Teatri- ja Muusikamuuseumis avaneb unenägude ja loovuse seoseid otsiv näitus „Unede torn“

Unenäod, mida öine teater meile saadab, on isikupärasemad kui kõik muu. Seejuures võib unenägija olla oma unenäos korraga nii peategelane, autor kui ka vaataja. Teadlased teavad magamise ja unenägude kohta juba palju, siiski on unenägude juures rohkesti sellist, mida seletada ei suudeta.

Kas loovad inimesed näevad erilisemaid unenägusid või toidavad unenäod ise inspiratsiooni? Unede tornis kuulete teatriinimeste unejutustusi, mis kummastavad, hirmutavad, panevad muigama ja tekitavad tunde, et maailm on tegelikult suurem kui see igapäevaselt näib.

Oma unelugusid jagavad Mari Möldre, Ants Eskola, Linda Rummo, Mikk Mikiver, Voldemar Panso, Rudolf Allabert, Kadri Tamberg-Lipping, Harriet Toompere, Katrin Pärn, Kersti Heinloo ja Raho Aadla.

Näitus on osa kolme muuseumi uneteemalisest koostööprojektist “Uneversum”, mille raames on külastajal unikaalne võimalus külastada mitut uneteemalist näitust. Esimene osa, mis avati Tervisemuuseumis 14. aprillil, räägib unest ja magamisest. Teatri-ja muusikamuuseumi „Unede tornile“ järgneb oktoobris Tarbekunsti ja Disainimuuseumi näitus unele pühendatud ajast ja ruumist.

Näituse „Unede torn“ kuraator on Annely Kaldoja, dramaturg Mihkel Seeder ja ruumikujunduse autor Kristjan Suits.

Helilooja Markus Robam on lisaks näitusele loodud originaalmuusikale loonud ka tunnusheli, mida saab oma telefoni äratuskella helinaks alla laadida SIIT.

Uneversumi graafiline kujundus: Ranno Ait (WWW Stuudio).

Näitus jääb Teatri- ja Muusikamuuseumis avatuks 7. jaanuarini 2024.