Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid

Kristiina Ojuland, Eesti Vabariigi välisminister

Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõigi 25 liikmesriigi huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on muutunud üha aktuaalsemaks meie poliitika rõhuasetuste ja tegevuspõhimõtete täpne määratlemine. Vabariigi valitsus on koostanud dokumendi ?Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004 ? 2006?, kus on sätestatud valdkonniti Eesti eesmärgid Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu kui terviku soovitav arengutee lähemate aastate jooksul. Lisaks on dokumendis ?Eesti edu 2014? visandatud Eesti tegevus Euroopa Liidu Lissaboni protsessi võimaluste ärakasutamisel. Välisministeerium on välja töötanud oma prioriteedid välispoliitika uueks etapiks ja tegutseb selle nimel, et valitsuse üldise Euroopa poliitika raames leida võimalikult tõhusaid teid Eesti eesmärkide teostamiseks. Ministeeriumi üheks tähtsamaks panuseks on Eesti algatuslik roll Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, aga ka osalemine Euroopa ühise kaubanduspoliitika kujundamises.

Usun, et Eesti saavutab julgelt tulevikku vaadates Euroopa Liidus edu. Sageli väidetakse, et Eesti on liiga väike selleks, et tema ettepanekuid ja huve arvestataks. Olen veendunud, et kui osata leida õigeid liitlasi, on Eesti seisukohtade eest seismine igati võimalik nii Euroopa Liidu arendamise kui ka Euroopa Liidu poliitika kujundamise osas valdkonniti. Eesti peab olema valmis initsiatiivi haarama seal, kus oleme olnud edukad ja kus saame ettepanekute tegemisel tugineda oma riigi arendamisel saadud kogemustele.

Kui räägitakse rahvuslike huvide määratlemisest, on oluline silmas pidada, et rahvuslikud huvid on laiem mõiste kui riigi otseselt mõõdetav kasu Euroopa Liidu liikmesusest. Euroopa Liit on Euroopas ja maailmas üldist stabiilsust, heaolu, arengut, rahu ja demokraatiat edendav jõud. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on tugevdanud julgeolekut ja suurendanud nii ettevõtete kui üksikisiku võimalusi. Lennart Meri on kunagi öelnud, et väikeriigid on Euroopa tasakaalu kandjad ja Euroopa fenomen on tasakaalu hoidmise kunst ning kunst seda tasakaalu nihutada väikeriikidele soodsas suunas Euroopa kui idee säilitamise huvides. Eesti välispoliitika ongi suunatud selle tasakaalu saavutamisele Euroopa Liidu ülesehituses.

Rahvuslike huvide kaitse seisukohalt on oluline Eesti esindajate tegevus Euroopa Liidu institutsioonide töös ? ja seda mitte üksnes riigi tasandil. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee töösse on lülitunud Eesti ettevõtjate, ametiühingute ja kodanikuühiskonna esindajad, kellel on nüüd võimalus vahetult asuda mõjutama otsustusprotsesse Euroopa tasandil. Eesti omavalitsuste esindajad on kaasatud regioonide komitee töösse.

Euroopa Liit on pidevalt arenev ühendus. Üks uue põhiseadusliku lepinguga seotud põhimõttelisi küsimusi on liikmesriikide võrdsuse tagamine Euroopa Liidu institutsioonides ja otsustusprotsessis. Kuigi mööname, et kaugemas tulevikus võib Euroopa Komisjoni töö efektiivsuse kaalutlustest lähtuvalt tekkida vajadus komisjoni koosseisu vähendada, peame ELi arengu praeguses faasis jätkuvalt oluliseks, et igast liikmesriigist peaks olema komisjonis üks täieõiguslik volinik. Konkreetse liikmesriigi poliitiliste jõudude tõhusa esindamise huvides Euroopa Parlamendis kui ELi kõige demokraatlikumas institutsioonis ei tohiks kohtade arv ühe riigi kohta langeda alla viie. Eesti toetab ELi edasise arengu seisukohalt elutähtsat enamushääletuse ulatuse laiendamist, arvestades siiski vajadusega säilitada ühehäälsus teatud tundlikes valdkondades. Oleme valmis aktsepteerima topelthäälteenamuse põhimõtet ELi Ministrite Nõukogus hääletamisel tingimusel, et riikide arvu ja rahvaarvu künnisel on otsuste langetamisel põhimõtteliselt võrdne kaal.

Eesti on alati näinud Euroopa Liidu liikmesust oma majandusarengu kiirendamise võimalusena ja toetab seetõttu Lissaboni strateegias püstitatud eesmärke. Siiski ei ole meie jätkuv majanduslik edasiminek võimalik, kui me ei jäta igale liikmesriigile võimalust ELi üldises raamistikus otsida talle sobivaid innovatiivseid lahendusi. See eeldab liikmesriigi võimalust kujundada just talle sobiv maksu- ja sotsiaalpoliitika ja nõukogus antud küsimuste otsustamisel ühehäälsuse säilitamist. Näiteks Eesti ja Rootsi seisukoht maksupoliitika osas on üsnagi erinev, kuid mõlemad riigid on olnud veendunud, et nende majanduse arengu seisukohalt on oluline riikide otsustusõigus oma majandus- ja sotsiaalpoliitika põhielementide kujundamisel.

Euroopa Liidu liikmena on Eestile oluline ka see, et Euroopa Liit oleks tõsiselt võetav jõud maailmaareenil. See tähendab ka panustamist võitlusse globaalsete ohtudega nagu terrorism ja massihävitusrelvade levik, samuti Euroopa Liidu kriisireguleerimise võimekuse kujundamist. Eesti on võtnud aktiivse hoiaku ELi välissuhtluse kujundamisel transatlantiliste suhete edasiarendamisel, kuivõrd Euroopa julgeoleku nurgakiviks on USA sõjaline kohalolek ja pidev osalemine maailmajao julgeoleku tagamises NATO raames. Eesti osaleb jätkuvalt Afganistani ja Iraagi olukorra stabiliseerimisele suunatud operatsioonides. Samal põhjusel osaleme aktiivselt ka Euroopa Liidu initsiatiivides, mis on suunatud Lääne-Balkani stabiliseerimisele ja laiema Lähis-Ida demokratiseerimisele.

Eestile on oluline Euroopa Liidu roll säästliku arengu eestkõnelejana, arengukoostöö edasiviijana ja vabakaubanduse edendajana. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemi tugevdamine on nii Eesti kui Euroopa Liidu eesmärk. Eesti peab vajalikuks maailmamajanduse edasist liberaliseerimist Euroopa ekspordi edendamiseks, majanduskasvu toetamiseks ning ettevõtetele stabiilse arenguperspektiiviga reeglistiku loomiseks. Eesti huvi ELi liikmena on edendada ühist kaubanduspoliitikat ning tagada sellest tulenevate võimaluste ärakasutamine ettevõtete poolt. Aasia riikide majanduse konkurentsivõime kiire kasvu tingimustes on ainult ELi- sugusel majanduslikul suurjõul võimalik saavutada ka Eestile soodsaid kauplemistingimusi maailmaturul. Eesti toetab Venemaa, Ukraina ja teiste meie lähinaabrite ühinemist WTOga organisatsiooni liikmetele vastuvõetavatel tingimustel.

Üle 80 protsendi Eesti ekspordist läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja sealt imporditavad tooted moodustavad ligi 70 protsenti meie impordist. Oluliseks plussiks Eesti majandusele on, et Euroopa Liidu siseturg on nüüd Eesti ekspordile avatud ilma igasuguste piiranguteta. Järsult on kasvanud meie välisesindustele esitatud päringute arv, milles tuntakse huvi investeerimisvõimaluste ja Eesti kaupade ostmise vastu. Kaubandussuhted Venemaaga on pärast partnerlus- ja koostöölepingu laienemisprotokolli allkirjastamist normaliseerumas. Topelttollide kadumine annab otsustava tõuke Eesti ja Venemaa majandussuhete elavdamiseks ja tagab Eesti ettevõtjatele, kes olid seni naaberriikide ettevõtjatega võrreldes halvemas olukorras, võrdse ligipääsu Venemaa turule.

Eestile on oluline, et Euroopa Liidu neli vabadust (isikute, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine) laieneksid kõigile 25 liikmesriigile, ning me tegutseme aktiivselt seniste piirangute kõrvaldamiseks. Üheks oluliseks sammuks Eesti transpordiettevõtjate jaoks oli tollidokumentide vormistuse nõude kadumine Euroopa Liidu sisepiiridel alates 1. maist. Alates 1. maist on Eesti kodanikel ka vaba juurdepääs mitmete Euroopa riikide tööturule.

Juba eelmisel aastal kasvasid rekordiliselt Eestis tehtud otsesed välisinvesteeringud. Ehkki ka Eesti senine majandussuhtlemine Rootsi ja Soomega on olnud elav, on nende maade ettevõtete huvi meie võimaluste vastu hüppeliselt kasvanud. Üldise huvi taustal on aga eriti rõõmustav kaugemate Euroopa riikide suurettevõtete huvi kasv meie majandusruumi vastu.

Euroopa Liit on järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama naabruspoliitikale, mille eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning stabiilsuse vööndi loomine ja tugevdamine Euroopa Liidu välispiiride vahetus läheduses. Naabruspoliitika kujundamisel on Eesti aktiivselt toetanud demokraatliku ja stabiilse arengu tagamist laienenud Euroopa Liidu naaberaladel. Euroopa naabruspoliitika kujundamisel on töös konkreetsed tegevusplaanid koostöö arendamiseks ELi uute naabritega Ida-Euroopas, Vahemere piirkonnas ja Lõuna-Kaukaasias. Läänemere piirkonnas tuleks eraldada rohkem ressursse piiriülese koostöö edendamiseks. Euroopa naabruspoliitika raames tuleb Läänemere piirkonnas eelkõige tihendada koostööd keskkonnaküsimustes piiriülese reostuse vältimiseks ja tuumaohutuse alal, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise küsimustes ning kultuurisuhtluse tihendamise osas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestil on olemas eesmärgid Euroopa Liidu liikmesriigina, ning kujunemas on arusaam, kuidas need kõige paremini saavutada. Loomulikult ei ole ükski rahvuslike huvide määratlus lõplik, vaid see areneb koos meie riigi ja Euroopa Liidu ette kerkivate väljakutsetega, millele püüame leida oma huvidele vastavaid lahendusi.