Uute sõjandussõnade võistlus

Toomas Hiio

Oma sõjavägi on üks omariikluse olulisemaid tunnuseid. Oma sõjaväe keel on riigikeel. See oli eesti ohvitseridele selge juba I maailmasõja lõpuaastail, kui alustati eestikeelse sõjandusterminoloogia loomist. Sõjandussõnu oli eesti keeles varemgi, aga omakeelne sõjavägi vajas süstemaatilist lähenemist. Selleks moodustati 1917. aastal formeeritud eesti rahvusväeosade1. jalaväepolgus spetsiaalne komisjon.

Tänapäeval on olukord teistsugune. Eesti on NATO liige ja NATO asjaajamise keel on inglise keel. Inglise keel on enamiku allaviiekümneste eestlaste esimene ja tihti viimane võõrkeel. Nii oleks iseenesest lihtne minna ka kaitseväes üle inglise keelele. Ehkki see oleks võib-olla isegi odavam, ei oleks see kooskõlas ainuüksi juba meie põhiseaduse mõtte ja vaimuga.

NATOga liitumise eel moodustati Eesti Keele Instituudi ja Kaitseministeeriumi koostöös sõjandusterminoloogia komisjon, mis pidi leidma eesti vasted NATO sõjandus-, aga ka julgeolekuterminitele. Komisjon on töötanud 10 aastat, töö tulemused on igaühele kättesaadavad internetiandmebaasis Militerm (http://termin.eki.ee/militerm/). Töö lõpp ei paista, sest muutuv maailm ja arenev tehnika loovad päevast päeva uusi asju ja nähtusi, millel puudub eestikeelne nimi ja seletus.

Terminite loomine kooskõlas terminoloogiareeglitega on keeleteadlaste töö koostöös vastava valdkonna spetsialistidega. Kuid komisjoni kümneaastane tegevus on näidanud, et mitte iga termin ei lähe suupäraselt käibele. Ikka on igapäevakõnes ja -kirjas nii ametlikes dokumentides, pressiteadetes kui sellest tulenevalt ka meedias kasutusel ingliskeelsed sõnad, kohmakad mugandused ja hulk võõrkeelseid lühendeid nagu NATO isegi, rääkimata hirmsast kroonukantseliidist.

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Kaitseministeerium ja Eesti Keele Instituut välja sõjandussõnade võistluse, et kaasata terminiloomesse ka laiem avalikkus. Sõjandusterminoloogia komisjon valis välja üheksa sõna, mis on sõjandusvaldkonnas rohkesti kasutusel, kuid millele eesti vastete leidmine on tekitanud probleeme või millele leitud eestikeelseid vasteid ei ole kasutajaskond omaks võtnud. Võistluse statuudi koos lähema tutvustuse ja seletusega, milles iga otsitava sõna puhul on õieti probleem, leiab huviline veebiaadressilt www.kmin.ee/et/sonaus.

Sõjandusterminoloogia komisjon on tänulik kõigi värskete mõtete eest, mis aitavad me oma keelel ka sõjandusvaldkonnas ajaga kaasas käia.

Toomas Hiio, sõjandusterminoloogia komisjoni asejuhataja, Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor