Kai Kaljo näituse taasavamine

Reet Varblane,

Olete väga oodatud Kai Kaljo näituse „Ainult eestlastele” taasavamisele neljapäeval, 20. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse! Kuna saatuse tahtel on 20. august Kai Kaljo 50. sünnipäev ja paljud Kai Kaljo sõbrad-tuttavad, aga ka üldisemalt kunstisõbrad olid näituse avamispäeval, 6. augustil veel Tallinnast ära suvitamas, siis avame 20. augustil näituse uuesti! Samal õhtul kell 19.58 algab ka rekonstrueeritud Vabaduse väljaku avamistseremoonia.

Eelkõige just videomeedia kaudu rahvusvahelist tunnustust leidnud Kai Kaljo on ka seekord jäänud truuks videomeediale. Kunstihoone galeriis on väljas neli uut videoteost, mis on võetud maailma eri kohtades – Ameerika Ühendriikides Chicagos, Wales’is, Tallinnas, kuid vähem või rohkem tegelevad need kõik lokaalsusega: koha ning inimeste suhtega, rahvusega. Antud väljapanek ei ole mõeldud ainult eestlastele, sinna on südamest teretulnud venelased, soomlased, hiinlased – ükskõik, millisest rahvusest (enese)kriitilise ja avatud meelega külastaja ka ei ole.

Kunstnik ise selgitab oma eneseiroonilist nimevalikut:

„Kui üksikisikul on oma eluga probleeme, siis soovitatakse tal seista peegli ette, vaadata endale otsa ja küsida endalt, milline ma tegelikult olen? Mida ma tegelikult tahan? Kuidas seda saavutada? Kas mina peaksin midagi muutma? Seda saab teha ainult ise. Niisamuti on ka rahvusega.
Aeg-ajalt oleks hea hetkeks peatuda ja järele mõelda, millised me tegelikult oleme, millised me tahaksime olla, milline on meie tulevik ja millest see sõltub? Lihtsalt on asju, mida teised ei saa meie eest ära teha.”

Galeriiaknad on kaetud peeglitega, millel on nii praktiline otstarve – pimendada galeriiruumi videote tarvis – kui ka kontseptuaalne tähendus – panna möödujad kasvõi hetkeks seisatuma ning ennast vaatama. Ning siis otsese enesepeegelduse (või möödujate keskel iseenda peegelduse
avastamise) kaudu panna nad leidma kaudsemaid (enese)peegeldusi kunstniku videotes.

„Vaikne rahvas” on võetud viimase laulupeo ajal või õigemini juba siis, kui rahvuslik manifestatsioon oli läbi ning pidulised naasevad koju.
Videos on tabatud vaikne, pühalik meeleolu, sest laulupeo fenomen pole kunagi olnud väga hõlpsasti mõistetav, iseäranis praegu XXI sajandi hakul.

„Seitseteist etüüdi vabadusest” on filmitud põhiliselt Chicago Milleenniumi pargis Anish Kapoori atraktiivse monumendi „Cloud Gate”
(„Pilve värav”) juures, kaasaegse monumendi ühe suurepärasema näite juures (Kai Kaljo jaoks on see ideaalse vabaduse samba võrdkuju, sest see annab inimestele nii palju võimalusi oma vabaduse väljendamiseks).
Video viimane etüüd on filmitud aga Eestis, kuna kunstnik on tahtnud näidata, et ka siin osatakse ilust ja loomingulisusest rõõmu tunda.

„Ffion laulab, Kai maalib” on valminud Walesis. Ffion Thomas on tark ja andekas tüdruk, kes õpib Londonis Aafrika ajalugu ja arvatavasti kunagi oma kodukanti enam tagasi ei pöördu. Nii jääb taas üks Ffion Thomase armastatud emakeele kõneleja vähemaks.
Neljas video on vaatajale endale avastamiseks.