TEOD: Sirje Nilbe

Aili Künstler

Sirje Nilbe , „Eesti märksõnastiku” programmi juhte, Eesti Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja-peaspetsialist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on kuulutanud teadusraamatukogude 2009. aasta teoks „Eesti märksõnastiku” (EMS), mille tegemist juhtisite koos Tiiu Tarkpeaga. Selle aasta maikuuni oli  olemas kaks universaalset märksõnastikku. Nüüd on üks ja ainus. Miks otsustati need liita? Seni oli nii, et enamik Eesti raamatukogusid kasutas oma raamatute märksõnastamiseks ja infootsinguks rahvusraamatukogus koostatud „Eesti üldist märksõnastikku” (EÜM), Tartu ülikooli raamatukogu aga oma majas peetavat IN GRI Di tesaurust. Viimane pärineb 1990. aastate keskpaigast, kui Tartu ülikooli  raamatukogul oli veel oma e-kataloog. Ühises e-kataloogis ES TER ei olnud kahe märksõnastiku kasutamine enam mõistlik, sest see tekitas infootsingul ja märksõnastamisel segadust. Peale selle tehti topelttööd märksõnastike hooldamiseks. Lähtusime põhimõttest, et tänapäeva e-keskkonnas on Eesti-suuruses riigis ja väikeses keelekeskkonnas hea kasutada ühiseid, universaalseid, mitmeotstarbelisi ja  paindlikke sisukirjelduskeeli, et soodustada süsteemide koostalitlusvõimet ning mitte killustada vaimset ja rahalist ressurssi.  

 Mida tuli teha enne märksõnastike liitmist? 

Pidime leidma parima võimaliku viisi märksõnastike ühendamiseks. Katse näitas, et sarnaste andmestruktuuride tõttu saab terminikirjed liita programmiliselt, välistades terminite ja nendevaheliste seoste korduvuse. Aga pidime siiski enne käsitsi ühtlustama ainevaldkondade loetelu ja sõnade jaotamise valdkondade vahel. See oli üsna aeganõudev töö.     

Milles seisnes märksõnastike liitmisel toimetamine? Kes seda tööd tegid ja mismoodi see käis?

Programmiliselt liidetud terminikirjed ei olnud päris veatud. Seal leidus loogikavigu ja ebajärjekindlust. Tekkis ka hulk sünonüümseid  või peaaegu sünonüümseid märksõnu, mis tuli käsitsi liita. Seetõttu tuli uus märksõnastik kiiresti üle toimetada, mida tegi kaheksa inimest oma põhitöö kõrvalt: neli Tartu ülikooli raamatukogust, neli rahvusraamatukogust. Toimetamistööd sai teha ka koduarvutis, sest serverile, kus hoiti märksõnastiku andmebaasi, pääses ligi tavalise veebibrauseriga. Esimeseks toimetamisvooruks jagasime terminid omavahel ainevaldkonniti,  seejärel vaatasime kõik veel tähestikuliselt üle. Toimetamist hõlbustasid mitmed tarkvaranipid, nagu andmete päritolu tähistavad värvikoodid, kirjete liitmise käsufunktsioon, otsingulingid lähtemärksõnastikesse, kataloogidesse, Google’isse.   

Märksõnastiku leiab aadressil http://ems.elnet.ee, seal on 48 ainevaldkonda ja 47 000 terminit. Kes seda haldavad? Kus neid märksõnu kasutatakse?

„Eesti märksõnastiku” kui andmebaasi asutaja ja pidaja on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET). Sisu täiendamise ja parandamise eest hoolitseb toimetus, kuhu kuuluvad ELNE Ti liikmete rahvusraamatukogu  ja Tartu ülikooli raamatukogu töötajad. Märksõnastiku infotehnoloogiline tugi ja edasine arendustöö on konsortsiumi pädevuses. „Eesti märksõnastik” on standardina kasutusel e-kataloogis ESTER (nii Tallinna kui ka Tartu harus) ning Eesti artiklite andmebaasis ISE . Kuna EMS asendas „Eesti üldise märksõnastiku”, hakati ka rahvaraamatukogude koondkataloogis URRAM ning paljudes teistes raamatukogukataloogides ja andmebaasides,  kus varem kasutati EÜMi, märksõnastama EMS-i järgi. 

Kuidas tagatakse senise märksõnastuse ja uue märksõnastiku vastavus?

Meetod, mille me ühise märksõnastiku  saamiseks valisime – olemasolevate märksõnastike poolautomaatne liitmine –, ongi selle poolest hea, et enamik seni andmebaasides kasutatud märksõnu jääb kehtima. Pole vaja ette võtta suurt ümbermärksõnastamise tööd. Teatud hulk parandusi muidugi tuleb teha ja e-kataloogis ESTER teevad neid EMS i toimetuse liikmed. Teiste andmebaaside haldajatel tuleb ise parandused sisse viia, kui peetakse oluliseks oma andmekogu  märksõnade ja EMS i täpset vastavust. 

Siinkohal kasutan juhust ja küsin, mida arvate terminite „tervis” ja „tervishoid” pruukimisest praegu asutatava terviseametiga seoses?

Riigiameti nimetusse sobivad vahest mõlemad,  aga mõnel muul juhul on küll nende terminite tähendusi sassi aetud. Kui räägitakse rahvatervisest kui meditsiini osast, siis kaotatakse ära erisus teadus- ja tegevusala ning selle ala objekti vahel. Inglise keeles seda erisust tõesti sageli ei väljendata, kuid eesti keelele pole selline mitmetähenduslikkus minu meelest omane. Neid näiteid leidub veel, kus inglise keele mõjul on tegevusvõi teadusala nimetusena algul käibele  läinud objekti tähistav termin: avalikud suhted (public relations), tehisintellekt (artificial intelligence). Praegu räägitakse aga juba rohkem suhtekorraldusest ja intellektitehnikast. Loodetavasti loobutakse ka terminile „tervis” protsessi tähenduse külgepookimisest.

Küsinud Aili Künstler