Sel reedel Sirbis

„Elu pehme kõhualune“, Pille-Riin Larm vestleb Mirjam Parvega Mart Jagomägi, „Ei Runneli sõnad kao keelest, neid hõljutab õhtune õhkki“ Intervjuu kirjanik Maryse Condéga Egle Heinsar, „Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?“ Jüri Eintalu, „Barbarite sõda“ Merili Metsvahi, „Emajärgsed esiemad ja nende pärand“ Maaja Vadi, Merilin Laan, „Kaugtöö kogemused Eesti ettevõtetes“ Intervjuu LGBTQI+ tervisevõrdsusest psühholoog Iva Žeguraga Gregor Kulla kväärifestivalist „Q-Space“ Intervjuu fotokuu peanäituse „Transs“ kuraatori Ilari Laamaneniga Liina Jänes, „Nõukogude-aegse modernismi restaureerimine“ „Kaduvikus kaigub kirjade kaja“, Ivar Sakk Tõnu Soo mälestuseks Taavi Hallimäe, „Disainistik. Teine“ Esiküljel luuletaja Mirjam Parve. Foto Ruudu Rahumaru

Elu pehme kõhualune. Pille-Riin Larm vestles Mirjam Parvega
Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.
Tunnen Mirjam Parvet ammuilma, aga ega me õigupoolest rääkinud ei ole. Võib-olla ei ole ma osanud kuulata? Mirjam ei jutusta ülearu, ta kaalub iga sõna ja ütleb oma mõtte välja vaikselt. Samasugune kõnelemisviis iseloomustab tema esimest raamatut „Varjukeha“.

MART JAGOMÄGI: Ei Runneli sõnad kao keelest, neid hõljutab õhtune õhkki
Miks kellegi looming kõnetab rohkem kui teise oma? Miks mõni luuletus täidab luule ainsat ülesannet: peatada lugeja ning samal ajal teda liigutada?

Maryse Condé ja ühiskonna mangroov. Ulla Kihva vestles Maryse Condéga
Eesti keelde on jõudnud Maryse Condé romaan „Mangroovi ületamine“ („Traversée de la mangrove“, 1989). Guadeloupe’il sündinud Maryse Condé on üks Kariibi silmapaistvaimaid prantsuskeelseid autoreid, enim tunnustust on ta pälvinud oma ajalooliste romaanide eest.

Loe ka Maryse Condé „Mangroovi ületamise“ arvustust!

Kriitikaauhinna kandidaadid 2023
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitikaauhinna tänavused kandidaadid.

EGLE HEINSAR: Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?
Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?
Keeleseaduses seisab: „Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (..) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi“. Eesti kirjakeele normi rakendamise korras täpsustatakse: „Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.“ Sama määrusega on sätestatud, et kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut (EKI).

JÜRI EINTALU: Barbarite sõda
Iisraeli-Palestiina sõda on barbaarsete tumedate jõudude omavaheline sõda. Iisraeli peaminister Netanyahu tsiteerib vana testamendi kõige verejanulisemaid lõike ja räägib vaenlase täielikust hävitamisest. Aga müüriga ümbritsetud Gaza sektori kuu aega kestnud brutaalne vaippommitamine just sedasi välja näebki.

MERILI METSVAHI: Emajärgsed esiemad ja nende pärand
Kultuuride võrdlemisel on täheldatud seaduspära, et mida erinevamad on naiste ja meeste sfäärid, sealhulgas rõivad, ehted ja soospetsiifilised esemed, seda meesdominantsem on ühiskond.
7. novembril kõnelesid Vabamus aruteluõhtul „Naiste muutuv roll eesti külas“ Ken Ird, Merili Metsvahi, Marika Mägi ja Mare Mätas emajärgsuse (teisisõnu matrilineaarsuse) jäänukitest eesti talurahva seas modernismieelsel ajal. Kuidas me teame, et tegemist on matrilineaarsuse jäänukitega? Toon siinkohal mõned näited, kuidas need talupojaühiskonnas avaldusid.

MAAJA VADI, MERILIN LAAN: Palju planeerimist ja märksa vähem praktilist korraldamist ehk Kaugtöö kogemused Eesti ettevõtetes
Kaugtöö töökorralduse vormina ei ole midagi uut, vaid on Eestis kasutusel olnud aastakümneid. Suurem vajadus tekkis selle järele 2020. aasta alguses, kui paljud organisatsioonid pandeemiast tingituna pidid kaugtööle üle minema. Eesti Statistikaameti andmeteli kasutas 2022. aastal kaugtöö võimalust 26,2% ehk üle neljandiku kõikidest Eesti tööturul hõivatutest. See üleminek toimus organisatsioonide jaoks ootamatult ja vähese ettevalmistusega. Juba praeguseks on välja tulnud, et sagenesid nii töötajate vaimsed ja füüsilised tervisemuredii kui ka töökorralduslikud probleemid kommunikatsiooni, järelevalve ja muu osas.iii

Terviseotsuseid tehakse transinimestega koos, mitte nende eest. Sara Arumetsa vestles Iva Žeguraga
Iva Žegura on LGBTQI+ vaimsele tervisele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud kliiniline psühholoog, kes elab ja töötab Horvaatias Zagrebis. Aprillis valiti ta Euroopa Transtervishoiu Ühingu (European Professional Association for Transgender Health, EPATH) tulevaseks presidendiks, kes astub ametisse 2025. aastal. Žegura pidas 27. X Tallinnas peaettekande „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?“ konverentsil, mille korraldajad olid mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing. Kohtusin Žeguraga järgmisel päeval, et rääkida temaga tööst transsooliste inimestega ajal, mil poliitilised rünnakud transsooliste inimeste vastu on kogu maailmas ohtlikult kogunud hoogu.

GREGOR KULLA: Geid, lesbid ja bi’d filmis
Kväärifestivali „Q-Space“ raames linastuvas filmiprogrammis on kolm märkimisväärset teost.
Kväärifestival „Q-Space“ 30. XI – 2. XII Tallinnas ja Tartus.
Nii-öelda kaasavad filmid on olnud minu fookuses juba paar-kolm-neli aastat. Ma olen keeldunud oma vabast ajast vaatamast läbini heteroseksuaalset filmi, sest esiteks pole see ilus ja teiseks ma ei taha seda toetada. See ei esinda ju kõiki võrdselt. Ja milleks toetan midagi, mis kinnistab juba kinnistatut ega mõista esindava kunstivormina oma kaalu. Pole vaja! Aga mis te arvate, et selle kaasava filmikunsti leidmine lihtne on? Kaugeltki mitte.

Pealkiri fotokuud ei valgusta. Triinu Soikmets vestles fotokuu peanäituse „Transs“ kuraatori Ilari Laamaneniga
Kommunikatsiooniküsimused on osa Ilari Laamaneni kuraatoripositsioonist, erialast ja elust. 
Tallinna fotokuu peanäitus „Transs“ Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 6. X – 26. XI ja noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“ Hobusepea galeriis 1. XI – 27. XI. 

LIINA JÄNES: Nõukogude-aegse modernismi restaureerimine
Lillepaviljoni arhitektuuri algilme on taastatud, kuid ümbruse oma mitte, ning sellega on kunstiteose terviklikkus igaveseks kaotsi läinud.

IVAR SAKK: Kaduvikus kaigub kirjade kaja
Tõnu Soo (1944–2023) mälestuseks
Tõnu Soo töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar kujundajana 23 aastat, 1971. aastast kuni 1994. aastani. Selle aja jooksul kujundas ta sadu ajalehtede esikülgi, lõi rubriigipäiseid, illustratsioone, vinjette ning kirjutas kunsti ja disaini teemalisi artikleid. Tema loodud keerulised kirjatüübid äratasid furoori ja huvi erialaringkonnas, aga ei jäänud märkamata ka lugejale.

TAAVI HALLIMÄE: Disainistik. Teine
Disain on kollektiivne ega sõltu sellest, kas seda kasutatakse kodanliku tarbimise huvides, tulevikukujutluste jutustamiseks või sotsiaalprobleemidesse sekkumiseks. Ükskõik, millisest otsast disainile läheneda, tegu on ikka praktikaga, mis kaasab oskuste ja teadmistega spetsialiste, aga mis olulisemgi – disaini kollektivistlikkus väljendub asjaolus, et disain on suunatud kellelegi teisele, suunatud disainerist endast väljapoole. Kui „kunst kunsti pärast“ võis meid kunagi veenda, siis „disain disaini pärast“ mõjub lihtsalt kummastavalt.

Arvustamisel
Maryse Condé „Mangroovi ületamine“
Ene-Margit Tiidu „Me jääme püsima“
RAMi kontsert „Some Other Paradise“
konverents „Varajane ja hiline muusika“
Floridante kontsert „Euroopa tippsolistid II. Tuuri Dede ja Peter Spissky“
Tallinna fotokuu peanäitus „Transs“ ja noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“
Helle Ly Tombergi ja Ave Palmi näitus „Igapäeva väike elu“
Eesti Draamateatri ja Kinoteatri „B-koondis“
Eesti Noorsooteatri „Kasvav kuu“
Kuressaare teatri „Unistus“
mängufilmid „Langenud lehed“ ja „Maa, kus tuul seisab paigal“

Esiküljel luuletaja Mirjam Parve. Foto Ruudu Rahumaru