Sel reedel Sirbis

„Martin Parri liivarannad kapitalismikriitikute tallata“, Konstantin Kuningas vestleb Joel Väliga Kristi Viiding, „Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis“ Elo Viidingu tänukõne Kaie Holm, „Et ei oleks lõppu lugejatel“ Jaan Pelt, „Taevane arheoloogia“ Priit Suve, „Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine“ Olev Remsu, „Kaljo Kiisa paradoksid“ Kristel Algvere, „Laulupidu – see on huulepulk“ Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, „Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija? Triinu Amboja, „Ajutine arhitektuur“ Annemai Raabe, „Tervistav arhitektuur“ Sirel Heinloo, „Marie Underi jäljed Nobeli auhinna arhiivis“ Esiküljel teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli. Foto Sander Rebane

Martin Parri liivarannad kapitalismikriitikute tallata. Konstantin Kuningas vestles Joel Väliga
Teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli: „Võib ju vaadata ka tühja kilekotti tuules lendlemas või kuulata munakeedukella tirisemist, aga lõpuks on näitleja liha ja luu ikka kõige elavam.“
Joel Väli on teatrikunstnik, kes aeg-ajalt kipub ka lavastama. Narva-Jõesuus 14. kuni 18. augustini kestval Tartu Uue teatri festivalil „Hungerburg“ esietendub tema lavastus „Back to the Beach“ („Tagasi randa“). Mängivad selles Grete Jürgenson, Henessi Schmidt, Doris Tislar, Sylvia Köster, Karl Robert Saaremäe, Sander Rebane, Kaarel Pogga ja Nils Mattias Steinberg.

KRISTI VIIDING: Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis
Juunis-juulis Tartus Toomemäel etendunud Vanemuise suvelavastus „Kuninga käsk“ ajendab uuesti küsima XVII ja XVIII sajandi vahetuse Puhja köstri Käsu Hansu koha järele meie mitmekeelse regiooni kirjandusloos. Mart Kivastiku „Kuninga käsu“ dramatiseeris ja lavastas Toomemäel Tiit Palu.

ELO VIIDINGU tänukõne
Olen tänulik mulle osutatud topeltau eest.
Sain sel aastal Tallinna ülikooli kirjanduspreemia kahe väljaande, oma luulekogu „Ellujäämisrežiim“ ning kunsti- ja luuleraamatu „Vastukaja“ eest. Viimase puhul pole tegu iseseisva luulekoguga, vaid Santa Zukkeri maalidest lähtuvate tekstidega. See on tandemtöö, mis rõhutab mulle teiste kunstivaldkondade tähtsust kirjaniku elus, žanriülest dialoogi maailmas, mis üha enam kutsub kunstide sünteesi ja hägustuvate žanripiiride poole, mitte kapseldumisse kindlasse valdkonda.

KAIE HOLM: Et ei oleks lõppu lugejatel
Tallinna keskraamatukogus peetakse oluliseks soetada ennekõike niisuguseid raamatuid, mis kõnetavad praeguse aja lapsi ja noori.
Ikka ja jälle teatud aja tagant on kirjanikel tavaks võtta raamatukoguhoidjaid avalikult õpetada, sest rahvas lugevat väheväärtuslikku kirjandust, mida raamatukoguhoidjad riigi raha ehk nendesamade inimeste maksudena riigile makstud raha eest ostavad. Sel teemal on Sirbi veergudel ka sel aastal juba diskuteeritud.i Lisaks pidas Märt Väljataga vajalikuks jagada oma muret nõukaaegse kirjanduse leidumuse pärast rahvaraamatukogudes ja ennekõike Tallinna keskraamatukogus.ii Ei jää üle muud kui samamoodi avalikult vastata.

JAAN PELT: Taevane arheoloogia
Astronoomilised „väljakaevamised“ võimaldavad uurida nii plahvatusrohket minevikku kui ka ohtlikku tulevikku
Metuusala elas 969 aasta vanuseks ja suri samal aastal, kui inimkond läbis oma esimese tõsisema populatsiooni pudelikaela (Suure Filtri). Maad tabanud katastroof hävitas peaaegu kogu elava. Ometi genofond ei hävinud täielikult. Pääses Metuusala pojapoeg Noa koos oma lähedastega ja lisaks neile veel igast elavate tõust üks paar. Seltskonna päästnud Noa ehitatud laeva otsitakse senini Ararati mäe kandist.

PRIIT SUVE: Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine
Turvalisuse tavapärased näitajad – tapmiste ja vangide arv ning rahva turvatunne – on viimastel kümnenditel Eestis tublisti paranenud. Samal ajal on üleilmastumisega kaasnenud ennustamatus ja ebakindlus. Sellises olukorras on turvalisuse mõtestamise tähtsus probleemide asjakohasel käsitlemisel kasvanud, sest sealt edasi tulenevad mõtteviis ja praktikad.

OLEV REMSU: Kaljo Kiisa paradoksid
Kaljo Kiisa filmilavastajakarjäär on tasakaaluotsing konjunktuursuse ja loominguliste vabaduste leidmise ja võtmise vahel. Kumb pool peale jääb?
Kaljo Kiisk rääkis mulle kord, kuidas ta parteisse astus. Tallinnfilmi partorg, Olga Lauristini vend Peeter Künnapu, olla talle öelnud, et kõigis teistes liiduvabariikides on Kinematograafiatöötajate Liidu liikmed parteilased, ainult ENSV on miskipärast erand. Ja juba tervelt kaks aastat! Kiisk tunnistanud siis salamisi Künnapule, et teeninud noorukina SSis. Künnapu võtnud paar päeva mõtlemisaega ja öelnud siis, et see pole takistuseks. Usun, et Künnapu kooskõlastas nendega, kellega vaja. Olgugi et võidi ennegi teada, oli tarvis käituda parteiliselt. Ja Kiisk nägi kogu juhtunu läbi.

KRISTEL ALGVERE Laulupidu – see on huulepulk
Rahvuslik ühtekuuluvustunne on maagiline ja õrn ning annab jõudu. Selles kahtlema hakates võib käia ühtekuuluvust taas leidmas naabrite laulupidudel.
Aprillis õnnestus mul osaleda Tartu ja Turu ülikooli koostööseminaris „Keel ja identiteet muutuvas ühiskonnas“, kus Tartu ülikooli professor Raili Marling pidas loengu misogüüniast avalikus diskursuses. Ettekandesse oli pikitud palju näiteid, nii visuaalseid kui ka tekstilisi. Eriti jäi meelde, kuidas 1970ndatel reklaamiti naistele USAs peenikesi sigarette kui valikuvabadust, n-ö sõõmu värsket õhku läppuvas toas. Üks väike vabaduse hetk, see sigaret, maailmas, kus kõik oli meeste järgi seatud ja juhtivast ametikohast võis naine enamasti vaid unistada. Selle olukorra kasutas reklaamimasin osavasti ära.

KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ: Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?
Kui pöördusin Viljandi pärimusmuusika festivali ja „Ööülikooli“ poole sooviga korraldada avalik arutelu pärimuse ja autoriõiguse teemadel, siis esialgu tekkisid mõlemal, hoolimata kõikide asjaosaliste sõbralikust toetusest, õigustatud küsimused: kas autoriõiguse teemal on tõesti vaja veel midagi arutada ning millised on üleüldse seaduse kokkupuutepunktid pärimuskultuuriga, kus valdav osa on ju rahva looming?

TRIINU AMBOJA: Ajutine arhitektuur
Ruumikunstis on oluline näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist.
Arhitektuuri vaadatakse kui püsivate struktuuride loomise kunsti, sest arhitekt oskab ennustada ja näha kaugemale kui moevoolud. Samavõrra oluline on arhitektuuris näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist ning abiks arhitekti, ruumi ja ühiskonna dialoogi loomisel, nähtus katsetamiseks ja kaasamiseks. Ajutine arhitektuur võib olla ühepäevaseks ürituseks ehitatud ruum, paarikuune muudatus linnakeskkonnas, ka kiire lahendus keskkonna või ühiskonna põletavatele probleemidele. Samuti võib kasutada ajutist arhitektuuri strateegiliselt ajas ning ruumis tekkivate tühimike täitmiseks.

JAAN KUUSEMETS: Riia uus merevärav
Riia Ropaxi terminali rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel saavutas teise koha Eesti arhitektuuribüroo R-Konsult, kes jäi napilt alla Zaha Hadid Achitectsile.

ANNEMAI RAABE: Tervistav arhitektuur
Hooneid ja neid ümbritsevat keskkonda planeerides ei mõelda, et ruumil on otsene mõju tervisele ja elus toimetulekule. Hea on teada, millised ruumitegurid inimese heaolu mõjutavad ning mis osa on arhitektuuril terviseparandaja ja murede ennetajana.

SIREL HEINLOO: Marie Underi jäljed Nobeli auhinna arhiivis
Novembris 2023 ja märtsis 2024 käisin kaks korda Marie Underi jälgedes Stockholmis. Ei, ma ei käinud jalutamas Stockholmi äärelinnas Mälarhöjdenis, et näha neid kaljusid, kust puhus üle „Must tuul“. Olin hoopiski broneerinud külastuse Rootsi Akadeemia Nobeli raamatukokku, et leida jälgi, mil viisil luges Nobeli kirjandusauhinna komitee Marie Underi luulet.

Arvustamisel
Jonathan Haidti „The Anxious Generation“
festival „Saund“
näitused: „The Mystery of Banksy – A Genius Mind“,
„KOOS|KÕLA“,
Merike Estna „Peradam“ ja
Leida Ilo „Pea pilvedes, jalad maas“
Eesti Draamateatri „Üks helevalge tuvi“
lavastus „Rohelised niidud“
sporditaskuhäälingud „Betsafe LIVE“, „Pikk ette (ja ise järele)“, „Mängumehed“, „Kuues viga“ ja „Mehed ei nuta“
mängufilm „Kuidas koolnuid koheldakse“

Esiküljel teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli. Foto Sander Rebane