Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult

Olete oodatud Gunta Randla näitusele „Omadele võõras, võõrastele oma“ Vabaduse galeriis.
Näitus on avatud 26. 05. – 21. 06. 2023
Lätlanna Gunta Randla (1943) on ligi 60 aastat elanud ja töötanud Eestis, sellest rohkem kui 30 aastat Eesti televisioonis ning kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris, kõige pikem koostöö on olnud Nukuteatriga (nüüd Eesti Noorsooteater). Tema käe all on valminud mitmed lausa legendaarsed laste-, aga ka täiskasvanute lavastuste kujundused, nagu näiteks „Mõmmi aabits“ (1973–1976, režissöör Tiiu Vahi, lavastaja Kaarel Kilvet), „Väike nõid“ (1975, režissöör Virve Koppel), „Kõige suurem sõber“ (1982-1988, režissöör Tiiu Vahi), „Vembu ja Tembu seiklused“ (1983-1985, režissöör Uno Leies), „Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem“ (1998-1999, režissöörid Karin  Nurm ja Maarika Lauri, lavastaja Kaarel Kilvet), „Öised lood III“ (1993, lavastaja Ingo Normet) jpt.
Kuigi tele-, teatri- ja ka kinotöö on nõudnud kunstnikult suurema aja ja energia, on ta vabal ajal, iseäranis  oma maakodus ikka maalinud. Gunta Randla meelistehnika on nõudlik pastell ja -teema loodus – valguse- ja varjude mäng, metsamotiivide segunemine inimlooduga jne. Aastaegade suhtes ei tal eelistusi olnud, sest oma võlu on tärkaval kevadel või erkpunaste loojangutega lumme mattunud talvel.
Vabaduse galerii näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“ on nostalgiline tagasivaade televisiooni aega, aga mitte ainult, sest kunstniku maastikupastellid ja ka kaks portreed – autoportree ning perepilt abikaasa ja lastelastega on maalitud peamiselt möödunud aastal. Sama pealkirja kannab ka 80. sünnipäevaks valminud raamat. Kuid Gunta Randla ei ole jäänud täielikult „omadele võõraks“, tema side sünnimaa Lätiga ei ole kunagi katkenud: näiteks 2020. aastal oli tal näitus Riia Eesti koolis.
Gunta Randla sündis ja kasvas Riia äärelinnas, ka oma esimese kunstihariduse omandas ta Riia tarbekunstikeskkoolis (1957–1962). Ta ise meenutab, et see oli väga vabameelne kool, õpetajateks olid läti tuntud kunstnikud J. Jurkelis, K?rlis S?ni?š  jt. Pärast lõpetamist töötas ta Riia nahavabrikus Somdaris. Et Läti kunstiakadeemias sai siis õppida ainult maali, graafikat ja skulptuuri ning et see Gunta Randlat (tookord Gunta Luksti?a ) ei huvitanud, siis otsustas ta tulla õppima Tallinnasse Eesti Riiklik Kunstiinstituuti (nüüd kunstiakadeemia), kus algul õppis nahkehistööd ja siis vahetas eriala maali- ja teatridekoratsiooni vastu. Ta õppis ühel kursusel  Aime Undi, Kustav-Agu Püümani ja Malle Kõrnasega (Sasiga) ning tema lõputöö juhendaja oli Mari-Liis Küla.  Õnneliku juhuse tõttu sai Gunta Randla lõputööks kujundada Vanemuise lasteooperi „Meistrite linn“ (lavastaja Kaarel Ird).  Et aga noor kunstnik oli juba aasta enne ERKI lõpetamist läinud tööle Eesti Televisiooni, siis jätkas ta seal pärast diplomi saamist kunstnik-lavastajana üle kolmekümne aasta (1968–1999).
Gunta Randla kuulub teatriliitu (nüüd lavastuskunstnike liit) ja kunstnike liitu, 2016. aastast on ta Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige. Teda on tunnustatud teatriliidu aastapreemiaga nukuteatri lavastuse „Sookull ja sisalik“ eest (1993) ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2019).
Vabaduse galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.