Põhjamaade Luulefestival

Eeva Park, Arvo Alas, Mihkel Loodus, Kai-Mai Aja, Katrin Maiste

5. ? 7. V 2005, eri paigus üle Eesti

Saila Susiluoto (Soome)

Vastupidimaa teine serv

See on miljon korda tõde.

Ja ta kukkus

  kukkus

  kukkus

  kukkus

  kukkus

kuuseäärelt, ema sülest, kukkus hällist, pulkvoodist, meeste sülest

ta kukkus, iseendalt, maast mis kandis teda ta kukkus, ärkamata, ei

tulnud hetke millal oleks jõudnud laulda puu juurel: hommikul kui

päike tõusis, kui mina unest ärkasin.

Teisel  serval ta ütleb: haarasin endal juustest, tõstsin, hakkasin

inimeseks. Minul on halvasti kasvatatud süda, viisakusetu nälg. Ta

ütles: ehk mind võtab mõni väiksem jumal naiseks, sest loodus raiskab kõik, ei

säästa kedagi.

Aga me ei või teada, ega ka meid, ja vastupidi.

 

Valts Ern?treits (Läti)

Fram oli hukkunud

Madrused istusid kõige selle ümber, mis oli järele jäänud Fram?ist, ja mängisid visti. Kojamehed valasid klaasidesse veini ja ei lasknud naabritel magada. Luiged mängisid surnuid ja lasid madrustel end toita.

Fram oli juba hukkunud.

Anno 1870

Hobused jooksevad merre ja leiavad surnud Fram?i. Hobused leiavad plangud, kiilu, tüüri, leiavad kapteni uue mütsi, leiavad purjed, kaardid, laevaraamatu kirjed, mahakantud vaadid piiritusega.

Anno 1870

Tulevad kaevajad. Nad räägivad ? kapten olevat kadunud vanades kaevandustes ning sealt välja ei tule ta enam kunagi.

Nad räägivad ? seal elavat hobused, kes tulevad karjamaale vaid täiskuuööl.

Anno 1870

Fram ei sõida enam kunagi ilma kaptenita. Kapten on surnud. Surnud on ka Fram. Ei ole midagi, mida saaks kutsuda rõõmuks.

Lained tulevad ja võtavad, mis lainetele kuulub. Kaptenile kuulub öö ja temal on sellele õigus. Oma töö on ta teinud hästi. Fram on surnud ja keegi teda enam ei ärata.

Anno 1870

Tõlkinud autor ise

 

Tóroddur Poulsen 

(Fääri saared)

 Monumendi puhastamine

 

me oleme arutanud igast kandist

mida saaks teha sinu puhastamiseks

ettepanekuid on olnud rohkesti

aga võta kohe ja siinsamas teadmiseks

et vaevalt sa eales uuesti puhtaks saad

piirituskuur ju siin ei aita

seda oled sa ise varemalt proovinud

või siis terasharjaga kammimine

keegi soovitas valada sulle suhu seebikivilahust

ja äravoolutoru tagumikku torgata

aga kõik lõid kahtlema selles

kas sinus tegelikult ikka peitub mingi punn

mis ei lase läbi tavalist sõnatut puhtust

jah me oleksime võinud nühkida reisi ka liivapaberiga

ja nad oliiviõliga sisse määrida

vaevalt sa seda taluksid arvas keegi

või siis sõõrmed joodiga kokku pintseldada

ja põsed ning kaela liivapuhuriga üle tõmmanud

oleksime võinud su suu jääd täis toppida

et sust kõige räpasemaid mõtteid eemale peletada

oleksime võinud sinust ka kogu rasva välja imeda

vatsa ja lõualoti olematuks kokku litsuda

ja nende sisu puistata nõmmelinnule söödaks

aga on oht et see läheb kaduma

sellepärast jõudsime järeldusele

panna su süda formaliini

vaatamiseks tulevaste põlvede jaoks

et need oma silmaga kogeksid

kuidas üks ehtne räpane süda välja näeb

suuremat puhtust ei suutnud me välja mõelda

ja siis ei pruugi sul seda ka endal väljastpoolt vaadata

 

Gintaras Grajauskas (Leedu)

SAT 1

see kaelkirjak elab 14 000 km kaugusel

see surnud mees on 2540 km kaugusel

tohutud vahemaad

aga kui korralik pilt

näib et võiks lausa

käega katsuda, nõnda

tõepärane, kes suudaks uskuda

et kaelkirjakuni on 14 000 km

ja meheni 2450 km

kui järele mõtled, siis karvad tõusevad püsti

signaal sündmuse paigast

kihutab läbi kosmose

satelliidile

(need on otsekui lendavad

eiffeli tornid)

ning satelliidilt pildi

mis juba kaks korda on rännanud

kosmoses ? kõikväeline issand! ?

püüab kinni mu enda

satelliidiantenn

lendavad eiffeli tornid!

kes suudaks küll uskuda

 

Jessie Kleemann (Gröönimaa)

Ma olen hülgenaine

aga hiljem sai minust kotkas päikese paljudest värvidest

tiibade ja sulgedega

minu küünised on punased ja teravad

minu keel mekib tema loomupärast rütmi,

kui ta tantsib surmatantsu,

mu armsam

kui ta tantsib surmatantsu

seejärel sukeldun, et saada kalaks

otsin vabadust ja igatsust oma armsama järele

alles hiljem saab minust inimene

? aga enne võtan oma naha seljast ja jagan laiali oma neitsiliku liha

öö soojuses ja päeva läbipaistvas külmas

sünnitan oma munad

tema järglased ja minu sõnad merre

olen kude, mis hõljub ja annab järele mere lillede ümber

ja silitab hellalt kalade soomuseid

tuhat silitust on minu keel

täna võtan oma naha seljast

ja saan ilma kestata inimeseks.

 

Mette Moestrup

(Taani)

Superjõud ja lõokese laul

Üks mu tuttav poiss rääkis iseendaga

nagu ta räägiks ühe teise poisiga:

?Superman on tugevam kui Batman. Ei!

Batman on tugevam kui Superman. Ei!

Kaheksa-aastasena vahetas ta nime ja mõistis, et kõik

oli läbi. Ta viskas oma prillid ja hääle ühte jõkke,

kust ta täiskasvanuna Patrick J. nime all

laulab esile veidraid nägemusi. Jõgi (Grenå jõgi)

on roheline ja roosa (vesiläätsedest ja kibuvitstest),

see voolab kolme puu kõrvalt, mis muutuvad hämaras elavateks.

Karedad lehed, vinguvad oksad sahisevad ratastooli ümber.

Kolju juukselahu all korratakse diapositiivide näitamist

röntgenfotodega. Sonditoit ja superjõud

mullitasid kehas kui teismelise keemiakatse

klaaskolbides. Ja nahkhiir

paljastab oma hiigelhambad öö cola-joogis!

Pimedana ja pea alaspidi fantaseerib ta

linnuloote tiibadest lõokese munas. Tule sinagi,

lõoke väike, ütleb Superman, ta lendab

lõõritades üle jõe oma uude batmobiili.