Näitused Uue Kunsti Muuseumis: Edgar Valter, Jüri Arrak ja Ehalill Halliste

NÄITUSED UUE KUNSTI MUUSEUMIS
– EDGAR VALTERI (1929-2006) “VARASED TÖÖD”
– Jüri Arraku joonistused “SUREMATU”
– Ehalill Halliste gobelääninäitus “PAE PEAL” Eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.

Uue Kunsti Muuseumi lahtiolekuajad pühade ajal:
23.12 9-17.00
24.-25.12. suletud
26.12. 11-17.00
27-30.12 9-19.00
31.12 11-16.00
01.01. 11-17.00

Kuni 26.jaanuarini 2020 
EDGAR VALTERI (1929-2006)
“VARASED TÖÖD”
Väljapanek on pühendatud Edgar Valteri 90. sünniaasta-päevale, mida tähistatakse Eestis erinevate näituste, ettekannete ja esmakordse Valteri illustratsioonipreemia väljaandmisega.
Uue Kunsti Muuseumis eksponeeritakse Valteri 1960.-70. aastatel valminud suuremõõtmelisi visandeid, mida avalikkus on näinud vaid Kondase Keskuses.
Valteril oli sel perioodil tavaks visandada laabitsaga suurtele paberitele ja pappidele, kasutades omapärast tempera- ja õlivärvisegu.
Paljuski on kunstnik veel tegelenud kujundikeele ja stiiliotsingutega, kuid juba on selgelt hoomatav kogu loomingule iseloomulik dünaamilisus ja jutustamisvajadus.
Edgar Valter illustreeris ligi 250 raamatut, avaldas kaheksa karikatuurikogu, lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses järjepidevalt maalikunstnikuna.

Kuni 26.jaanuarini 2020
SUREMATU
Jüri Arraku joonistused
“Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale staatuse “surematu”, arvas Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. “Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud”, lisas Soosaar.
Uue Kunsti Muuseumis avanenud näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel. See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:
“Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks. Haruharva on ta teinud puhast maastikupilti küpses eas, küll aga õpipoisiaastail ja varasematel reisidel kätt harjutades.
Näituse ettevalmistus algas kavatsusest pisendada pikki aastaid kosmilisi tõdesid kuulutanud “märkinimese” osatähtsust ja suurendada linna- ning loodusmaastike isetut eluvaimu Jüri Arraku uutes joonistustes. Osutada kunstniku andele ja oskustele, mis pajatavad tema ametist vaikselt aga sädelevalt. Kahjuks kukkusid kuraatori lootus ja kunstniku katse sellele vastu tulla haledalt läbi, andes tulemuseks tõdemuse, mille Arrak kenasti ja kurbuseta sõnastas järgmiselt: “Vana mees ei õpi uusi trikke.”
Lõpuks sai tehtud valik viie viimase aasta joonistustest. Kui tervikpilt tuligi kirjuvõitu, siis oskas tööde autor lohutada: “Neid joonistusi ühendav lüli on täiesti olemas, selleks olen ju mina.”
Ainsaiks tagasihoidliku ambitsiooni, aga suurejoonelise teostusega maastikuvaadeteks sel näitusel on käe- ja silmaharjutused, mis tehtud eri aegadel Koola poolsaarel ja Karpaatides, Vietnamis ja Prantsusmaal. Need on täis avarust õhkuvaid orgusid ja järvi, losse ja kindlusi, kus vaatepilte fikseeriv kunstnikukäsi püüab silmale avanevale suurejoonelisusele järele jõuda, ja kus kunstniku filosoofia ei dikteeri pildi tähendusvälja.
Jüri Arrak on vabakunstnikuna vastu pidanud 1969. aastast, kelle loomingus on peale maali, graafika ja joonistuste veel illustratsioonid, ehte-, medali-, vaiba- ja filmikujundused, lisaks arvukad sõnavõtud ja kirjutised, on fenomen, kes võib pidada monolooge.”

Kuni 9.veebruarini 2020
Ehalill Halliste gobelääninäitus “PAE PEAL” Eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul
1965

Ehalill Halliste kujutab miljonite aastate jooksul merede põhja ladestunud paepindu ja kannab Eesti rahvuskiviks nimetatud paekivi struktuurid ja mustrid oma gobeläänidesse. Tegemist on meeleoluka dokumentatsiooniga, mis annab edasi selle kivimi üllatavalt mitmekesist koostist ja koloriiti.
Mõni aeg tagasi otsis kunstnik väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidis Ehalill innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad. PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.
Ehalill Halliste (snd 1948) õppis aastatel 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti. Peale pikki aastaid töötamist nii ARSis kui õpetajana on ta alates 2002. aastast vabakutseline. Hallistet on ohtralt pärjatud erinevate tunnustustega, muuhulgas on ta Valgetähe teenetemärgi kavaler.
4.mail. 1992.aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae(Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: “nutukord”, “kollalõug”, “ratsatäkk”, “papa ja mamma”, “mamma tussualune”, “tige seitsmene”, “tolline nahk”, “mädakord” jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.
Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004

Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003

Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise.
Rein Raudsepp

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
www.mona.ee
tel: 4430772

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht