Säilitada ja arendada

PIRET KÄRTNER, HTMi keeleosakonna juhataja

Eesti keele eest seisjad on pidanud võitlust eesti keele säilimise nimel, seisnud eesti keele kaitsel ja valvanud, et teiste keelte sõnad ei lipsaks kasutusse. On olnud aegu, kus nende kindlameelsus ja püsivus on taganud hariduse omandamise, teaduse­tegemise ja loomingu eesti keeles jätkumise. Pidev kaitseseisund on teinud meid aga umbusklikumaks igasuguste uuenduste suhtes. Me tahame teada, kuidas on õige, ning oleme leppimatud, kui kuuleme, et võib nii ja naa. Hiljuti sattus üks meie ministeeriumi vastus isegi Ekspressi naljanurka, sest kellelegi oli vastuvõetamatu, et olenevalt tähendusest võib kirjutada nii koolipidaja kui ka kooli pidaja. Kirglik võitlus käib terminoloogiarindel, et kas siis ikka säästev areng või kestlik areng. Iga uue terminiga puhkevad tulised vaidlused ja omavahel kokku leppida on raske. Praegu on küll ajutiste kokku­lepete saavutamine lihtsam, sest e-sõnaraamatuid saab pidevalt täiendada. Oleks tore, kui oleksime keele suhtes avatumad ja sallivamad ning enne „ei“ ütlemist arutaksime ning lepiksime mitme lahenduse ja võimalusega. Nii keele säilitamine kui ka arendamine on riigi kohus, aga ka igaüks meist saab osaleda.

Riigi programmide toel koostavad keeleteadlased eesti keele tervik­käsitlusi, (keele)teadlased loovad termineid, õppejõud kirjutavad eesti­keelseid kõrgkooliõpikuid ja keeletehnoloogid töötavad välja rakendusi. Esiplaanile on tõusmas arendus­tegevus. Hääbumisohus on eelkõige keeled, mille tehnoloogiline tugi on nõrguke või mis on jäänud taga­plaanile teaduses. Riigi toetus on oluline, ent riigi püüdlused on kasutud, kui keele­kasutajad ise oma keelest tükk­haaval loobuvad. Näiteid ei tule kaugelt otsida: sageli peetakse ettekandeid ja loenguid isegi siis võõrkeeles, kui tõlketeenus on olemas; läheme üle kaasvestleja keelele ka juhul, kui vestluspartner püüab meie keeles rääkida; paneme oma ettevõttele uhke võõramaise nime …

Wiedemanni preemia on üle antud, emakeelepäev seljataga, keeleteod kuulutatakse Vändra gümnaasiumis välja täna (vt https://youtu.be/omK5do-Ezzwc): ministrid valisid kohanimeraamatu ja rahvas Säutsu­pääsukese kalambuurid. Kas aga oskame leida säilitamise ja arendamise tasakaalu, nii et emakeelepäeva saab tähistada ka 100 aasta pärast ?