VASTAB Ainiki Väljataga

Aili Künstler

Ainiki Väljataga, Autorihüvitusfondi tegevjuht, ikka juhtub, et raamatu trükkiminekul tuleb jutuks kirjaniku-tõlkija-(keele)toimetaja panus. Kuidas vormistada raamatu kallal tegutsejad, kui panus pole olnud oma ülesannete kõrgusel ja mõni on pidanud teise töö ära tegema? Toimetajal ei teki autori õigusi. Kui tegelikult  on toimetaja see, kes tõlke eestikeelseks teeb, oleks õiglane temagi tõlkijaks märkida, kui tema tööülesanded kirjastuses ei näe ette teisiti. Sellest, miks kirjastused taluvad tõlkeid, mis (keele)toimetajal tuleb ümber teha, ja millised on toimetaja tööülesanded, saavad rääkida kirjastused ja toimetajad ise.    

Kas varianti, et teosel on mitu tõlkijat ja ei ühtki (keele)toimetajat, on üldse autorihüvitise maksmisel ette tulnud?

Autorihüvitusfond tegeleb autorite ja autoriõiguste omajatega, sestap ei oska toimetajate kohta midagi öelda. Avalduse saavad esitada tõlkijad.       

Trükiste laenutamise eest tasu maksmiseks eraldatud riigieelarveline kogusumma jaguneb 60% teksti autoritele, 30% tõlke autoritele ja 10% kunstilise vormi autoritele. Kui suure summa riik selleks aastaks on eraldanud ja kas eelmise aasta hüvitised on juba teada?

Autorihüvitusfondi kogueelarve 2010. aastal  on 3,5 miljonit krooni. Sellest maksame nii laenutus- kui paljundushüvitust, mille selleaastast proportsiooni pole AHFi nõukogu veel kinnitanud. Laenutushüvituse arvestame välja juuni lõpuks ja kanname üle 1. juuliks. Eelmiste aastate hüvitisesaajad on avalikustatud AHFi kodulehel www.ahf.ee.       

Kuidas on olukord praegu: kas seesugune „meistertõlkija” nagu Maia Planhof on endiselt kõige suurema autorihüvitise saajate hulgas?

Uue, 60/30/10 jaotuse eesmärk on eelistada originaali autoreid, seetõttu juhivad nüüd jaotuse edetabelit autorid (2009. aastal Eerik Tohvri, Andrus Kivirähk, Aino Pervik). Viljakad romantikatõlkijad on nihkunud nimekirjas tahapoole.