Kogo galeriis avatud näitus toob kokku Mari-Leen Kiipli installatsiooni “Husa” ja Paul Kuimeti fotokollaažide seeria “Kristallsõrestik”

Foto Margit Lõhmus

Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimet Kogo galeriis.

Foto Margit Lõhmus

Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimeti näitus Kogo galeriis koosneb roniubadest, rauast, betoonist, klaasist, vee tilkumisest, fotograafia keemilisest maagiast ja muust.

Mari-Leeni Haapsalu Linnagaleriisse loodud ja seal juulikuus eksponeeritud installatsioon täidab nii Kogo galerii kui laieneb ka galeriiesisele alale Aparaaditehase õuel. Paul Kuimeti seeriat “Kristallsõrestik” eksponeeriti esmalt Tallinna Kunstihoones Siim Preimani kureeritud Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näitusel “Lõputa lugu”.

Mari-Leen Kiipli installatsioon “Husa” kujutab endast fantastilist aeda. See moodustub katkiste autode tervetest klaasidest, paindunud armatuurist, betoonist, vee tilkumisest, ehetest, nöörsaabastest, Atlandi kaunkarbi kodadest, lehtertapu perekonda kuuluvate taimede väänkasvudest, roniubadest ning vaarikatest. Mari-Leen kirjeldab oma installatsiooni “Husa” kui “salu, mida täidavad mõtted, ideed ja tunded kui eri poosid, ajendatuna rikkalikust linna ja loodusmaastikust. Installatsioon loob stseeni, mis on kantud öistest tormituultest, emotsionaalsetest rägastikest, ehitusplatsidest, autodest, tiivulistest putukatest ja taimede elust.” Mari-Leeni näib huvitavat mõtete, ideede ja tunnete seos maastikuga ning erinevate eluvormide olemus.

Paul Kuimeti kaheteistkümnest fotokollaažist koosnev sari “Kristallsõrestik” toob kokku Tallinna, Brüsseli, Glasgow, Brooklyni, Frankfurti ja Bronxi botaanikaaedades troopilistest taimedest pildistatud fotod. Kuimet kasutab analoogfotograafia keemi-list maagiat, talletamaks maailma eri paigus asuvate kasvuhoonete valgustingimusi. Seejärel on kunstnik fotosid lõiganud laseriga, järgides 1851. aasta maailmanäituse ajaks Londonisse Hyde Parki rajatud Kristallpalee lae struktuurimustrit. Kristallpalee projekteeris aednikuna tuntud suurte kasvuhoonete konstrueerimisega tegelenud Joseph Paxton ning see oli oma aja suurim klaasehitis. Klaasja pinna saavutamiseks kollaažidel on Paul katnud need epoksiidvaiguga. Selle peene ja töömahuka protsessi tulemusena sisaldavad need teosed palju seosed, ideid, viited ajaloole, tehnoloogiale. Sarnaselt tema hiljutisele essee-filmile “Materiaalsed aspektid” (2020) on Kuimeti “Kristallsõrestik” seotud modernistliku klaasarhitektuuri ajalooga alates kristallpaleest kuni tänapäevani, mis aimab klaasarhitektuuri metafoorseid seoseid globaalse kapitalismi, ühiskondlike struktuuride ja kaasaja elutunnetusega.

Kogo galerii näitusel arenev dialoog Paul Kuimeti ja Mari-Leen Kiipli teoste vahel kätkeb endas mõtteid inimese, inimehitatu ja taimede elu erinevatest seostest ja tasakaaludest. Ehitised, mis on loodud taimedele, taimed, mis võtavad unarusse jäetud linnamaastikus võimust, murendades kasutuseta jäänud betooni, uued majad ja aiad, kord, kulg, fantaasia, ilu, valgus… Nagu kristallpaleed kirjeldanud 19. sajandi arhitektuurikriitik Richard Lucae näeb Kristallpalees meie ja maastiku vaheliste tõkete eeterlikkust, piiride kadumist interjööri ja eksterjööri vahel*, nii annab Mari-Leen Kiipli looming sageli edasi piiride hägustumist inimese ja looduse vahel, keskendudes aistingutele ja kehatunnetusele, seisundile, kus inimene on erksas ja dünaamilises suhtes ümbritsevaga. Ilmselt on just selline seisund ka parim nii kunsti kui ka laiemalt ümbritseva tajumiseks ning igasuguseks loomeprotsessiks, toimugu see laboris, stuudios või kusagil mujal.

* Richard Lucae: “Kristallil pole enam tõelist interjööri ega eksterjööri. Sarnaselt on meie ja maastiku vahel püstitatud tõke peaaegu eeterlik. Kui kujutleme, et õhku on võimalik valada nagu vedelikku, on see siin saavutanud tahke kuju – justkui pärast valamisel kasutatud vormi eemaldamist. Leiame end väljalõigatud atmosfääri-segmendist.” – Paul Kuimeti leitud tsitaat , mida kasutati Tallinna Kunstihoone Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näitusel “Lõputa lugu”. Näituse digigiid ja virtuaaltuur on leitavad Tallinna Kunstihoone veebilehel https://www.kunstihoone.ee.

Mari-Leen Kiipli (s 1988) looming sisaldab fotosid, videoid ja installatsioone, mis keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide sõnastamata, tunnetuslikele omadustele. Selleks kasutab ta eri materjale, leidobjekte, taimi, aegluup videoid. Mari-Leeni varasemast tuntumad teosed on videoinstallatsioon “One-on-One” (2017) multimeedia installatsioon “Passiflora” (2017) ning 2018. aastal esmakordselt Kogo galeriis eksponeeritus videoteos “Fish That Swallows the Earth/ Particles That Dance in the Sunrays”.

Lisaks Kogo galeriis toimuvale näitusele osaleb Mari-Leen Kiipli Kogo galeriiga 15.08. – 6.09.2020 Berliini lähistel toimuval rahvusvahelisel kunstifestivalil Art Biesenthal.

Paul Kuimet (s 1984) loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist esemete ja kunstiteosteni. Ta teosed käsitlevad tihti modernistlikke esemeid, tõstes esile nende esteetilisi, poliitilisi ja ajaloolisi kaastähendusi, mis paljale silmale võivad märkamata jääda. Paul Kuimeti senised kaalukaimad teosed ja projektid on 16 mm filmiinstallatsioon “2060” (2014), 16 mm filmist “Exposure” ja fotoinstallatsioonist “Grid Study” koosnenud installatiivne tervik näituselt “Perpendikulaarne” (2016), Pärnu KEKiga seotud teosed näituselt “Five Volumes” (2018/20).

Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimeti näitust Kogo galeriis saab näha 6.08 – 22.08.2020. Galerii on avatud K-R 13-19, L 13-18 ning muul ajal eelneval kokkuleppel.
Kogo galerii näituseprogrammi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn. Täname: Urmo Teekivi, Kaspar Roosalu, Artjom Jurov, Margit Lõhmus, Liina Raus, Art Leete, Erkki Luhamaa ja Aleksandra Samulenkov, Pühaste pruulikoda ja Peninuki pruulikoda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht