Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene

Birute Klaas-Lang: „Arengukava fookus on selgelt eesti keelel, kuigi kõik keeled on rikkus indiviidi ja ka riigi tasandil.“

AILI KÜNSTLER

Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene,1 ei paista ikka veel kõigile meelepärane olevat. 2012. aastal kirjutas Mati Hint: „Ma ei osanud ette näha ka seda, et minu keelekaotusevastased väljaastumised satuvad iseseisvas Eestis peagi põlu alla, sest hiilivalt saab poolametlikuks keelepoliitikaks eesti-inglise kakskeelsus. Kui Sirbi keeletoimetaja tegi mulle ettepaneku kirjutada vene nimede kirjutamise segadusest praeguses Eestis, siis tundus see ettepanek mulle 25 aasta taguse episoodi kordusena: minult küsitakse arvamust eriteema kohta, aga alarmeeriv on kogu meie keeleline olukord. Oleme taas astumas noaterale. Olla või mitte olla rahvusena ja riigina – see on küsimus ka praegu, kuigi ametlik Eesti räägib, et meie eksistents on kindlustatum kui kunagi varem.“2

Pole parata, järgmise „Eesti keele arengukava“ kokkupanu venimine 2017. aastast seniajani osutab, et noa­teralt on korduvalt maha pudenetud. Kuigi vene nimede kirjutamisega (nüüd ka ukraina ja valgevene omadega) on seis järjest segasem, ei tee ma seekord üksikasjusse takerdumise viga. Küsin otse, kuidas on võimalik, et aastatepikkuse arutamise ja ideekorjete järel on sise­minis­teeriumis septembri alguses ikka leitud: „Kooskõlastamiseks esitatud Eesti keele arengukava 2021–2035 … tuleks läbi töötada keelenõukoguga koostöös, alustades arengukava üldeesmärgist.“3

Asjade seisu valgustab Eesti keelenõukogu esimees.

Birute Klaas-Lang: Aastatepikkuse arutelu tulemusena on saavutatud konsensus, et „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“ on eesmärkide ja tegevuse poolest ministeeriume ja asutusi ühendav kava, mida juhib HTM kui riikliku keelepoliitika kujundamise eest vastutav ministeerium, kuid elluviimisse panustavad teisedki.

Keelenõukogu uus koosseis on 2019. aasta lõpust kaasa aidanud arengukava eesmärkide ja tegevusplaani settimisele. Koostöö HTMi ja arengukava juhtkomisjoniga, kuhu kuuluvad selle elluviimist tagavate ministeeriumide ja riigikantselei esindajad, on väga hea. See mudel tagab otseside ekspertide, poliitika kujundajate ja poliitika elluviijate vahel. Ma tõesti väga loodan, et suudame kindlustada eesti keele kestmiseks ja arendamiseks võimalikult soodsa keskkonna.

Künstler: Asjaosalised kohtusid viimati 17. septembril. Arengukava eelnõu järgi on selle üldeesmärk „tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist“.4 Niisiis küsingi: kui juba eesti keele arengukava üldeesmärk tahtis siseministeeriumi hinnangul läbitöötamist, siis läheb kava ilmselt järgmisele ringile? Või leidsite eelmisel nädalal ühise keele?

Klaas-Lang: Üldeesmärgi sõnastus on muutunud: „tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt“. On väga oluline, et õigusele kasutada Eestis eesti keelt on lisatud ka riigi vastutus selleks võimaluse loomise kohustusega.

Uuele ringile arengukavaga kindlasti ei ole vaja minna. Kõik senised vastajad ja ettepanekute tegijad olid päri probleemide ja nende lahendamiseks seatud eesmärkide ja tegevuse osas. Täpsustati vaid detaile. Tõsi, siseministeeriumi tagasisides seati kahtluse alla kogu arengukava struktuur ja sisu ning peeti vajalikuks tekst rida-realt ümber töötada. Väga raske on aga juhinduda nii üldistest märkustest. Viimasel kohtumisel võttis siseministeerium kohustuse teha konkreetsed parandusettepanekud.

Künstler: Mis viga õieti sel üldeesmärgil leiti olevat? Ehk ei peetud teiste keelte oskamise esiletoomist üldeesmärgina „Eesti keele arengukavas“ põhiseaduses kirjas Eesti riigi olemasolu mõtte valguses kohaseks?

Klaas-Lang: Sel teemal leidsime küll konsensuse. Arengukava fookus on selgelt eesti keelel, kuigi kõik keeled on rikkus indiviidi ja ka riigi tasandil. Mitmekeelsele on lahti mitu kultuuri ja tööturgki laiemalt kui ainult eesti ja inglise keele valdajale. Haritud eestlane on osanud peale emakeele vähemalt kahte-kolme võõrkeelt sada aastat tagasi ja nii võiks see ka edaspidi olla. Eri keeli valdavate spetsialistide olemasolu on ka julgeoleku teema: peaks olema nii suure, aga ka väikese kasutusalaga keelte oskajaid.

Eestis võiks demokraatlike riikide kombel aidata ka riigikeelest erineva kodukeelega perede lastel oma emakeelt õppida. Eestikeelne kool ei tähenda sugugi seda, et sinna ei mahuks ka teisi keeli. Ka õpetajate ettevalmistusse tuleks rohkem lõimida sobivaid aineid, et nad saaksid toetada õpilaste keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Künstler: Nii mõnedki on leidnud, sh nt Jaak Aaviksoo eelmisel reedel antud intervjuus,5 et praegust olukorda kirjeldatakse arengukavades ilustatult ja tegelike kitsaskohtade asemel, kas või üleminek ükskeelsele kooliharidusele, leiab dokumentidest pigem poliitkorrektset soovmõtlemist, mis ei lase jõuda lahendusteni. Kas üldeesmärk ei peaks selgem olema?

Klaas-Lang: Arengukava strateegiline eesmärk nr 3: „… õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel“. Peaks olema küll piisavalt selgelt sõnastatud, et Eesti kool on eestikeelne.

Selleni andis muidugi minna … Mõne aasta eest oli ühtse eestikeelse kooli kujundamine eesmärk, mille keeleteadlased soovisid ka arengukavasse sisse kirjutada. Kuna meie ja HTMi keeleosakonna seisukohad põrkusid ses küsimuses kõige tulisemalt, lakkas Eesti keelenõukogu toimimast ja arengukava „pandi pausile“. Viimastel riigikogu valimistel 2019. aastal jõudis aga ühtne eestikeelne kool peaaegu kõigi erakondade programmi.

Oleme muidugi sellega 20 aastat hiljaks jäänud, nagu Aaviksoo ses intervjuus ütleb. Selle aja jooksul on HTMis suunanud hariduspoliitikat mitme erakonna ministrid ning kahjuks lõpetanud kooli palju venekeelseid noori, kes ei ole suutelised eesti keeles edasi õppima ega ka tööd leidma. Kes võtab vastutuse?

Olen nõus, et idee ja kokkulepe (näiteks eestikeelse kooli osas) ei taga veel lahendust. Kuid esmalt on siiski vaja poliitilist otsust ja seejärel detailset tegevuskava, et korrastada koolivõrk, tagada pädevate õpetajate ettevalmistus ja lahendada eos sotsiaalsed probleemid, mis võivad mõnes piirkonnas tekkida. Tuleb maandada ka lastevanemate hirm, et teises keeles õppimine toob kaasa kehvemad tulemused – erinevad ka emakeeles õppivate laste tulemused.

Künstler: Jääb siiski selgusetuks, kuidas on võimalik tagada praeguse lähteseisu korral üldeesmärk säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi, kui kahekümne aastaga on nt TLÜs jõutud tervest eesti kirjanduse õppetoolist kahe ja poole ametikohani,6 eesti koolides on eesti keele tundide arv järjest kahanenud ja eesti kirjandust enam eraldi ainena üldse ei õpetatagi ning eesti filoloogiasse on konkurss olnud kesine.

Klaas-Lang: Selle aasta statistikat veel pole, aga 2019. aastal oli Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppesse konkurss kolm avaldust kohale. Vähemalt sama pingeline oli sisseastumine ka sel aastal.

Näiteks emakeele ja eesti keele võõrkeelena õpetajaks õppijatele saime sel aastal ülikoolis lisakohti juurde, sest soovijaid oli väga palju: õpinguid alustas 19 tudengit. Õpetaja elukutse on küll aasta-aastalt populaarsem. Kas noored õpetajad ka oma ametisse jäävad? Tugev kool ja head õpetajad kahtlemata leiavad teineteise.

Künstler: Arutamisel oli arengukava 61. versioon. Avalikkus sai midagi asja kohta arvata suvel. Kas tehti palju muudatusettepanekuid? Millal see lõpuks valmis saab?

Klaas-Lang: Kokku tuli üle 160 muudatusettepaneku, nii sisulisi kui ka sõnastuslikke. Kõik ministeeriumid, aga ka ülikoolid, seltsid, keelehooldajad ja ärksad keelehuvilised esitasid oma täiendusettepanekuid ja kommentaare. Ministeeriumides oli tõepoolest süüvitud arengukava eesmärkidesse ja tegevusplaani. Seega on lootust, et eesti keele tõrgeteta toimimine Eestis ei ole ainult HTMi ja keeleteadlaste asi. Paljut on ka arvesse võetud kas otse tekstis või ka näitajate väljatöötamisel.

Viimati tuli nt rahandusministeeriumilt ettepanek lisada säte, et õigusloomes arvestatakse keeleseadusega, kultuuriministeerium soovis jõulisemalt rõhutada, et eesti keele roll kõrgharidus- ja teaduskeelena säilib ning selleks rakendatakse riiklikke toetusprogramme. Siseministeeriumilt tuli ettepanek võtta üheks näitajaks Eesti elanike enesehinnang oma eesti keele oskusele. Väga konstruktiivsed ettepanekud tulid nüüd veel ka riigikontrollilt, riigikantseleilt jt asutustelt, ülikoolidelt, Emakeele Seltsilt. Eesti keele arengukava üleandmise tähtaeg on valitsuse otsusel selle aasta lõpp.

1 Vt Aili Künstler, Miks me siin oleme? – Sirp 1. XI 2019.

2 Mati Hint, Keel ja demokraatia aastal 2012 ehk 25 aastat hiljem. – Sirp, Keele Infoleht 14. VI 2012.

3 Siseministeeriumi 4. IX 2020 vastuskiri HTMile.

4 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2021_2035_eelnou_9.07.2020.pdf

5 https://www.err.ee/1136656/jaak-aaviksoo-poliitika-on-palju-keerulisem-kunst-kui-teadus

6 Anneli Kõvamees, Kas eesti kirjandus on lahkumas academia’st? – Looming 2019, nr 12.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht