Enn Põldroosi isikunäitus Kumus avab kunstniku loomingut läbi leitmotiivide

Kumu kunstimuuseumi suures saalis on 6. detsembrist avatud kunstnik Enn Põldroosi (snd 1933) ülevaatlik isikunäitus „Kinnismõtete muuseum“, mis esitleb tema loomingut 1950. aastatest käesoleva kümnendini. Näituse kuraator on Anders Härm.

Seiklushimulise natuuriga Põldroosi kunstnikukäekiri on olnud alalises muutumises, ulatudes kunstiinstituudis nõutud rangest sotsrealismist läbi erinevate modernistlike ja isegi hüperrealistlike katsetuste sürrealismi ja tegelikkuse groteskse kujutamiseni. Näitus „Kinnismõtete muuseum“ seevastu avab tema loomingut läbi kujundite ja motiivide, mis on Põldroosi saatnud kogu elu ning mille juurde ta ikka ühel või teisel ajal ja viisil tagasi on pöördunud. „Olen korduvalt püüdnud oma elu uuesti alustada, kuid alati jõudnud samade tõdede uuestiavastamisele,“ on kunstnik ise oma loometee kohta öelnud.

Enn Põldroosi pidepunktide ja ankurmotiivide kaudu visanduvad näitusel vaataja silme ette kunstniku loomingu tuuma võimalikud piirjooned. „Siinkohal nimetame neid žanreid ja motiive kinnismõteteks. Põldroosi jaoks näivad need loomingus korduvad obsessiivsed motiivid olevat pigemini pidepunktid stilistilistes tõmbetuultes ja seiklustes, mis identiteeti koos hoiavad, seda laiali valgumast takistavad ja tegelikult moodustavad tema loomingu keskme, joonistades selle kohale justkui hajusa hulknurkse kontuuri,“ ütles näituse kuraator Anders Härm.

„Metalsed sfäärid ja kortsunud draperiid on kujundid, mida leiame tema loomingus juba alates 1960. aastatest, aga ka näiteks portreed ja aktid kuuluvad sääraste žanrite hulka, mille juurde Põldroos ikka ja jälle tagasi pöördub. Kokku on neid kinnismõtteid näitusel välja joonistatud kümme, samas ei kata need kindlasti tema rikkalikku ja seitse aastakümmet väldanud loomingut. Neid võiks leida veelgi,“ sõnas Härm.

Lisaks Põldroosi loomingule n-ö kümnes vaatuses markeeritakse näitusel ka tema teine elu – transformatsioon kunstielu ja -poliitika hallist kardinalist, Eesti NSV kunstielu „erikorra“ ühest peaarhitektist ja Eesti Kunstnike Liidu esimehest iseseisvusliikumise ja Rahvarinde oluliseks liidriks ning poliitikuks aastatel 1988–1992.

Näitust täiendavad publiku- ja haridusprogrammid. Näituse avaprogrammi raames toimub laupäeval, 7. detsembril kell 15 kuraatorituur koos Anders Härmiga. Kell 16 algab samas vestlusring „Enn Põldroos ning Eesti kunst ja kunstielu 20. sajandi teises pooles“. Vestlusel osalevad Tiit Pääsuke, Kaido Ole ja Liisa Kaljula, vestlust modereerib Anu Allas. Kell 13‒15 on näitusel avatud lastele ja peredele mõeldud töötuba „Portreevabrik“.

Näitusega kaasneb raamat, milles lisaks kuraatorile kirjutavad Enn Põldroosi loomingu ja tegevuse eri aspektidest Eero Epner, Kristi Kongi ja Kädi Talvoja. Lisaks ilmub raamatus 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta algul kunstnikuga tehtud põhjalik intervjuu.

Rohkem kui 170 teost hõlmav näitus „Kinnismõtete muuseum“ on Kumu suures saalis avatud kuni 13. aprillini 2025.

Kuraator ja näituse kujundaja: Anders Härm

Graafiline disainer: Tuuli Aule

Tehniline juht: Tõnis Medri

Tehniline tugi: Kaarel Eelma

Koordinaatorid: Johanna Jolen Kuzmenko, Anastassia Langinen

Näituse töörühm: Richard Adang, Darja Jefimova, Liisa Kaljula, Paul Kuimet, Kaie Kukk, Ketlin Käpp, Maria Lota Lumiste, Anu Lüsi, Renita Raudsepp, Mati Schönberg, Mihhail Staško, Stanislav Stepaško, Laura Tahk, Terje Tammearu, Eva Tammekivi, Madli Valk