Uudistaja

 

Lukaa – Arvi Mägi. VILLU KONRAD  

Elu teatri eest?

Muredest ja probleemidest räsitud Vene Draamateatris toob Roman Baskin lavale Ronald Harwoodi näidendi „Kostümeerija”, mille sündmused leiavad aset 1942. aastal ühes Londoni teatris, kus peaks etenduma Shakespeare’i „Kuningas Lear”. Linna pommitatakse, etendust ähvardab ärajäämine, kuid ootamatult tuleb muutus… Lavastaja Baskin näeb loos palju sarnast vene teatri olukorraga Eestis: näitlejad jätkavad sisemistest ja välistest takistustest hoolimata oma vaatajatele mängimist. Baskinile pole see esimene kord „Kostümeerijaga” rinda pista. 1995. aastal tõi ta selle Tallinna Linnateatri väikesele lavale, toona peaosades Tõnu Kark ja Paul Laasik. Seekord astuvad peaosades üles Herardo Kontreras ja Aleksander Ivaškevitš, kellele sekundeerivad Tamara Solodnikova, Jelena Tarassenko, Jekaterina Išimtseva, Natalja Murina, Artjom Garejev ja Oleg Rogatšov. Lavakujunduse on teinud Ervin Õunapuu, kostüümikunstnik on Ann Lumiste.Näidendis põimuvad nii must huumor, emotsionaalne ülevus kui ka dramaatiline sügavus. „Kostümeerija” avab vaatajaile kulissidetaguse maailma ja räägib inimestest, kes armastavad teatrit tingimusteta ja on valmis selle eest andma oma elu.

„Põhjas” kaevub hinge põhja

Kemerovos sündinud balletiartist Oleg Titov tegutseb 2004. aastast Ugala teatris liikumisjuhina, kuid jõuab Viljandis nüüd juba kolmanda omalavastuseni („Krabat” ja „Libahunt”): laupäeval, 1. III  esietendub teatri suures saalis Maksim Gorki „Põhjas”. Titov võttis julgelt vastu pakkumise lavastada vene klassika suurteos, mille legendaarseimad tõlgendused eesti teatris jäävad viimasesse poolsajandisse: Grigori Kromanovi  nägemus koos lavakunstikateedri III lennuga 1968. aastal ja Jaan Toominga lavastus Ugalas aastal 1983. Selle 1902. aastal valminud näidendi esimesed lavastused nägid ilmavalgust juba 1903. aastal, sealhulgas Paul Pinna ja Villem Thali oma Estonias. Värskeimas Gorki tõlgenduses teevad kaasa Ugala kandvad lavajõud, krestomaatiliseks kujunenud rollides Indrek Sammul (Satin), Arvi Mägi (Lukaa), Meelis Rämmeld (Näitleja), Aarne Soro (Parun), Triinu Meriste (Vassilissa Karpovna) jt. Kaasa teevad ka näitlejad, kes mängisid omaaegses Toominga lavastuses: Andres Tabun, Peeter Jürgens, Arvo Raimo ja Margus Vaher. Lavakujunduse on teinud Vadim Fomitšev, muusika loonud Peeter Konovalov.

Titovi sõnutsi ei huvita teda eelkõige sotsiaalsed probleemid (kuigi ju võiks, Eesti ühiskond pakuks ainet küllaga). Esimesel kohal on inimene. Ent inimese hingesügavusi uurides ei saa mööda ka tänasest päevast. „Endale tuleb esitada olulisi küsimusi. Ja otsida vastuseid, astuda iseendaga dialoogi. Kui pseudoprobleemid ja kõik väline tundub tähtsam, siis unustatakse kõige olulisem. Mis kõige hullem, ennastki unustatakse ära. Kui me ennast üha vähem armastame, kuidas suudame siis armastada teisi?” arutleb Titov.

 

Hea Teatri auhind Võru Teatriateljeele

Kolmapäeval, 20. II  andis Eesti Teatrikriitikute Ühendus (ETKÜ) välja järjekordse Hea Teatri auhinna (HTA). Kui varasematel aastatel on HTA läinud üksikisikutele, siis sel aastal pälvib selle terve kollektiiv: kuuenda HTA saab Võru Teatriateljee. Kriitikud peavad tunnustust jagades eelkõige silmas visadust ja tahet teha heatasemelist, harrastajaid ja kutselisi näitlejaid kaasavat teatrit väikese linna teatrina. Kõrgkultuurilised võrukeelsed ja -meelsed lavastused ei alahinda kohalikku ega külalisvaatajat, mille eest on hoolitsenud eelkõige teatri juhid-lavastajad Taago Tubin ja Tarmo Tagamets. Kujundliku ja kaasaegse teatri juurutamine teatrilinnade kõrval nn äärealadel on oluline meile kõigile.

Hea Teatri auhind on Eesti Teatrikriitikute Ühenduse iga-aastane auhind. See antakse loominguliste saavutuste eest, mida kriitikute ühendus peab tähelepanuväärseks eesti teatripildis, vastavas loominguvaldkonnas või konkreetses loomeloos. HTA ei märgista ilmtingimata hooaja tipplavastust või -rolli, vaid tunnustab pigem teatritegijat või -kollektiivi, kelle loomingulised põhimõtted ja saavutused kõnelevad tõsisest suhtumisest teatrikunsti. HTA võib anda ükskõik millisel loomingulisel alal töötavale teatriinimesele või -kooslusele eesti teatris, sõltumata institutsioonilisest kuuluvusest. Auhind on Ave Nahkuri maal, mis on tehtud konkreetsele inimesele või kooslusele, neid iseloomustavatel teemadel. 

HTA laureaadid on Guido Kangur (2002), Andres Noormets (2003), Aleksander Eelmaa (2004), Maarika Vaarik (2005) ja Aare Toikka (2006). 2007. aasta Hea Teatri auhind anti Võru Teatriateljeele üle Tallinnas Kanuti gildi saalis pärast Teatriateljee „Võrumaa rituaalide“ etendust.

2008. aasta HTA antakse välja selle aasta lõpus.