Raamatututvustus

 

Doris KarevaTÄHENDUSED“Tähendused” on ühtlasi ka täiendused. Täiendused Kareva sõnamängulisele, kuid ikka kõige olulisemasse sukelduvale luulele. Sõnamängu leiab siitki, kuid teises, harjumatumas vormis. Nagu tagakaanel öeldud: “avalik, ent avastamata tahk Doris Kareva loomingust”. Nende kaante vahelt võib lugeja avastada erinevaid laade – mõtisklustest-meelisklustest abstraktsetel teemadel nii eesti kui ka välismaiste autorite loomingu kriitikani. Palju žanriliselt ambivalentset, huvitavalt piiripealset kirjutust, kus koos autori poeedinärv, analüüsiv ja enesekriitiline vaim ning ajuti ilmuv, irooniatki ilmutav humoorikus. Väärt raamat, mis avab suurepärase luuletaja ajakirjanduslikku külge. Või mis ajakirjandus see nüüd ikka siis on, pigem ajakirjanduse, luule ja filosoofilise meelelaadi kohtumispunkt. Kersti Tormise kaunis kujundus ja Kaido Vainomaa ilusad fotod. Koostanud ja korrigeerinud Kerti Tergem. Verb, 2007. 120 lk.  

Imbi Paju

TÕRJUTUD MÄLESTUSED

Palju, sealhulgas ka piiritagust vastukaja leidnud filmi raamatuversioon, mis ilmavalguses juba (ja tegelikult algselt kirjutatud) soome keeles ning ilmumas rootsi keeles. Imbi Paju harrastab põhimõtteliselt sama praktikat, mida Jaan Kross, ainult teises žanris. Kui Jaan Kross on kirjeldanud “Wikmani poistes” või “Paigallennus” eestlastega Teises maailmasõjas või kommunismiajal toimunut ilukirjandusliku võttestiku tingitud distantsilt, siis Imbi Paju läheneb samale materjalile palju lähemalt, jutustab oma ema ning tädi loo samast ajast. Ning väsimatult kutsub Paju üles ka teisi inimesi oma tõrjutud mälestusi enam mitte tõrjuma. Nõustutagu sellega või mitte, Paju seisukohavõtt on jõuline. Toimetanud Katre Kasemets, kaas ja makett Jüri J. Dubov, teostus Anu Ristmets. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2007. 288 lk.

 

 

Olev Remsu

RUDIMOISI ISA

Olev Remsu

JUUDITAR JA IDASAKSLANNA

Viljaka kirjaniku ja aktiivse ühiskonnategelase Tartu-romaani esimene ja kaheksas vihik (viimase tiitellehe pöördele on kirjutatud “Tartu romaani 6. osa”). Esimene osa algab ilmselge parafraasiga: “Kui Kolla 2. septembril kooli jõudis, oli tema pink juba ära võetud” – teenekas kirjanik oskab juba esimese lausega loo käima lükata. Kõnealustel vihikutel on tagasihoidlik vorm, kuid tundub, et laialt haarav sisu. Wellesto, 2006 ja Wellesto, 2007. 68 ja 52 lk.

 

Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705

Kõnealune väärikas ning igati hunnitu trükikvaliteediga teos sisaldab Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude neli tõlget pealkirjas nimetatud ajavahemikust. Paralleelselt jooksevad Pilistvere algversioon (1680–1687, “Kumbs tuttap Sünd, ke nesinnasede kolme sehs se lehhemb on olnut selle, ke nende Röhwlite sekka satnut oli?”), Pilistvere lõppversioon (1687, “Kenne arwat sinna neistsinnasest kolmest se lehhemba olnut. selle, ke TeeRöhwlide sekka satnut oli?”), Müncheni käsikiri (1694, “Kedda sa neist kolmest arwad selle Lähhema ollewa olnud, ke Rööwlide kätte sattus?”) ja Stockholmi käsikiri (1705, “Keddas sa neist Kolmest arwad Selle lähhema ollewa olnud, Ke Rööwlide Kätte olli sattund?”). Teose lugemine on igatpidi õpetlik ja valgustav – käe peale asetub keele püsimatu loomus ning erinev arusaamine keele tõlkimisest. Nagu öeldi ühe postmodernismi õpiku kaanel: “Ma soovitan igal leibkonnal muretseda kaks eksemplari seda suurepärast teost!” Kui eesti keel teid huvitab – ja miks ei peaks see teid eestlasena huvitama? – siis, palun, raamatut leidma! Koostanud Kristiina Ross, toimetanud Heiki Reila, Kristiina Ross, Kai Tafenau, kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 576 lk.