Uued näitused Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Uue Kunsti Muuseum

“VAHELÜLI”
Juss Piho maalid
Uue Kunsti Muuseumis
23. 01. – 03. 03. 2013 iga päev 9 – 19.00

Juss Piho tähistab käesoleval aastal oma 50-ndat juubelit ning see toob kaasa rohkelt näituseid ja väljapanekuid. Juubeliaasta tähistamist alustab kunstnik Pärnu Uue Kunsti Muuseumist, kus ta eksponeerib oma uuemat maalikunsti.

Juss Piho maalid ja ka illustratsioonid on tuntud eelkõige lihtsustatud olukordade poetiseerimisega, kus pildil olevad tegelased astuvad omavahel vaikivasse suhtesse või dialoogi. Motiivistik, mida ta kasutab, on temalik ning kergesti äratuntav. Nii näiteks leiab tema piltidelt kasse, koeri, linde, lilli jm kodus leiduvaid objekte või elusolendeid, mida kunstnik enese sõnul kasutab kui sümboleid. Juss Piho arvab, et pildil peab väike kiiks ikka ka sees olema, sest muidu jääb maal võibolla natuke igavaks.

See, milliseid krutskeid Piho maalid seekord endas kannavad, näebki alates 23. jaanuarist kuni 3. märtsini Pärnu uue kunsti muuseumis. Lisaks näitustele on sel aastal oodata ka Juss Piho maalidest raamatut, kuhu on tuntud eesti kirjanikud ning luuletajad kirjutanud lugusi, mis on inspireeritud Piho piltidest.

Juss Piho on Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige (2001). Ta on tunnustust pälvinud nii illustraatori kui maalikunstnikuna. Isikunäitustega esinenud alates 1988. aastast, ülevaatenäitustel esineb aastast 1987. Pälvinud vabariikliku raamatuillustratsiooni auhinna aastatel 1999, 2000, 2001, 2002 ja 2003, lisaks terve rea erinevaid auhindu ja diplomeid rahvusvahelistel illustratsiooninäitustel ning kodumaistel konkurssidel.

Kunstniku kodulehekülg: www.jusspiho.com

—

“VABADUSE PÜÜE”
Mika Vesalahti (Soome) maalinäitus
Uue Kunsti Muuseumis
23. 01. – 03. 03. 2013 iga päev 9 – 19.00

“Mida saab näidata, seda ei saa öelda” Ludwig Wittgenstein

Tänapäeva meedia ning seal valitsevad stereotüübid on minu maalide lähtepunktiks. Pärnus tuleb eksponeerimisele uus maaliseeria, mis jätkab minu varasemat projekti, kus ma otsisin kontakti reaalsusega.

Oma maalides kombineerin kunstiajaloo elemente kaasaegse ühiskonnakriitikaga, et luua ajalooline järjepidevus, mis võitleb võltsi meediasära vastu.
Minu maalide esmaseks inspiratsiooniallikaks on Max Beckmanni maal “Messina maavärin” 1909. aastast, kus kunstnik on püüdnud paljastada juhtumi tausta ning liikumapanevat jõudu. Nii nagu Beckmanngi, püüan ma leida oleviku sündmustes selle kirjeldamatu alge ning seda kajastada oma maalides. Minu töödes on tunda Beckmanni mõjutusi ja elemente, kuid samas võib leida ka uusi tõlgendusi ning värsket lähenemist.

Minu peamiseks küsimuseks on VABADUS. Millised on meie vabaduse tingimused? Mis on meie vabaduse hind? Millele on meie vabadus ehitatud: milline on meie kultuuriline ja filosoofiline taust?
Minu maalid ei ole meediapiltide peegeldused, vaid püüe leida seost kunstiajaloo ja oleviku vahel. Selle püüdluse juures ei saa ka unustada kunstnikku ennast: kas ta on protsessis kui vaatleja, ohver või hoopis sõdur. Põhiküsimus on, mis on kunstniku roll tänapäeva ühiskonnas. Kas tema tegevusel on mingi tähendus ja mõte? Ja mida tähendab kunstiline või loominguline vabadus, kas selline asi üldse eksisteerib?

Minu eesmärk on portreteerida inimest kui ajaloo loojat. Kunst on meie aja peegel, ning mida ei saa sõnadega öelda, saab kunstiga näidata.

Tekst: Mika Vesalahti
Kunstniku kodulehekülg: www.mikavesalahti.com

—

«Infrapuna Arhitektuur: arhitektuurimälestised Eestis»
Andrei Popovi fotod
Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10, Pärnu)
23. 01. – 03. 03. 2013 iga päev 9 – 19.00
Olete kutsutud näituse pidulikule avamisele 23. jaanuaril kell 15.00

Kolmapäeva pärastlõunal avatakse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kolm näitus, sealhulgas ka Tallinna fotokunstniku Andrei Popovi isiknäitus.
Eksponeeritud fotodel näeb valikut Eestis asuvatest maakirikutest ning mõisahoonetest. Kõik ülesvõtted on tehtud digitaalkaameraga kasutades infrapunafiltreid. Selline tehnika annab võimaluse luua ebatavalisi fotokujundeid ning mis oma stiililt peegeldavad XIX sajandi ja XX sajandi alguse fotograafiakunsti, kui fotod olid nagu vanad joonistused või lausa gravüürid.

Autori arvates on arhitektuurimälestiste pildistamine tähtis ning see annab ka hea ülevaate  hetke olukorrast. Samuti leiab Popov, et tähtis on pildistamise protsess ning foto ehedus, seetõttu  ei kasuta ta oma töödes arvutitöötlust ning lisaefekte.  Ta soovib säilitada oma piltides dokumentaalsust.

Andrei Popovi fotosid on eksponeeritud Tallinnas, Sankt-Peterburis ja Narva Lossi galeriis. Näitus Pärnus jääb avatuks kuni 3 märtsini.