Sel reedel Sirbis

„Maailma parim rahapada“, Kaarel Tarand vestleb Margus Allikmaaga Pille-Riin Larm vestles keeleteadlase ja õppejõu Valve-Liivi Kingisepaga Peep Ehasalu eesti esimestest arekeelsetest teostest Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga Maiko Mathiesen, „Visand teekonnast kasvujärgse Eestini“ Mart Tšernjuk, „Sõjatarkus taoistlikus võtmes“ Margus Ott, „Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne“ Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht haridusruumist Arne Ader, „Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist“ Marina Richter vestles hispaania režissööri Albert Serraga Anna-Liisa Unt vestles Väli maastikuarhitektide Kadi ja Kristian Nigulaga Kaarel Aadli Tallinna endiste tööstusalade ümbersünnist Külli Habicht, „Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus“ Esiküljel Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa. Foto Piia Ruber

Maailma parim rahapada. Kaarel Tarand vestles Margus Allikmaaga
Margus Allikmaa: „Tahtes olla hea paljude vastu, andes paljudele väikesi summasid, läheme kogu aeg natuke kvaliteedi kallale.“
Eesti kultuurkapital on maailmas analoogita leiutis, mille sünnist saab 5. veebruaril sada aastat. Pool senisest elutegevusest (1940–1994) on küll möödunud koomas, aga seda suuremad on olnud ärkvelolu jäljed. Sirp uuris 1, millises seisus ja milliste lootustega läheb asutus vastu teisele sajandile.

Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale! Pille-Riin Larm vestles Valve-Liivi Kingisepaga
Sirbi veebis on aastast aastasse üks menukamaid artikleid „Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?“, mis ilmus sel puhul, et õ-tähe kasutuselevõtust sai 200 aastat (16. IX 2016). Artikli autor Valve-Liivi Kingisepp on eesti kirjakeele ajaloo parimaid tundjaid: ta on kirjutanud vanade tekstide sõnavarast hulga ülevaateid ja koostanud sõnastikke, juhtinud Tartu ülikoolis eesti vana kirjakeele korpuse rajamist jm. Paljudele filoloogidele on Kingisepp olnud unustamatu õppejõud – sõna „legendaarne“ ei ole liialdus. Palusin Valve-Liivi Kingisepal Sirbi veergudel veel pisut tarkust jagada.

PEEP EHASALU: Lihtsast keelest rikka kirjanduseni
Viimastel aastatel on soome laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel Eestis suure töö ära teinud Lauri Juursoo, kes on ühemehekirjastuses Elust Enesest tõlkinud ja kirjastanud mitmeid Soomes armastatud ja auhinnatud raamatuid. Nüüd on ta vahendanud eesti keelde esimesed arekeelsed teosed: Anne Muhoneni „Greibikollane tulevik“ ja Marja-Leena Tiaineni „Gängsteri poeg“.

Muusikateadus nähtavamaks. Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga
Eesti Muusikateaduse Selts (EMTS) valis 2024. aasta novembris uue juhatuse, mille etteotsa asus Eesti muusika- ja teatriakadeemia teadur ja teaduseetika nõustaja Marju Raju, kelle uurimisvaldkond on kognitiivne muusikapsühholoogia. Uue juhatuse esimestel tegevuskuudel on näha olnud vilgast askeldamist. Uurisin, mis on Eesti muusikateaduses praegu aktuaalne ja millise suuna selts plaanib võtta.

MAIKO MATHIESEN: Visand teekonnast kasvujärgse Eestini
Majandusteadlane Herman Daly kirjutas 1972. aastal: „Lõputu kasv suletud süsteemis on võimatu.“ Kuigi selle tõsiasja on teadus omaks võtnud, eiratakse seda nii ühiskonna kui majanduse juhtimises. Osalt ka põhjusega: kapitalism – majanduskord, kus enamik varadest on korporatsioonide hallatudi – vajab kollapsi vältimiseks majanduskasvu kui eluvett.

MART TŠERNJUK: Sõjatarkus taoistlikus võtmes
Nüüdseks üle kahekümne aasta tagasi ilmus esimest korda eesti keeles Hiina sõjandusklassiku Sun Zi teos „Sõja seadused“. Kuigi tegemist oli igati olulise sündmusega, siis kahjuks ajaleheveergudel ilmusid teose kohta ainult üksikud lühikesed arvustused. 2001. aasta 16. novembril ilmus Eesti Päevalehes Linnart Mälli lühike ülevaade ja 2002. aasta 25. jaanuaril Sirbis Jaan Kaplinski veidi põhjalikum arvustus.

MARGUS OTT: Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne
Me saame maailmas eritleda lineaarset põhjuslikkust. Üks snuukrikuul põrkab vastu teist ja paneb ta liikuma. Me saame teise kuuli liikumise (tagajärje) välja arvutada põhjuse teatud tingimuste järgi: kuulide mass, elastsus, esimese kuuli liikumise kiirus ja kokkupõrke nurk, hõõrdejõud. Neid tingimusi pole kuigi palju. Kindel põhjus annab kindla tagajärje.

ENELI KINDSIKO, MAAJA VADI, URMO UIBOLEHT: Ruumid hariduse sees ja ümber
Haridusruum on nii käegakatsutav kui ka ideed esindav, sisaldades endas õppimise mitmetahulist olemust.
Selleks et haridus areneks, peame rääkima nii haridust ümbritsevast kui ka sellest, mis toimub selle sees. Keeruka nähtuse mõistmiseks ja kujutamiseks võtame appi haridusruumi metafoori. Mis on ruum?

ARNE ADER: Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist
Üks tont käib ringi mööda Eestimaad – see on hiiglaslikke tuugeneid püstitav tont. Sõnades soovib ta päästa meie planeeti, ent tegudes on valmis utoopilise eesmärgi nimel ohverdama eesti rahva heaolu. Kui kainelt kalkuleerival tondil jagub näiliseltki hoolivust kotkaste, must-toonekure ja kassikaku vastu, siis kohalikust rahvast pole tal sooja ega külma: inimene teatavasti Natura liikide hulka ei kuulu, nutku või koligu minema.

Väli kord! Anna-Liisa Unt vestles Väli maastikuarhitektide Kadi ja Kristian Nigulaga
Läinud aasta arhitektuuriparemiku nominentide hulka tõstis žürii kolm osaühingu Väli maastikuarhitektide tööd: Telliskivi ärilinnaku maastikuarhitektuuri lahenduse, Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone välialad ning rekonstrueeritud Vana-Kalamaja tänava haljastuse. Büroo on praeguseks neljaliikmeline, peale perefirmana alustanud Kristian ja Kadi Nigula on kambas ka Kadri Uusen ja Katariina Lepiku.

KAAREL AADLI: Tallinna endiste tööstusalade ümber- ja taassünd: Rotermanni, Põhjala, Krulli, Sitsi
Inspireerusin hiljuti Max Dauthendey „Biwa järve kaheksas näos“ kirjeldatud loodusvaadetest. Kodulinnale mõeldes otsustasin kirja panna midagi samalaadset. Siin see nüüd on: minu nägemus kunagiste tootmisalade ümber- ja taassünnist viimastel kümnenditel, täpsemalt Rotermanni, Põhjala, Krulli ja Sitsi kvartalist.

KÜLLI HABICHT: Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese ladinakeelse protokolliraamatu 1525. aasta 8. novembri sissekanne ühe raamatuvaadi arestimise kohta tollal katoliiklikus Lübeckis. Vaat on muu hulgas sisaldanud saksakeelseid ning liivi, läti ja eesti rahvakeeles missaraamatuid. Lübecki raad otsustas vaadis olnud saksakeelsed luterlikud raamatud põletada, kuid muud, loetamatuks jäänud „segased“ raamatud eraldati teistest ega ole teada, mis neist on saanud.

Arvustamisel
„Lalitavistara. Ajaloolise Buddha kujunemise lugu“
Tõnu Tannbergi „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju“
„Mustonenfest“
Pärnu nüüdismuusika päevad „Sürrealism ja muusika 2“
Tumult Ensemble’i kontsert „Armastus on tugev nagu surm“
näitused „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“, „Elu ei saa kunagi peatada“ ja Marko Mäetamme „Elas kord“
Vaba Lava „Ühiskondlikult kahjulik element“
VAT-teatri „Viimane etendus!“
Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“
mängufilm „Nosferatu“
mängufilm „Aurora“