39 + 45 = EKA

Jüri Valge

Eesti keele teine riiklik arengukava ehk EKA kehtib juba 39. kuud, ees on veel 45. EKA sisulist täidetust oli selle esimese seirega küllalt raske mõõta, rahaline tulemus oli umbes 80%. Edasist näitab elu, kindlasti vaieldakse selgemaks saavutatu hindamise alused.

Paratamatult üldsõnalisele arengustrateegiale lisaks ollakse nüüd läbi rääkimas konkreetseid tulemusi ja selget vastutust määravaid tegevuskavu EKA kõigi 13 meetme jaoks. Hinnates vajadust säilitada keelevaldkonnas järjepidevus, pööratakse kokkulepetes enam tähelepanu tegevuse tulemuslikkusele.
EKA pole otseselt rahaline dokument: seal kirja pandud eelarve on taotluslik ning kohati saavutamatu. Kindlasti on EKA aga rahastuskõneluste alus. Kui arengukava koostamise ajal 2010. aastal usuti vahest rohkem kui vaja Eesti majanduse taastumiskiirusesse, siis nüüd ollakse plaanides ettevaatlikum. See tähendab valikut väga olulise ja olulise vahel; EKA lõpuks 2017. aastal tuleb saavutada peamine osa kavandatust. Loomulikult taotletakse lisavahendeid, ent põhiline peab olema püüe kasutada säästlikult ja tulemusrikkalt neid, mis olemas.
EKA eesmärk on loogiline ja paratamatu: säilitada võimalus eesti keele kestmiseks „läbi aegade”. 2017. aastaks ilmub uusi sõnaraamatuid, arendatakse keelekorraldust ja -tehnoloogiat, sh viimase praktilisi rakendusi, areneb eesti keele õpetamine ning õpe emakeele ja teise keelena, toetatakse eesti keele väärtustamist ja allkeeli. Valminud on eesti keele 8 tervikkäsitlust: foneetika ja fonoloogia, vormiõpetus, lauseõpetus, sõnamoodustus, eesti keele ja kirjakeele ajalugu, murded, suuline keel, põhijoontes ka uus akadeemiline grammatika.
Olulist osa EKA täitmisel etendavad selles ette nähtud riigiprogrammid: jätkub keeletehnoloogia, mullu käivitati eestikeelsete kõrgkooliõpikute ja terminoloogia programm, sel aastal eesti keele ja kultuurimälu ning rahvuskaaslaste oma. Koostatakse uut hõimurahvaste programmi.
Käes on ka aeg hakata mõtlema kolmandale riiklikule arengukavale, kus tuleb lõimida eesti keele alal kavandatav võõrkeelte valdkonnaga ning arvestada demograafide ja majandusteadlaste prognoose.
JÜRI VALGE,
HTMi keeleosakonna nõunik