan Kaus – „Vormilt ülekeev, sisult universaalne” („Teatrielu 2006”, ilmunud 2007).
Kristel Pappel – „Muusikateater 2006” („Teatrielu 2006”, ilmunud 2007).
Ivika Sillar – „Antoška” (Teater. Muusika. Kino 2007, nr 7), ja „Hirvekütt” (ajakiri NO99 2007).
ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND
Žürii: esimees Eero Epner, Ülev Aaloe, Taavi Eelmaa, Ene Paaver, Ivar Põllu.
Mart Kase – „Perekond”, Jim Ashilevi – „Portselansuits”, Andrus Kivirähk – „Voldemar”, Jakob Karu – „Vanaema juures”.
SALME REEGI NIMELINE AUHIND
Žürii: esimees Rait Avestik, Enn Lillemets, Ilona Martson, Katrin Nielsen, Rosita Raud.
Finn Poulsen – aus, tugevat lavastajasõnumit levitav ning näitlejaid ergastav ja publikut mitte alahindav tõsine töö Eesti teatris, mis taas leidis tõestust lavastuses „Romeo ja Signe” Emajõe Suveteatris.
Hilje Murel – särav ja temperamentne rollilahendus Krabatina Ugala lavastuses „Krabat”, kus esitatav esitajast mõjusalt eristatav oli.
Jevgeni Ibragimov – lavastaja jõuline tulek Eesti Nukuteatrisse.
Tõnis Mägi ja Kärt Johanson – vaimukas ja täpne helikujundus Emajõe Suveteatri lavastusele „Väike hea kurat”.
Ita Ever – eeskuju andev pisiroll videolõigus lavastusele „Võluõunad” Eesti Draamateatris.
Helle Laas – järjepidev teatrivaimu hoidmine (Eesti Nukuteater).
TEATRITÖÖTAJA AUHIND
Žürii: esimees Indrek Saar, Sirli Bergström, Anu Konze, Külli Root, Aime Unt, Riina Viiding.
Etendust ettevalmistava töötaja kategooria
Liina Laigu – kunstnik-dekoraator. Tööd iseloomustab puhtus, täpsus, loomingulisus. Alatine valmisolek välja mõelda ja kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid uute dekoratsioonide ja butafoorsete esemete valmistamisel. On pälvinud kunstnike ja kolleegide austuse ja usalduse (Estonia).
Urve Lerman – rätsep. Meisterrätsep, ameti absoluutne tipptase (Eesti Draamateater).
Tiit Kalm – lavastusala- ja haldusjuht. Leiab ka kunstnike kõige pöörasematele kujundusideedele töökindlalt toimivad lahendused ja korraldab nende teostuse (Rakvere teater).
Etendust teenindava töötaja kategooria
Aune Kuul – inspitsient, kes tabab ideid õhust, leiab probleemidele lahenduse enne, kui lavastaja, kunstnik või näitlejad probleemi olemasolust arugi saavad (Rakvere teater).
Kaido Päästel – lavameister. Hea kaasamõtleja lavastuste loomisel, kavandite vastuvõtmisel. Nende hilisemal täideviimisel on tema suhtumine alati konstruktiivne, positiivne ja kujunduse elluviimist toetav ja innustav. Alati koostöövalmis teatrite ühisprojektide elluviimisel (Endla).
Kalev Timuska – helitehnik. Keerulistes tehnilistes tingimustes kvaliteetse helitehnilise töö perfektne teostamine (Estonia).
Haldus- ja administratiivtöötaja kategooria
Jaana Luik – Estonia dokumenditeenistuse juht. Professionaalsete teadmiste ja sihikindla tööga teatri juriidilise kompetentsi tõstmine.
Maarit Randrüüt – SA Eesti Draamateater juhatuse assistent. Usaldusväärne ja kohusetundlik teatri personalitöö ja büroo juhtimine ning sihtasutuse nõukogu töö ettevalmistamine.
Juhan Rumm – Rakvere teatri ehituse projektijuht. Ehitustööde tark ja järjekindel koordineerimine, alates arhitekti projektidest ja riigihangete tegemisest kuni ilmnenud puuduste likvideerimiseni. Teatrimaja ehitajatele teatrispetsiifiliste nõuete ja vajaduste rahulik, pidev selgitamine ja vahendamine on andnud hea töökeskkonna.