Pühendusteos „Keelemees Raimo Raag 60”

Jüri Viikberg

Keelemees Raimo Raag 60 (20.08.2013). Eesti Keele Instituudi toimetised 15. Toimetaja Tiina Söderman. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2013. 180 lk.

27. augustil peeti Tallinnas Emakeele Seltsis ettekandekoosolek, mis oli pühendatud Uppsala ülikooli professori Raimo Raagi 60. sünnipäevale. Juubilari esimese doktorandi Tiina Södermani eestvõttel oli koostatud pühendusteos „Keelemees Raimo Raag 60 (20.08.2013)”, mis sisaldab kolleegide kirjatöid eesti, soome, rootsi, saksa ja inglise keeles ning Raagi bibliograafia aastaist 1965–2013, kokku 232 publikatsiooni.

Pühendusteose saksakeelses avaartiklis peatub Cornelius Hasselblatt (Groningen) ajaloo „tegemisel” ning 1881. aastal tsaarile esitatud eestlaste petitsioonil, mida on käsitatud kui poliitilist nõuet eestlaste asualade ühendamiseks. Evi Juhkam (Tallinn) toob adverbide artiklis esile eesti murdekeele vormi- ja tähendusrikkuse („Adverb Harju-Madise murrakus”). Päivi Juvonen (Stockholm) tõmbab rootsikeelses käsitluses paralleele eesti kaasaütleva käände arengulooga, vaadeldes analoogilisi tendentse soome kõnekeeles. Leelo Keevallik (Linköping) kirjeldab inglise keeles rootsi keele taustamõju Rootsi eestlaste hüüdsõnakasutusele. Hannu Remes (Joensuu) annab soomekeelse ülevaate eesti ja soome keeleteadlaste koostegutsemisest ja kontrastiivuuringuist 1982–2012. Kristiina Ross (Tallinn) analüüsib vana kirjakeele mitmusevorme („Johannes Gutslaffi keelereeglid praktikas: u-tüveliste sõnade mitmuse vormidest”). Hakan Rydving (Uppsala) kirjeldab rootsi keeles oma keeleainese ja laenatu/tõlgitu vahekorda saamide nimesüsteemis. Torbjörn Söder (Uppsala) võrdleb oma rootsikeelses artiklis Värmlandi soomlaste keelt nende kunagise lähteala savo murretega. Lembit Vaba (Tallinn) on eesti arvukatest putukanimetustest välja sõelunud balti, läti, vene, poola, saksa, rootsi, soome ja heebrea laenud („Need tüütud putukad”). Jüri Viikberg (Tallinn) vaatleb murdekeeles levinud soome-sõnavara põhjanaabrite ja nende keele kohta („Soome ja soomlased eesti meeles ja murdekeeles”). Pirkko Nuolijärvi (Helsingi) käsitleb soome keeles (murde)keele püsi, kontakte ja keelevalikuid nelja soome sugupõlve kestel.

Nii pühendusteos kui ka ESi koosolek olid kavandatud päevakangelase selja taga talle üllatuskingituseks. Koosoleku sisustasid oma ettekannetega kogumikus esindatud autorid Eestist (Kristiina Ross, Jüri Viikberg), Soomest (Pirkko Nuolijärvi, Tiina Söderman) ja Rootsist (Päivi Juvonen), kes lisaks ettekandeteemale kõnelesid ka oma kokkupuuteist juubilariga. Arvukate õnnitlejate seas olid ülikoolide, Emakeele Seltsi ja TEA-kirjastuse esindajad, kauased kolleegid ja sõbrad. Haridusministri Jaak Aaviksoo tänukirja Raimo Raagile luges ette keelenõunik Jüri Valge.