Sumu
Teade.Sirbi veebikeskond jätkab uuenemist juba järgmisel nädalal. Seni saavad head lugejad kõik vajaliku kätte paberkandjal.Toimetus Sumu
Aeg mil keegi ei kosta. Ei liigu nolk
ega bensiinijaam oma kliendi poole teda õhuga kägistama.
Välgub teras, ei hädaldagi, ei liigugi ükski lihas,
ja rändab veel.
Millest te elate, küsivad nemad, elame
üksteise närvilõpmetest, kiududest, saastunud tundetükkidest,
mõttemädast, transformeerumatust
martsipanist, muutumatust, mis kivikõvana kõlblikkuse letil
vähemalt eilset etendab.
Vaid see sumu annab meile uut jõudu külvata
teistele, nagu öeldaksegi,
rabeleda, lamiseda, kidistada, pühkida teelt kõik mis ei tiirle
mürkrohelise elektrirongi kujul, patarei kõdunemiseni.
See sumu
annab meile jõudu ähkida, rabeleda,
nõuda parasiitlusmaksu mõtlemise või vaikimise eest
või koguni ? tundmise ja teadmise eest.
Annab jõudu vehkida kilekotiga, nõuda
midagi riigilt, mida veel nõuda riigilt, kus juba ongi hea
käia ses uues kaubanduskeskuses
raha vahetamas.
Jõudu
teada, et paljud on kadunud kõrbes, mis ei asugi kõrbes,
mis asub siinsamas, ses meililistis, kus numbrid,
vaid vääramatud numbrid kõnelevad. Annab meile jõudu
arveldada, aitäh. Jõudu mitte näha, pöörates riiet tagurpidi,
kuidas koovad ja ketravad lapsed, tunda, et varsti
saab hingata hüvedes.
See sumu annabki jõudu
kraapida ahne tassist parkainet, mida nimeta vajaduseks,
koju vedada kogu sodi, templisse, mille vastas võimleb graatsiline kraana.
Vaadates maali, millel on tiiger
ja lõvi ja koer. Kuhu me ometi paneme kärbsed?
Annab jõudu öelda, vannutab meid, et see kasvab
me endi seest, meie silmist ja suust nagu Odav Lahendus, vajadus tüssata hunti,
panna tallegi ära. Millest
te elate, küsivad nad, mis laseb teil hingata nii nagu ei kunagi varem?
See sumu. Elame, näe, ega näe! Elame
poolearuliste ettepanekuist ümarlauas, juhatuse protokollidest. Soovidest, mis
liiguvad linnutiivul. Et norida mõnede sõnade kallal, sest sõnad vahendavad meile
ja sõnadele on tähtsad
kõik maapealsed tõlgendused. Ometi hästi teades, kuidas elu tahab end elada, väetina veereb kui krägisevas ta
nõudmiste kaarikus.
Millega tegelete,
küsivad nad,
kuidas panna teid mõtlema
sellest millest te mõtlete?
Valmistume selleks, et teid unustada!
Siis andku see teile jõudu! Ärge nähke sest läbi,
kunagi. Sumu alati paistku, klaasjas, hele ja kerge.