Ester Roode 15. I 1923 – 9. V 2007

Maalikunstnik ja akvarellist Ester Roode on lahkunud. Ester Roode (neiupõlvenimega Potisepp) sündis Tallinnas metallitöösturi perekonnas. Tallinnas E. Lenderi tütarlaste eragümnaasiumis omandas ta esmase hariduse ning eelkõige väga hea võõrkeelte oskuse. 1939. aastal lõpetas ta seal progümnaasiumi ja läks edasi õppima Tallinna naiskutsekooli, mille lõpetas 1944. aastal moeerialal. Ta jätkas samal aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, kuid läks juba kahe aasta pärast üle Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maaliosakonda. Seal kohtus ta oma tulevase abikaasa Henn Roodega, aga ka teiste Tartu tollaste radikaalsete kunstnikega nagu Ülo Soosteri, Lembit Saartsi, Valdur Ohaka, Heldur Viirese, Valve Janovi, Kaja Kärneri, Silvia Jõgeveri jt. 1949. aasta novembris arreteeriti ta koos oma sõpruskonna noormeestega ja saadeti Venemaale Kuibõševi lähedale vangilaagrisse. Ta vabanes 1956. aasta sügisel ning jätkas pooleli jäänud õpinguid Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maaliosakonnas, lõpetas selle 1959. aastal. Ester Roode õpetas maalimist ja joonistamist Tallinna Õpetajate Maja kunstiringis ja Tallinna Kultuuriülikoolis ning aastatel 1962–78 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja joonistamist ka kunstiinstituudis.

Näitustel hakkas ta esinema 1958. aastast. Personaalnäitused olid 1971. ja 1975. aastal Tallinna Kunstihoone väikeses saalis ja 1983. aastal Tallinna kunstisalongis. 1971. aastast oli Ester Roode Eesti Kunstnike Liitu liigu.

Kunstniku loomingusse kuuluvad eelkõige õlitehnikas portreed (Lisl Lindau, 1963, Rein Aren, 1969), aga ka tundliku koloriidiga looduslähedases laadis maastikud, viimaste puhul eelistas ta akvarellitehnikat. Vabaõhumaal, eelkõige vahetut muljet kõige paremini edastav akvarellitehnika said Ester Roode lemmikuteks. 1970ndatel ja 80ndate algul viibis ta tihti maaliplenääridel Krimmis Gurzufis, aga ka Leedus Vilniuse lähedal ja Lätis Võnnus. Akvarellistide aastanäitusest võttis ta osa kuni viimase ajani ning sageli valiti tema tööd ka Riia akvarellitriennaalidele. Ise käis kunstnik Riia triennaalil viimati 1989. aastal.

Raskete olude sunnil saadud elukogemus andis Ester Roodele sisemise vastupidavuse, võime endale kindlaks jääda ka ebamugavates olukordades ning vaatamata kõigele oskas ta leida ümbritsevas ainult positiivset. Ester Roode haruldane huumorimeel ja päikseline olek tegid temast hinnatud kolleegi. Viimaseks suuremaks tööks jäi akvarelliseeria Eesti kirikutest, mis paistab silma terviklikkuse ja vaba ning emotsionaalse värvikäsitluse poolest.