Raamatu „Eesti keele sõnamuutmine“ esitlus Tallinnas

Raamatu „Eesti keele sõnamuutmine“ esitlemine Tallinnas 16.03

16. märtsil kell 14 esitletakse Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis (Uus-Sadama 5, ruum M213) raamatut „Eesti keele sõnamuutmine“, mis on neljas köide kaheksaköitelisest „Eesti keele varamu“ sarjast. Sarja annab välja Tartu ülikooli kirjastus.
„Eesti keele varamu“ on tervikuurimuste sari, mis tutvustab eesti keele valdkondi ning teeb esimest korda ühtse väljaandena kättesaadavaks info eesti keele ehituse, kasutuse ja ajaloo kohta.
Uurimus „Eesti keele sõnamuutmine“ (438 lk) on valminud Tallinna ülikooli lektori Annika Vihi ja Tartu ülikooli dotsendi Külli Habichti koostöös. Raamat koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate eesti keele sõnamuutmissüsteemist, ühendades sarnaselt muutuvad käändsõnad 26 ja pöördsõnad 11 tüüpi, millele lisanduvad rööptüübid. Käsitlust ilmestavad rohked tabelid ja kasutusnäited mh veebitekstidest. Raamatu teine osa kirjeldab vormide kujunemise, kasutamise ja uurimise ajalugu. Uurimisloo ülevaade hõlmab aega 17. sajandist kuni 2017. aastani, koondades materjali oluliste teemade ja teoreetiliste lähenemiste kaupa. Niisiis on selles uues käsitluses ühendatud ajalugu ja tänapäev, vormisüsteemi ja vormide kasutuse kirjeldus.
Raamatu valmimist on rahaliselt toetanud Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi ”Eesti keel ja kultuurimälu“ ja Emakeele Seltsi kaudu ning Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Sarja „Eesti keele varamu“ esimene köide „Sõnamoodustus“ (autor Reet Kasik) ilmus 2015. aastal. See tutvustab eesti keele sõnatuletuse ja liitsõnamoodustuse rikkalikke võimalusi. Teine köide „Eesti keele hääldus“ (autorid Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Pire Teras) ilmus aastal 2016. Raamat kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist. Kolmas köide „Eesti keele süntaks“ (toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang, artiklite autorid Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann) ilmus 2017. aastal. Tervikkäsitlus koosneb 23st omavahel seotud artiklist ning annab seni ulatuslikema ülevaate eesti keele lauseehituse kohta.