Kadriorg ja “Võim”

Triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ viimane osa „Võim“ avatakse Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis reedel, 8. septembril kell 17.
Kuraatorid Marje Taska ja Reet Varblane, kujundaja Villu Plink, kunstnikud Britta Benno, Madlen Hirtentreu, Jonas Johansson, Kirke Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Raul Keller, Urmas Lüüs, Mikk Madisson, Tanja Muravskaja, Jüri Ojaver ja Fideelia-Signe Roots.
Näitus on vaadata 9. 09. – 1. 10. 2023.

9. ja 24. septembril toimuvad Tartu ülikooli semiootika rakenduskeskusega koostöös valminud publikuprogrammi üritused. Kunstnike mõtisklused inimese ja looduse võimusuhetest viisid koostööni Tartu ülikooli semiootika rakenduskeskuse ja Tallinn Euroopa rohelise pealinnaga. Publikuprogrammis osalemine on tasuta, korraldajad paluvad eelnevalt ennast registreerida. Rohkem infot ja registreerimine koduleheküljel: www.teatepulk.com

Võim on enesekehtestamise atribuut, kellegi või millegi üle valitsemise eeldus. Võim on alati suhe kellessegi või millessegi. Igasuguse struktuuri toimimiseks on see ühteaegu vajalik, aga ka ohtlik, ahvatlev, peibutav, kohutav ja hirmutav, allasuruv, kontrolliv.
Kadrioru park võib vaadata igal tasandil võimusümbolina: park kui inimese loodud tehislik kooslus, Peeter I ehitatud Kadrioru loss kui võõra väe kinnistamise märk, presidendi loss kui poliitilise võimu kehastus, Eesti kunstimuuseumi peahoone Kumu kui kunstivõimu märk. Ükski neist tasandeist ei kehasta endas pelgalt hierarhilist, võõrandunud tähendust: park ühendab inimesi ja seal on maa-alasid, kus looduslik keskkond saab vabalt areneda ja toimida, presidendi institutsioonil on diplomaatiline, lepitav funktsioon, nüüdisaegne kunstimuuseum on kunstnikke ja vaatajaid ühendav demokraatlik multifunktsionaalne paik.

Projekt „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ on toiminud teatepulga edasiandmisena: kuraatorid kutsusid kunstnikud Vana-Võromaa kultuurikotta, seal osalenud kunstnikud andsid oma teatepulga edasi Tartu „Vaimu“ näitusele ning Tartus osalenud kunstnikud kutsusid Tallinna „Võimu“ näituse osalejad. See ei ole kuraatori(te) võimukepi all (vertikaalse võimusuhtena) kulgenud kooslus, vaid see on toiminud horisontaalse edasiarendusena, kuigi ka kuraatorid on andnud teatepulga edasi ja kutsunud oma kunstnikud.
„Võimu“ näituse juhatab sisse kuraatorite ühisprojekt, nagu see oli eelnevate näitusepaikade puhul Võrus ja Tartus, nii on ka seekord selle teostanud Marje Taska ja installeerinud Reinhold Rutks. „Väe“ näituse juhatas sisse hõbedane kokku rullitud tilluke käsikiri tekstiga „Sanctus praesens“, vaimukontseptsiooni kandis viiskümmend korda suurem modernistlik masin, mis edastas näituse sõnumi „Pax in sancto present“ telegraafikoodina. „Võimu“ sümboolset objekti, vikatitega võimuratast võib vaadata võimuiha absurdsuse võrdkujuna.

„Võimu“ teosed võib tinglikult kolmeks jagada: kunstnike mõtisklus praeguse inimühiskonna ja sealsete võimusuhtete üle, olgu siis riigi või kunstimaailma mõttes (Jüri Ojaver, Kirke Kangro, Edith Karlson, Raul Keller, Mikk Madisson), antropotseenist tingitud inimese ja looduse suhete ja nende tagajärgede tõlgendus (Madlen Hirtentreu, Urmas Lüüs, Jonas Johansson) ning kolmandaks nii-öelda avatud tähendusega teosed, kus on segunenud inimühiskond ja looduslik keskkond ning mida saab tõlgendada keskkonna aga ka inimsootsiumi võimusuhete kaudu (Britta Benno, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Fideelia-Signe Roots).
Väljapaneku lõpetab Tanja Muravskaja Kadrioru kunstimuuseumi riigivanem Konstantin Pätsi toas eksponeeritud videoteos, kus Eesti siiani ainus naissoost president Kersti Kaljulaid arutleb küsimuse üle, kuidas täita võim targa vaimu ja tõelise väega. Triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ lõpetab kuraatorite ja kunstnike ühissõit Kütioru tammetsõõru, et sinna lähistele istutada Kadrioru pargis kasvanud tammeistik. Võim naaseb sümboolselt väe juurde, et sirguda väepaigas.

Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran, kes räägib publikuprogrammis paljuliigilisest linnast, kirjeldab võimu kui agentsust ehk suutlikkust tegutseda: „Veel suurem võim on aga võim enda agentsuse üle, ehk suutlikkus piirata omaenda tegutsemist. Seda on vaja, et teistel oleks hea, et suhted kogukonnas oleksid terved ja jääks alles liigirikas loodus.“ Publikuprogrammis saab kuulata veel vestlusringe parasiitide ja eluruumi teemal ning soo ja võimu mustrite teemal linnaruumis ning osaleda juhendatud jalutuskäikudel, mis suunavad märkama kunstiteoste ja kirjanduse kaudu eri liikide ja võimusuhetega seotud tõlgendusviise Kadrioru pargis. (Loodus)keskkonna tähenduslikkuse ning inimese ja looduse võimusuhete üle arutlevad semiootikud, kunstnikud, kirjandus- ja kultuuriteadlased.

Programmi kava:
Reede, 8.09
17.00 näituse avamine ja jalutuskäik näitusel kuraator Reet Varblase ja osalevate kunstnikega.

Laupäev, 9.09
12.00 Vestlusring parasiitide ja eluruumi teemal Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis
Romanistika külalisteadur Sara Bédard-Goulet, kunstnikud Flo Kasearu ja Elina Vitola.
14.00 „Semiootiline jalutus rohevõimu rägastikus”, algus Kadrioru pargi infopunkti juures.
Linnasemiootik Tiit Remm, bio- ja ökosemiootik Riin Magnus ja kunstnik Ulla Juske.
15.30 Kirjanduslik jalutuskäik Kadrioru võimulabürintides, algus Juhan Viidingu pingi juures Luigetiigi ääres.
Kirjandusteadlased Ene-Reet Soovik, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür.

Pühapäev, 24.09 Kadrioru kunstimuuseumis
13.00 Vestlus „Kelle jaoks on linnaruum? Sugu ja võimu mustrid  linnas“
Ajakirjanik ja poliitik Barbi Pilvre ning Tallinna öölinnapea Natalie Mets.
14.30  Loeng ja arutelu teemal „Paljuliigiline linn“
Ökosemiootik ja luuletaja Timo Maran.

„Võimu“ koostööpartnerid on Kadrioru Park ja Kadrioru Kunstimuuseum, projekti on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linna Kultuuri- ja  Spordiamet, Tallinn Roheline Pealinn ja Kadrioru Park.