VASTAB Anu Vane

Aili Künstler

Anu Vane, OÜ Keeletoimetus juhataja, olete asutanud toimetamis- ja korrektuuriteenust osutava büroo. Kui kaua juba tegutsete ja kes on teie põhikliendid? Kas masu ajal tööd jätkub? Me ei ole kaua tegutsenud, kõigest 2009. aasta kevadest. Masu saigi tegelikult põhjuseks, miks OÜ Keeletoimetus loodi. Kui  üks meie põhitoimetajatest koondati ning teisel tekkis vajadus lisatöö ja -raha järele, tuli leida lahendus. Selleks sai oma ettevõte. Põhikliendiks on kirjastused, aga ka muud eri elualade ettevõtted. Enamiku kliente oleme siiski leidnud juba varem vabakutseliste keeletoimetajatena tegutsedes.    

Tõlkebüroosid on Eestis teadagi palju. Kui tulite turule, kui paljude toimetamisbüroodega konkureerida tuli? Kui palju tegutseb neid praeguseks?

Tõlkebüroosid on tõesti palju, aga nendega me konkureerida ei püüagi. Puhtalt toimetamisele keskendunud büroosid on märksa vähem. Peale meie tean veel kolme, aga kindlasti leidub veel palju FIE või eraisikuna  tegutsevaid (vabakutselisi) toimetajaid, nii et kindlat arvu ei oskagi öelda. Erilist konkurentsi me siiski tunnetanud ei ole, ilmselt jagub tööd kõigile.       

Kas toimetada on toodud ka tõlkebüroos tõlgitud tekste?

Vahel on mõni klient tõesti maininud, et tekst on tõlgitud tõlkebüroos, aga kõlab tema meelest eesti keeles kohmakalt. Õnneks ei juhtu seda siiski sageli.       

Hinnakirja järgi võtate keeletoimetamise eest 70 krooni lehekülje eest (1800 tähemärki) ja korrektuuri eest 60 krooni. Tavaliselt pole  nende tööde maht võrreldav. Miks olete niimoodi otsustanud?

Puhtal kujul toimetamist ja korrektuuri tuleb tegelikus töös väga harva ette, nii et hinnad kodulehel on mõeldud pigem tellijale orientiiriks. Kliendid paluvad tavaliselt esialgu hinnapakkumist, mida koostades lähtub toimetaja teksti raskusastmest, kliendi soovidest ja teksti mahust. Väikese hinnavahe tegelik põhjus on see, et mujal toimetatud  või sootuks toimetamata tekstile on väga raske korrektuuri lugeda. Tavaliselt tuleb sellest pigem midagi küljel toimetamise sarnast. Sellepärast olemegi hinnavahe väiksena hoidnud ning meil toimetatud tekstile loeme korrektuuri tasuta.       

Tudengite uurimistööde puhul on teil ette nähtud 25% soodustust. Võiks arvata, et just nende tekstidega tuleb teha kõige rohkem tööd. Kuidas asi tegelikult on? Millised tekstid on kõige raskemad teha?

Tõsi, tudengite tekstidega võib olla väga palju tööd. Aga tudengite rahakott on ka palju kõhnem kui ettevõtetel. Nii oleks inetu  neid sama latiga mõõta. Pealegi mõistavad korrektuuri tähtsust tavaliselt need tudengid, kes ka ise keelele tähelepanu pöörata oskavad. Seetõttu ma ei pea neid tekste tegelikult kõige raskemaks. Keerulisemad on kõiksugu projektid, taotlused, ravijuhendid jms (pool)ametlikud tekstid, mille koostajad kipuvad olema väga kantseliitliku ja kohmaka keelega. Noorte keel on tavaliselt loomulikum, sujuvam ja vähem rikutud.