Tehasest sirgub teatrimaja

Kristiina Reidolv: „On tähtis, et Vaba Lava Narva teatrikeskuses ei antaks mitte üksnes külalisetendusi, vaid seal toodaks välja ka uuslavastusi.“

TAMBET KAUGEMA

Poolteist aastat tagasi avas Tallinnas Telliskivi loomelinnakus uksed Vaba Lava teatrikeskus, mille peamine eesmärk on olla etendamispaik väike- ja projektiteatritele. Nüüd on plaan teha selline polüfunktsionaalne teatrimaja ka Narva, kus teatrisaalidest on kitsas käes. Kui kõik sujub, avatakse 2018. aasta esimeses pooles nõukogudeaegse sõjatehase Baltijets praegu üsna räämas administratiivhoones renoveeritud Vaba Lava Narva teatrikeskus, kinnitas Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv.

Kas Narva Vaba Lava asukohana kaaluti Baltijetsi tehase kõrval ka muid hooneid?

Kristiina Reidolv: Vaba Lava kavandamisega Narva oleme tegelenud juba mitu aastat. Kultuuriministeeriumi sõnum oli, et esmalt käivitage Tallinnas Telliskivi loomelinnakus teatrimaja ja siis vaatame üle Narva võimalused. Saime ülesande välja uurida Narvas paigad, kuhu oleks võimalik rajada black box’i tüüpi teatrisaal. Sõelale jäid Kreenholm, Baltijetsi hoone aadressil Linda 2 ja üks Astri kaubanduskeskusele kuuluv krunt. Kõigi kolme omanikega peeti läbirääkimisi ja nad tegid oma pakkumise. Koos kultuuriministeeriumiga valisime välja Baltijetsi, sest tundus, et nii kesklinna asukoha, valmisoleku kui ka hoone mõõtmete poolest on see teatrikeskuse rajamiseks sobivaim.

Kui palju raha panustab riigivõim Narva Vaba Lava ehitusse?

Praeguse kokkuleppe kohaselt saab Vaba Lava Narva teatrimaja kultuuriministeeriumi kaudu kümne aasta jooksul igal aastal 250 000 eurot toetust – kokku seega kaks ja pool miljonit eurot. Valitsuse jaanuaris vastu võetud otsusega kuulub Narva Vaba Lava ehitus aastail 2017–2025 riigi eelarvestrateegiasse, 2016. aasta toetussumma on kultuuriministeerium lubanud aga leida omavahenditest. See summa – 250 000 eurot aastas – sisaldab lisaks hoone ehitamisrahale ja teatritehnikale ka Narva teatrimaja tegevustoetust. Võrreldes suurte teatritega pole seda palju, aga üritame toime tulla.

Tallinna Vaba Lava rajamise eripära seisneb selles, et peale riigilt saadud raha on ehitusse kaasatud ka eraraha. Kuidas edeneb Narvas erainvestorite leidmine?

Tallinna ja Narva olukord on mõnevõrra erisugune. Telliskivi teatrikeskuse ehitaja ja arendaja on ühtlasi hoone omanik osaühing Telliskivi Maja.

Nemad võtsid pangalaenu ja ehitasid maja üles, sihtasutus Vaba Lava oli seal kõrval konsultant, kelle vajaduste põhjal hoone ehitati. Narva teatrimaja ehitusel oleme ise eestvedaja rollis, kogu ehitus- ja arendustöö on Vaba Lava korraldada ja vastutada – pangalaenust kuni hangeteni. Erainvestorite uksi oleme aga juba tublisti kulutanud.

Mida selle kõige eest valmis tahetakse ehitada?

Narva Vaba Lava tuleb endise Baltijetsi tehase administratiivhoonesse. Kogu hoonekompleks on suur, meie teater ehitatakse selle ühte tiiba. Vaba Lava on võtnud selle tiiva omanikult kümneks aastaks üürile, kusjuures saame üürilepingut kokkulepitud tingimustel veel viie aasta võrra pikendada või hooneosa üüriperioodi lõpus välja osta. Seejuures on Vabal Laval kohustus teatrimaja renoveerida. Üürilepinguga tuli kaasa ka eeleskiis, mida edasises töös saame kasutada.

Äsja sai kokku ligi 30leheküljeline dokument, kus kirjas lähteülesanded teatrimaja ehituseks. Plaanis on renoveerida saal, kus varem oli sõjatehase klubi ning nüüd on tegutsenud teater Ilmarine. Saal on väga kehvas seisukorras: katus sajab läbi ja elektrisüsteem on pärast 2015. aasta tulekahju korrast ära. Sinna tuleb ligi 350ruutmeetrine black box’i tüüpi teatrisaal, mis on mõeldud eelkõige sõnateatrile, aga seda saab kasutada ka võimendusega muusika esitamiseks. Saali teeb eriti sobivaks see, et kõrgust on tublisti: põrandalt valgussildadeni kuus ja pool meetrit ning sealt edasi veel kolm ja pool meetrit. Kümme meetrit kõrge saal on teatri tarvis väga sobiv, Telliskivi saal on mõnevõrra madalam.

Suure saali kõrvale plaanime väiksemat saali Ilmarise teatrile, kellega hakkame jagama ka kontorit. Fuajeed on mõeldud kasutada kunstigaleriina, samuti tuleb sinna kohvik-restoran. Kunagi on kavas soetada digikinotehnika, et hakata keskuses näitama ka filmiprogrammi.

Kes hakkavad seda teatrimaja kasutama, kui kõik valmis saab?

Vaba Lava hakkab võtma Narvas vastu külalisetendusi nii Eestist kui ka välismaalt, kavas on kutsuda sinna rahvusvahelisi teatriprojekte, olla avatud konverentsi- ja kontserdikorraldajaile, fuajees läheb käima näitusetegevus. Kui Tallinna teatrimaja on mõeldud eelkõige väike- ja projektiteatritele, siis Narva on oodatud kõik, kaasa arvatud suured repertuaariteatrid nagu Tallinna Vene teater, Eesti Draamateater või Vanemuine.

Narvas on inimeste maksevõime tunduvalt väiksem kui pealinnas, teatripiletite hindu ei saa omavahel võrreldagi. Seetõttu ei ole Narvas külalisetendusi andvatel teatritel esialgu lootust teenida piletimüügist arvestatavat omatulu. Töötame selle nimel, et kultuuriministeeriumi ja teiste partneritega koostöös õnnestuks luua fond või programm, mis abistaks teatreid Narvas külalisetenduste andmisel. Võib-olla midagi samalaadset, kui programm „Teater maale“, mis elavdab kenasti teatrielu maal.

Narva kindluse müüride all voolab piirijõgi Venemaaga. Kas narvakad hakkavad peagi nägema rohkem ka Venemaa teatrit?

Tõesti, kilomeetritelt on Peterburi Narvale lähemal kui Tallinn. Vabal Laval on praegugi päris tihedad suhted Peterburi teatrijuhtide ja lavastajatega, kindlasti tahame nendega ühiselt midagi ette võtta ning tuua Narva ka Venemaa teatrite külalisetendusi.

Kas Tallinnas Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames etenduvaid lavastusi näidatakse kõiki ka Narvas?

Osalt kindlasti, ent on väga tähtis, et Narvas ei antaks mitte üksnes külalisetendusi, vaid seal toodaks välja ka uuslavastusi. Kindlasti kuluks Narva ära ka oma teatri- või etenduskunstide festival.

Kas Vaba Lava võiks hoogustada Narvas sealsete teatritruppide teket?

Nõukogude ajal oli Narvas päris tihe kultuuri- ja teatrielu, korraldati festivale ning tegutsesid teatritrupid. Praegu teatrielu kiratseb, üksnes Ilmarine ongi tegev. Loodame, et koos Vaba Lavaga pilt elavneb. Nuputame välja toimimisviise, kuidas saaks kaasata Narva elanikke rohkem nii loomeprotsessi, teatrimaja igapäevatöösse kui, muidugi mõista, ka publikuna.

Kui palju võib Narvas olla potentsiaalset teatripublikut?

Narva on oma 60 000 elanikuga Eesti suuruselt kolmas linn – rahvarohkem kui Viljandi või Pärnu –, kuid teatriskäimise harjumus on jäänud seal kahjuks soiku. Kui hakata Narva teatrielu elavdama, tuleb seda teha samm-sammult, alustada klassikalisemast teatrist ja siis liikuda edasi eksperimentaalsema teatrilaadi tutvustamise poole. Publiku kasvatamine võtab aega, mistõttu on mõttekam alustada tuntud teoste ja lavastajatega. Kui Estonia korraldab oktoobris ooperi- ja balletifestivali „Narva täis muusikat“, siis ega nad asjata sõida sinna „La traviata“ ja „Uinuva kaunitariga“.

Tallinna Vaba Lava peamine murekoht paistab peituvat selles, et osa uuslavastusi jõuab publiku ette vaid kaheks-kolmeks etenduseks, ja kes siis vaatama ei jõua, on – kui võtta kujundiloome aluseks Telliskivi loomelinnaku lähedus Balti jaamale – rongist maas. Kas Narva teatrikeskus toob sellesse mingeid muutusi?

Vaba Lava iga hooaeg on ise nägu. Sellel hooajal oli see tõesti nii, just välislavastajate tööde puhul, kus Vaba Lava oli kaasprodutsent. Järgmisel hooajal plaanime korraldada kuraatoriprogrammi nii, et Vaba Lava oleks kõigi uuslavastuste täieõiguslik produtsent. Lavastuste eluiga on siis pikem, saame neid mängida nii kaua, kui ise tahame, ning anda nendega külalisetendusi Eestis ja välismaal. Vaba Lava identiteet on olla nii produktsiooni- kui ka rendimaja. Narva keskuse avamine annab meile rohkelt lisavõimalusi.

Kas Narva Vaba Lava hakatakse juhtima Tallinnast või moodustub piirilinna oma meeskond, kes hoiab teatrikeskust käigus?

Vaba Lava organisatsiooni struktuur areneb ja laieneb, kuna alates märtsist on Vaba Lava hallata ja arendada juba kaks teatrimaja. Vaba Lava juhatus, kuhu kuulume meie Märt Meosega, tegeleb kogu organisatsiooni strateegilise arendusega ning meie vedada on ka Narva teatrimaja ehitus, organisatsiooniline ülesehitus ja kultuuriprogramm. Sellel põhjusel otsisime Tallinna teatrimajja juhti, kes vastutaks konkreetselt Tallinna Vaba Lava maja igapäevase toimimise eest, ning alates 2. maist alustas Tallinna teatrikeskuse juhina tööd Von Krahli teatriga pikalt seotud olnud ja suurprojektide väljatoomise kogemusega Alo Puustak. Samasugune juht tuleb ka Narva majja ning on tähtis, et ta oleks narvalane, tunneks sealseid olusid ja teaks, kuidas jõuda Narva publikuni. Peale mõlema teatrikeskuse meeskonna on Vabas Lavas tööl inimesed – välissuhete juht, produtsent, turundus- ja kommunikatsioonijuht jt –, kes hakkavad töötama ühtaegu mõlema keskuse heaks.