Ehalill Halliste gobelääninäitus “PAE PEAL” Uue Kunsti Muuseumis

Ehalill Halliste. Järva Jaani paas.

Ehalill Halliste gobelääninäitus “PAE PEAL” Eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.
Uue Kunsti Muuseumis
Avamine 7.detsembril kell 14.00
Näitus on avatud 8.detsember 2019 – 9.veebruar 2020

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul
1965

Ehalill Halliste kujutab miljonite aastate jooksul merede põhja ladestunud paepindu ja kannab Eesti rahvuskiviks nimetatud paekivi struktuurid ja mustrid oma gobeläänidesse. Tegemist on meeleoluka dokumentatsiooniga, mis annab edasi selle kivimi üllatavalt mitmekesist koostist ja koloriiti.
Mõni aeg tagasi otsis kunstnik väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidis Ehalill innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad. PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.
Ehalill Halliste (snd 1948) õppis aastatel 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti. Peale pikki aastaid töötamist nii ARSis kui õpetajana on ta alates 2002. aastast vabakutseline. Hallistet on ohtralt pärjatud erinevate tunnustustega, muuhulgas on ta Valgetähe teenetemärgi kavaler.

4.mail. 1992.aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae (Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: “nutukord”, “kollalõug”, “ratsatäkk”, “papa ja mamma”, “mamma tussualune”, “tige seitsmene”, “tolline nahk”, “mädakord” jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.
Kalle Suuroja: Kiviaabits / Eesti kivimid 2004

Ehalill Halliste. Tõrvajõe kirju paas.

Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003

Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise.
Rein Raudsepp

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
www.mona.ee
tel: 4430772

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht