Raamatututvustus

 

Teater. Muusika. Kino 2007, nr 6

Juuninumbris kirjutab Mart Laar Mart Kivastiku näidendist “Sõdur”, Soome teatriteadlane Outi Lahtinen analüüsib soome komöödia tunnusjooni ning Gerda Kordemets vaatleb nende rakendumist Ingomar Vihmari “Kokkolas”. Mitmest küljest vaadeldakse raadioteatri tegevust. Evi Arujärv analüüsib Eesti muusika päevi, Hans Gunther Lock ja Eva Kübar “Õnne valemit” ning Evelin Lagle “Piafi”. Peeter Sauter arvustab mängufilmi “Võõras”, Ülo Pikkov vaatleb animatsioonikunsti realismi, Vahur Keller aga konspiratsiooniteooriate vaatepunktist. Martin Oja kaardistab sõjafilmide ideoloogia muutumist, Mathura selle hävinguseisundit Coppola “Tänapäeva apokalüpsises”. Ja sellega värske TMK kaugeltki ei piirdu.

Peatoimetaja Madis Kolk.

 

 

Akadeemia 2007, nr 6

Jaak Valge kaalub ja mõõdab uuesti Konstantin Pätsi. Tüli ajaloo pärast on jõudnud meedias kõikjale, kuid kõige alustekst on ikka Akadeemias. Riho Saard kirjutab eestlase ja luterluse vahekorrast, Peet Lepik maagia unikaalsusest ja universaalsusest kultuuris. Jätkub John Locke’i “Teise traktaadi valitsemisest” avaldamine, Eric A. Johnson ja Anna Hermann kirjutavad 14. juunil 1940. aastal alla tulistatud Kaleva reisilennuki hävitamise üksikasjadest.

Peatoimetaja Toomas Kiho.

 

 

Keel ja Kirjandus 2007, nr 6

Kokku 14 lühemat ja pikemat kultuurikäsitlust, eesti muinasjutu psühhoanalüüsist (Linnar Priimägi) teadusbürokraatia paradoksideni (Janika Kronberg). Mart Velsker lahkab kassetipõlvkonna ajastu suhtumist arbujatesse, Maarja Kallasmaa mõtiskleb selle üle, mida teha vere-kohanimedega. Pagulaste mälestusi, magistrite ja väitekirjade tutvustusi.

Peatoimetaja Joel Sang.

 

 

Litteraria 23

Eesti kultuuriloo allikmaterjale

Eesti Kirjandusmuuseum on kaante vahele toimetanud teatriteadlase Karin Kase kirjad lavastajale ja näitejuhile Kaarel Irdile aastatest 1953–1984 tähendusrikka koondpealkirja all “Sinu isiklik piksevarras”. Kirjavahetust on põhjalikult kommenteerinud Tiina Saluvere. Kahetsusväärselt on kirjavahetus ühepoolne, sest Irdi fondis leidub ainult üks Irdi kiri Kasele. Koostanud Tiina Saluvere, toimetanud

Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.

Eesti Kirjandusmuuseum, 2007. 172 lk.

 

 

Ello Säärits

Anna Haava. Elu ja loomingu lugu

Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programmi sarjas “Eesti kirjanikke” on järg jõudnud Anna Haava kätte. Ello Säärits oli kirjandusleksikonides ja -ajalugudes ikka Anna Haava peatükkide kirjutaja, ihubiograaf nii-öelda. Haavat on uurinud teisedki, Villem Ridalast Oskar Kruusini, kuid nagu kirjutab Sääritsa raamatu eessõnas Hando Runnel: “püüab käesolev raamat olla tänase aja kohane sundimatu kokkuvõte suure suguõe elust ja loomingust”. Niisiis, tegu ei ole pühaku elulooga, mis aga ei mõjuta vähimalgi määral Haava loomingu väärtust. Toimetanud Helgi Vihma ja Kristina Schmidt, assisteerinud Maie Kalda ja Virve Sarapik, sarja on kujundanud Tõnu Runnel. Ilmamaa, 2007. 128 lk.

 

 

Valentine Nõlvak

Ellujääja mälestused

Ellujäämine oli põhiküsimus, teadagi, eeskätt Siberis. Autor oli üks neist, kes jäi mitmes laines viimata, lõpuks suhete pärast metsavendadega 1949. aasta sügisel ikkagi viidi, aga siiski sealt mitme laagri kaudu kommunistide kiuste tagasi jõudis. Tütretütar Anu Holmberg on nüüd mahukad memuaarid trükki toimetanud, needsamad, mis üle kolmekümne aasta tagasi kirja pandud ning sellest ajast mustandina ringi liikunud ja populaarsust kogunud. Argiajalugu, lihtsalt ühe inimese lugu.

Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Mari Kaljuste, fotod autori erakogust.

Varrak, 2007. 680 lk.