Kristina Norman: me ei ole universumis üksi

Anders Härm

Kristiina Normani näitus avatakse Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6) reedel,  9.aprillil kell 18.00. Kristina Normani esimese suurema personaalnäituse nimiteose aluseks on järgmine lugu: 1996. aastal olla Poosimatsi talu õuele Pae külas Padisel maandunud kuuse kujuline UFO. Selle seninägematu vaatemängu tunnistajateks olid toona talu perenaine ning kaks naabrit. 2008. aasta kevadel otsustas perenaise poeg Mati Jakson selle erakordse sündmuse auks taluõuele monumendi püstitada. Ausambaks on betoonalusele paigaldatud maakivi, millele on graveeritud tundmatu lendava objekti kujutis ning tähekombinatsioon “UFO” koos daatumiga, mil hr. Jaksoni ema seal samas õue peal UFO-t nägi. Norman lasi sellest kummalise mälestuse auks püstitatud monumendist teha koopia ning koos filmiga Me ei ole universumis üksi moodustabki see tema kõige värskema kunstiteose.

Kristina Norman on hetkel üks eesti kunsti edukamaid ekspordiartikleid, mistõttu on tema personaalnäituse korraldamine Kunstihoones igati põhjendatud. Tema seni suurim isikunäitus hõlmab loomingut aastatest 2007-2010. See jääb perioodi, mil kunstnik aktiivselt tegeles erinevate Eestis elavate mälukogukondadega, mäletamise ja mälestamisküsimustega monumentaalkunstis, selle kaudu toimuva polariseerimis- ja identiteedipoliitikaga, mälu idiosünkraatiliste ja ideoloogiliste aspektidega. Näitus hõlmab nii tema Veneetsia biennaalil Eesti paviljonis esitatud installatsiooni ning praegu Kiasma kogusse kuuluvat teost After-war kui ka sellele eelnenud, nii öelda ettevalmistavaid teoseid nagu Monoliit ja Kogukond, aga ka järellainetust nagu monumentaalne joonistus Esimene kohtumine. Eksponeeritakse ka Meelis Muhu just selleks näituseks valmivat dokumentaalfilmi Veneetsia-projekti saamisloost ning lugemisnurka, kus on võimalik tutvuda projekti meediakajastuse, Eesti paviljoni külalisteraamatu, Normani samal teemal kirjutatud ja Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö ning teiste lisamaterjalidega.

Normani After-War pälvis meedias elavat vastukaja, kuid paraku tuleb selle meedia häbiks tunnistada, et väga vähesed selle teose teemal sõnavõtnutest on seda ka oma silmaga näinud. Tallinna Kunstihoone pakub välja võimaluse installatsiooni näha ning kujundada oma arvamus toetudes pigem isiklikule kogemusele kui emotsioonidest tiinele meediakajastustele. Nii Normani teose üheks osaks olnud aktsioonist kui Pronksiööst on möödas mitu aastat. Äkki õnnestub nüüd toonastetele sündmustele vaadata pisut kainema pilguga, käsitleda neid väljaspool mustvalgeid meediaklišeid?

Kristina Normani on tema kunstnikukarjääri algusest alates huvitanud küsimus paralleelmaailmadest. Kõigepealt “tutkis”  ta seda raadioleiutajate Marconi ja Popovi kaudu, kujutades oma joonistuste seerias Saladuslik raadio (2004) seda ühel ajal kahes maailma otsas aset leidnud protsessi, mis päädis lihtsa tehnikaajaloolise fakti täieliku politiseerimiseni külma sõja tingimustes, teadusraamatu illustraatori faktitäpsusega. Viimased 5 aastat on ta kunstnikuna uurinud samast aspektist kahe Eestis elava mälukogukonna vahelist kokkupõrget, kus mõlemate kindlad veendumused iseenda maailmapildi absoluutses õigsuses plahvatasid 2007. aasta aprillis ning tõid teravalt nähtavale ühiskonda lõhestavad vastuolud. Näitus päädib aga mingis mõttes täiesti irdse monumendi presenteerimisega, mis tõenäoliselt ei saa kunagi põhjustama mittemingisugust konflikti, vähemalt mitte planeet Maa asukate hulgas. Kõige halvemal juhul manab kohtumine UFO-monumendiga inimeste näole üleoleva ning iseenese ratsionaalsuses veendunud naeratuse. Ometigi ei anta endale aru, et UFO-le monumendi püstitamine pole just palju irratsionaalsem tegevus kui ühe pronksist kuju üle kemplemine. Norman näitab, et härra Jaksoni sõnumil: ”Me ei ole siin universumis üksi!”  võiks metafoorina olla seega kandepinda ka märksa maisemates küsimustes.

Esmaspäeval, 12. aprillil kell 11.00-17.00 toimub näituse raames Kunstihoones seminar “Avaliku võimu ja kodanikeühenduste vahelised suhted”. Rahvuskogukondade suhetest avaliku võimuga on lubanud rääkida Mart Kivimäe, Juhan Kivirähk, Mart Nutt, Andrei Titov ja Tanel Mätlik. Kodanikuühiskonna teemadel kõnelevad  Urmo Kübar, Tanel Mazur, Siim Valmar Kiisler ja Hille Hinsberg.