Kultuurivahendus lähendab

Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhataja

10. märtsil kuulutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš välja Eesti ja Läti tõlkeauhinna (3000 eurot), mille asutamise kokkuleppele kirjutati ühiselt alla 18.02.2009. Auhinna võitis Maima Grīnberga. Eesti ja Läti tõlkeauhinnaga tunnustatakse juba tõlgitud töid ning loodetakse noorte eesti-läti ja läti-eesti tõlkijate toel kultuurivahetust elavdada, tõsta nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste, memuaristlike ja teiste tekstide tõlkijate professionaalset taset. Esimese Läti ja Eesti tõlkeauhinna pälvis Maima Grīnberga. Auhinnale kandideeris seekord kolm lätlast: Maima Grīnberga, Guntars Godiņš ja Zane Balode. Auhinna määramisel ei peetud silmas vaid üht konkreetset tõlget, vaid viimase viie aasta jooksul ilmunud tõlkeid ehk tõlkija aastatepikkust kultuurivahendaja panust. Auhinna võitja valiti salajase hääletamise teel nominentide hulgast, keda võisid esitada kõik Läti ja Eesti üksikisikud või asutused. Žürii oli kaheksaliikmeline,  sinna kuulusid nii Läti kui ka Eesti Kirjanduse Teabekeskuse esindajad, Eesti kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumi esindaja, Läti välisministeeriumi esindaja, Läti Kirjanike Liidu esimees ja Läti suursaadik Eestis.

Maima Grīnberga ja Guntars Godiņši panust tõlkijatena on raske võrrelda, justkui püüaks hinnata samal skaalal kala ja lindu – Grīnberga on eelkõige võrratu proosatõlkija, Godiņš suurepärane luuletõlkija. Mõlemad on pühendunud kultuurisaadikud, kelle vahendusel on  lätlaste lugemislauale jõudnud suur osa nii eesti tänapäeva kirjandusest kui kirjandusklassikast. Auhinna pälvinud Maima Grīnberga on väga laia ampluaaga ja mitmeid stiilitasandeid valdav tõlkija, ta on tõlkinud eesti keelest läti keelde nii lastekirjandust (Peeter Sauteri, Veiko Belialsi, Andrus Kiviräha ja Urmas Nemvaltsi lasteraamatuid), noortekirjandust (Aidi Valliku Anni-lugude triloogia, Sass Henno „Mina olin siin”), kaasaegset eesti proosat (Maimu Berg, Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Mehis Heinsaar, Jaak Jõerüüt,  Andrus Kivirähk, Peeter Sauter jt) kui ka eesti klassikuid, samuti suurmeister Jaan Krossi romaane („Keisri hull”, „Paigallend”). Viimasel ajal on Grīnberga hakanud eneselegi ootamatult ka luulet tõlkima, tõlkides vahel harva ka läti keelest eesti keelde. Lisaks tõlkimisele on ta kirjutanud ja ette kandnud palju põhjalikke ülevaateid eesti kirjandusest, pannud kokku läti kirjandusajakirja Karogs eesti erinumbreid ja artiklikogumikke eesti kirjanduse kohta. Guntars Godiņšil on seljataga kahekümne aasta jagu  tõlkijakogemust. Ta on tõlkinud Mats Traadi, Ilmar Laabani, Artur Alliksaare, Doris Kareva, Jaan Kaplinski ja veel paljude eesti autorite luulet, eelmisel aastal ilmusid läti keeles tema tõlgitud Viivi Luige, fs-i, Contra ja Kivisildniku ning Jaak Jõerüüdi luuleraamatud. Kolmas auhinnakandidaat Zane Balode on tõlkijana debütant, tema päris esimene tõlge, Andrus Kiviräha „Rehepapp” on sedavõrd meisterlik ja Lätis populaarne, et konkureeris tõsiselt kahe staažika tõlkija panusega. Balodel on nüüd käsil tema „Mees, kes teadis  ussisõnu”, nii et Kivirähal on kogunisti kaks andekat läti keelde vahendajat. Kandidaatide hulgas ei olnud seekord kahjuks ühtegi eestlasest tõlkijat, kes läti kirjandust eesti keelde on vahendanud, aga ehk näeme neid tuleval aastal, järgmisel auhinnajagamisel.