Sel reedel Sirbis

Kätlin Kaldmaa, „Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid“ Karl Lembit Laane, „Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev“ Joonas Hellerma, „Päts ja mesilased“ Janar Mihkelsaar, „Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus“ Jaanika Anderson, „Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?“ Marek Tamm, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“ Mart Niineste, „Eesti punk uue murrangu lävel“ Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei leia ma üles“ Raija Katarina Heikkilä luulesalv Juhan Raud vestles kunstnik Kaido Olega Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Aris Kafantarisega Risto Kozer vestles disainer Pent Talvetiga Esiküljel Tuglase novelliauhinna laureaadid Aliis Aalmann ja Kai Kask. Foto Piia Ruber

KÄTLIN KALDMAA: Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid
Novell ei ole kuskile kadunud ja naised kirjutavad praegu nii et maa must!
2. märtsil kuulutati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis välja verivärsked Tuglase novelliauhinna laureaadid. Seekord tehti omamoodi ajalugu – mõlemad laureaadid on naissoost. Selline lugu on Tuglase auhinnaga varem juhtunud ainult üks kord enam kui nelja kümnendi eest, 1983. aastal, mil võidunovellid olid kirjutanud Asta Põldmäe ja Aino Pervik. Mis saab olla veel toredam kui astuda nende kahe võrratu kirjaniku jälgedes.

Loe ka Kai Kase jutukogu „Üle tänava“ arvustust Peeter Sauteri sulest!

KARL LEMBIT LAANE: Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev
Kui tahes suured polnud ka Pätsi teened, ei saa unustada, et meie demokraatia oli surnud ammu enne Nõukogude iket just tema ambitsioonide tõttu.
Sic semper tyrannis [est], „nii alati türannidele“
See on fraas, mis meenub, vaadates Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva tähistamist ja lilli, mis ehivad tema monumenti Estonia juures, nagu ka tema monument iseenesest. Ehkki selle fraasi tegelik lähtekoht on latiniseering ühest „Iliase“ seigast ja tähistas see mõtet, et (ükspäev) ootab iga türanni ees kukutamine, siis sama hästi tähendab see, et enne seda iga türanni ka tähistatakse. Kentsakaks muudab olukorra see, et too tähistamine ei toimu tolle türanni võimu all, vaid vabas riigis, tunnustatuna ka nende demokraatlike institutsioonide poolt, mille õiguseellaste õõnestamise ja lammutamise eest ta kandis otsest vastutust.

JOONAS HELLERMA: Päts ja mesilased
Mälu on nagu emamesilane tarus: ema hoiab taru koos, tema kaudu määratlevad ennast ülejäänud mesilased.
Konstantin Päts kirjutas 1896. aasta suvel Pärnus järgmised read: „Võitlus elu eest“ ehk teise sõnaga ülalpidamise eest on sest saadik, kui ilm olemas on, üks neist kõige valusamatest päeva küsimustest, mida terved rahvad, kui ka iga üksik inimene, oma „mõistuse“ ja jõu järele peavad mõistama ja ära võitma.“ „Võitlus elu eest“ ei tähenda selles tsitaadis otsest võitlust elu ja surma peale, sõjalist enesekaitset või toore jõuga kaklust. „Võitlus elu eest“ tähistab siin majanduslikku emantsipatsiooni ehk kuidas jõuda oskuste, teadmiste ja tarkuseni, et saavutada iseseisev majapidamine, võimekus pidada ennast üleval oma kulu ja kirjadega, elamaks ilma eeskoste ja almuseta. See XIX sajandi lõpust pärit noore Pätsi tsitaat laseb aimata edasist arengut: Päts kuulub sellesse haritlaste põlvkonda, kes tõid eesti vabadusliikumisse majandusliku ja juriidilise mõõtme, milleta ei oleks hilisem riigiloome olnud mõeldav.

JANAR MIHKELSAAR: Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus
Venemaa käsituses pole suveräänsus iga rahva ja riigi õigus, vaid väheste suurvõimude privileeg. Sõjas Ukrainaga on kaalul just nimelt Venemaa võimsus ja suurvõimu staatus.
Vene-Ukraina sõja foonil kerkib küsimus suveräänsuse olemusest ja sellest, milline see tänapäeval välja peaks nägema. Selle teema käsitlemiseks vastandan siinkohal Venemaa võimupõhise arusaama riigi suveräänsusest rahva suveräänsele õigusele otsustada oma tulevik üle ise.

Kaido ja jumal? Ole nüüd! Juhan Raud vestles Kaido Olega
Kas Kaido Ole maalid on pigem iroonilise või unistava hoiakuga? 7. märtsil avati Tallinna Jaani kiriku galeriis tema isikunäitus „Head ajad, halvad ajad“, kus väljas on ka kolm uut teost. Kuigi üht silma kinni pigistades võiks näituse töid tõlgendada ka kristliku pärimusekaudu, on tegutseva kiriku galeriis omamütoloogiliste teoste väljapanek siiski meeldivalt mänguline, sõbralikult jumalavallatu žest.

Arhitekt kui alistuja. Merle Karro-Kalberg vestles Aris Kafantarisega
Aris Kafantaris, Kreekast pärit arhitekt, on 12 aastat töötanud XXI sajandi silmapaistvaimaks ehituskunstnikus nimetatud Jaapani arhitekti Kengo Kuma juures. 1990. aastal loodud bürool on üle 300 töötaja ja esindus nii Tōkyōs, Pariisis, Pekingis kui Shanghais. Kafantaris tegutseb Tōkyō büroos projektijuhina.

Isetu, aga ilus. Risto Kozer vestles Pent Talvetiga
Pent Talveti loomingut kohtab Tallinnas Tammsaare pargis ja USAski. Ometi ei tunta disainibüroo Iseasi disainerit Eestis laiemalt, kuigi ta on loonud nii kontori- kui ka avaliku ruumi mööblit. Siinkohal tuleb temaga juttu igapäevaolmest, tooteloomest, riigihangetest, tehisintellektist ja paljust muust.

MART NIINESTE: Eesti punk uue murrangu lävel
Muusikalise subkultuuri tähenduses on eesti punk liigagi kauaks takerdunud juba ENSV ajal paika loksunud alaväärsuse ja ambitsioonituse mõtteraamidesse.
Punkar Mihkel Kolk kirjutas jaanuari Müürilehte meie pungiskeene seisust niivõrd põhjaliku artikli, et mul pole sellele midagi lisada. Minu aeg kultuurimeedia valvepunkarina on ametlikult läbi. Paremal juhul võin kirjutada tagasivaateid, mõtestada möödunud aegu.

JAANIKA ANDERSON: Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?
Teaduses soolise võrdõiguslikkuse saavutamine nõuab jõupingutusi kõigil tasanditel – hariduses, poliitikas, esindatuses, kultuuris ja mõtteviisis.
Rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“ tähistatakse ÜRO eestvedamisel 11. veebruaril alates 2015. aastast. Kampaania eesmärk on murda soostereotüüpe, tuua esile naiste tähtis osa teaduses, ergutada tüdrukute suundumist teadusmaailma ja ronima karjääriredeli kõrgeimatele astmetele.

MAREK TAMM: Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?
Eesti teadusrahastamise üks tähtsamaid otsuseid langetati mullu detsembri lõpus ilma suurema tähelepanu ja avaliku vastukajata. Haridus- ja teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust, kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlusring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast.

AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei leia ma üles
Ehkki muusikateos ei ole muusika ainus avaldumisvormi, valitseb see tänapäeva muusikakultuuris eelkõige just klassikalise muusika ja popmuusika tõttu. Koosneb ju ka viimane enamjaolt lauludest või lugudest ehk samuti muusikateostest. Žanride ja stiilide paljususes on aga järjest keerulisem määratleda, mis asi on siis ikkagi muusikateos ning millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et muusikaline tekst kvalifitseeruks teoseks.

Arvustamisel
Andrei Ivanovi „Hämariku melanhoolia“
kontsert „Hoovused“
Robert Jürjendali autoriõhtu „Avatud horisondid“
Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituudi aktsioon „Utoopia saatkond: õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga“
Vaba Lava „Spy Girls“
Eesti Noorsooteatri „Tistou, roheliste sõrmedega poiss“
Vanemuise „Prohvet ja idioot“
Ugala „Kahe laine vahel“
2 × Berliini rahvusvaheline filmifestival
dokumentaalfilm „Nii ta on“