Zaha Hadid Architects kavandab uuendusmeelsele Tallinnale uuendusliku mereääre

Gianluca Racana: „Tallinnal pole tarvis vaid struktuurplaani, vaid plaani, mis tooks linna mere äärde.“

MERLE KARRO-KALBERG

Tallinna Vanasadama struktuurplaani võistluse võitjad kuulutati suure meediatähelepanu all välja augusti lõpupäevil. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm kommenteeris võistluse tulemust järgmiselt: „Zaha Hadid Architects on oskuslikult loonud linnaruumi ja sadamaala tasakaalustatud ühendamise koos läbimõeldud juurdepääsude ja liikluslahendustega. Nende töös joonistuvad läbivalt välja jalakäijate liikumistee diagonaalid, mille ümber on rajatud mitmekesine ja meeldejääv linnaruum. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab ka Admiraliteedi basseini ümbrusele A- ja D-terminali esistega pakutud ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Zaha Hadid Architectsi töö kasuks rääkis ka tugev logistika- ja kinnisvaraarenduse analüüs ning veenev plaani etapiviisiline ja realistlik elluviimisvõimalus.”¹

Võistluse žürii liige Peeter Pere kirjutas eelmises Sirbis, et vau-faktorit ei hinnatud ning lõpptulemust ei määranud kandilise vormiga hoonemahud, diagonaalsed suunad või arhitekti nimi, vaid tervik.² Mida siis ikkagi uue struktuurplaaniga täpsemalt kavandatakse, selgitab alljärgnevalt Zaha Hadid Architectsi arhitekt, Vanasadama võistluse arhitektuuribüroo projektijuht Gianluca Racana.

Milliseid kitsaskohti te Tallinna Vanasadama võistlusalal nägite, millised probleemid püstitas linnaehituslik analüüs?

Juba projekti alguses selgus, et esmajärjekorras peame tegelema tugeva ühenduse loomisega linnakeskuse ja sadama­ala vahel. Ajalooliselt oli Tallinnal ju see side tegelikult olemas, praeguseks on see kahetsusväärselt katkenud. Seega pidime leidma viisi, kuidas ühendus taastada. Teiseks, sadamat kasutavate reisijate mugav ja loogiline ühendus linnasüdame ja vanalinnaga. See oli ühtlasi nõutud ka võistluse lähteülesandega. Kolmanda suure eesmärgina seadsime elust pulbitseva linnakeskkonna loomise, mille paljuski täidavad ööpäeva- ja aastaringselt piirkonna elanikud.

Praegu hõivavad Vanasadama ala veepiiri suuresti sadama opereerimisega seotud tegevused, kuid nende optimeerimisel saab veepiirile tekitada mõnusa avaliku ruumi, millega täiendada ja täiustada linlikku keskkonda, luua promenaad ja lisada piirkonda rohelisi puhkealasid, restorane ning kauplusi. Veeäärsete alade avalikuks ruumiks muutmise võtet on kasutanud mitmed linnad nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Tõsi, endiste sadamate ja tööstusalade taaselustamine on levinud linnaehituslik võte ning seda võib pidada üleilmseks trendiks. Mulle tundub, et valem ongi nii lihtne: vee äärde rohkelt avalikku ruumi, poode ja restorane, hea ühendus linnaga. Kas ja kuidas te seda valemit Tallinnale kohandasite?

Tallinna puhul tuleb välja tuua geograafiline eripära ning sellega seotud ilmastikutingimused. Siin saab eristada kaht täiesti erinevat väljas olemise kogemust talvel ja suvel ning sellest tulenevad ka kohandamised. Meil pidi olema kaks suhteliselt erinevat vaatenurka, seega kavandasime tegevusi eri aastaaegadeks. Suveks näiteks promenaadid, basseinid ja vabaõhuturg. Talveks uisuväljak, talvistele oludele kohendatud väliturg jne. Lõime õues viibimise võimalusi igaks aastaajaks.

Eriti oluline on säilitada vaated merele ja merelt linnale. Ajalooliselt on maamärgid (nt kirikud) olnud merelt tulijatele paeluvad, nende asukoht on omal ajal hoolikalt valitud ning läbi aastasadade on neid hoitud ja säilitatud. Vaated on üks osa sadamaala paigavaimust, mida püüdsime võimendada ja esile tuua: jätsime vaatekoridore ning tekitasime distantsi maamärkide vaatlemiseks. Üks võte selle saavutamiseks on mängida hoonete mahtudega. Jälgisime nende väljatöötamisel seda, et pakutu sobituks ümbritseva keskkonna, hoonestuse ja linnaruumiga, seetõttu on mahud pigem väiksemad, mis omakorda loob inimmõõtmelisema linnaruumi ning laseb ka maamärkidel endiselt silma paista.

Kirdeossa (Loodekai ja Linnahalli vaheline ala – M. K-K) paigutasime elamuala ja pargid, linnale lähemale (kavandatava Reidi tee äärde – M. K-K) jäävad pigem äri- ja avaliku funktsiooniga hooned, mis ühendavad praeguse linna kavandatava Vanasadama linnakoega. Linna ja sadama tugevamaks ühendamiseks pakkusime välja ka köisraudtee otse sadamast vanalinna. Kavandatu selgroog on pikk promenaad ja lineaarpark jalakäijatele ning jalgratturitele, mis seob nii sadama, kultuurifunktsiooniga hooned, elamualad kui ristluslaevade kai.

Võistlus korraldati kolmes etapis ja võistlejatele anti pidevalt tagasisidet ning näpunäiteid. Milliseid soovitusi te saite? Mida täiendasite ja töö käigus muutsite?

Esimene, portfooliote esitamise etapp, oli üsna anonüümne, selle kohta žürii tagasisidet ei andnud. Teise etappi sisenesime juba konkreetse ettepanekuga ning tuleb tõdeda, et žürii kommentaarid olid väga vajalikud ning aitasid mõista linna ootusi ja siinsete elanike vajadusi. Juba algusest peale tegime žüriiga väga head ja edasiviivat koostööd. Peamised ettepanekud käisid avaliku ruumi kohta. Näiteks töötasime detailsemalt haljastuse ja pinnakatete kallal, aga ka hoonestuse tänavale avaneva osa aktiivsemaks muutmisega, liigendasime fassaade, et esimesed korrused oleks sobilikud restoranideks ja poodideks. Meil paluti laiendada jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud ala. Soovitati sadamat teenindav ja läbiv liiklus viia n-ö alumisele korrusele, et kogu piirkond oleks vaid jalakäijate kasutuses. Teine suurem soovitus puudutas ristluslaevade terminali Loodekail. Suurema osa ajast seisab see tühjalt, reisijad vajavad seda vaid siis, kui laevad sadamas seisavad. Seega kavandasime ka sinna valgus- ja kunstiinstallatsioonidega jalakäijate promenaadi, mis muudab kai kohalikele elanikele meeldivaks olemis­paigaks ka ajal, mil see otseselt oma esmast funktsiooni ei täida.

Kuidas jääb hoonetega: miks sellised mahud, kuidas need funktsionaalselt paiknevad?

Esmajärjekorras jälgisime praegust linnaehituse mahtu ja püüdsime oma lahendust sellega sobitada, mitte selle üle domineerida ja üle trumbata. Tänavavõrgustik jätkab paljuski olemasolevat tänavavõrku: ühendame ümbritsevad tänavad mereäärega. Kui see jaotus paika sai, siis jagasime tekkinud suured kvartalid väiksemateks, et nad oleks mõõtkavalt ümbritsevaga võrreldavad. Oluline määraja oli sadam, mis on selle ala kese, ja liikumisteed sadamasse. Seega võib öelda, et hoonestuse maht tuleneb vaatekoridoridest, liikumisteedest ja ümbritsevast mõõtkavast.

Žürii on välja toonud, et teie ettepaneku tugevus on järkjärguline väljaehitamisvõimalus. Millises järjekorras seda struktuurplaani teostada saab?

Selliste suurte arengukavade ja struktuurplaanide puhul on etapiviisilise väljaehitamise läbimõtlemine oluline, sest on selge, et sellist suurt maa-ala ei suuda keegi kuskil ühekorraga valmis ehitada. Tallinna Vanasadama puhul töötasime välja neli paindlikku etappi. Esmalt tuleb ette valmistada selgroo ehk lineaarpargi ja promenaadi ehitus, seejärel sadama terminalid ja nende esine väljak. Oleme ette näinud ka vahekasutuse. Arendusalad saavad ajal, mil otsest nõudlust hoonete järele pole, olla pargid või ka puukoolid, kus kasvatatakse ette taimi, mida hiljem majade vahele istutada. Hooned võiksid esmajärjekorras kerkima hakata sadama ja vanalinna vahele. Eelviimane etapp puudutab Vanasadama ala endist betoonitehase piirkonda, kuhu soovitame ümber kolida osa sadama opereerimisega seotud funktsioone. Lõplikult saab Vanasadam uue näo siis, kui Loodekai ja linnahalli vahele ehitatakse valmis elamupiirkond.

Oleme palju rääkinud avalikust huvist, kuid sellist piirkonda ei ehitata ilma kinnisvaraarenduse ja eduka äristrateegiata. Kuidas need aspektid teie plaanis kajastuvad?

Me püüdsime läbi lahendada mitte ainult linnaehituslikku ja arhitektuurilist osa, vaid visandada ka majanduslikust edust lähtuva strateegia. Sellele tuleb kindlasti sellises projektis tähelepanu pöörata, eriti kui arvesse võtta, et investeeringuid tehakse maksumaksja rahakotist.

Suurem osa hoonetest on pigem madalad, nelja-viiekorruselised, sest Vanasadama arenduse kogumaht on niigi väga suur, eriti, mis puudutab kortereid ja büroosid. Me ei kavandanud läbivalt segafunktsiooniga alasid, vaid püüdsime igale funktsioonile leida sobivama paiga. Näiteks Loodekai ja linnahalli vaheline elamuala on paigutatud just sinna, et anda elanikele mõningane privaatsus. Kuna Põhja-Tallinna pool mere ääres juba on ja sinna kavandatakse elamuid juurde, siis püüdsime seda joont jätkata. Lõunaossa paigutasime büroo- ja kaubanduspinnad, sest näeme, et sedalaadi funktsioonid on koondunud just sinnakanti. Vanalinna ja ristluskai vahelisel alal on väikesed büroopinnad iduettevõtetele, mille ülesehitus eeldab paindlikku ja väiksemat kontoriruumi. Konsulteerisime omajagu ka kohalike ekspertidega. Püüdsime niisiis elamu-, kaubandus- ja büroopindadega mitte üle pakkuda ning vaadata 20 aastat ajas ette.

Arhitektuurivõistlus pole parimal juhul ühe projekti lõpp, vaid alles algus. Mis saab Vanasadama struktuurplaaniga edasi?

Pakkusime võistlustööga üldise visiooni, järgmiseks süveneme detailidesse. Peame tegema tööd tehnilise taristu kavandamisega, mida saab teha üksnes koostöös linnavalitsuse esindajatega. Me ei kavanda kõike lõplikult. Näiteks hoonete fassaade. See, mis valmis ehitatakse, on lõpuks paljude osapoolte koostöö tulemus. Meie anname üldise raami ja juhised. Peame silmas pidama, et tegu on pikaajalise plaaniga ning lõpptulemust näeme alles kahekümne või enama aasta pärast. Seega peab ka struktuurplaanis olema paindlikkust, tuleb arvestada majanduslike võimaluste ja tõusude-mõõnadega, nõudlusega büroo- ja elamispindade järele jne. Seetõttu võib ka plaani pisut kohandada, kuid üldised jõujooned ja suunised anname siiski ette.

Tallinn on innovaatiline linn. Kui otsustasime võistlusest osa võtta, siis leidsime, et Tallinnal pole tarvis struktuurplaani, mis toetab ainult sadama toimimist ja tööd, vaid midagi uut, mis tooks elurikka linna ka mere äärde. Seda püüame oma disainis ka rõhutada. Aitame linnal end uute ideede kaudu taasavastada, näiteks kas või iduettevõtetele ruumi kavandades.

1 Merilin Pärli, Nimekas Zaha Hadid Architects asub Vanasadama ala tervikuks kujundama. – ERR, 29. VIII 2017.

2 Peeter Pere, Vau-faktorit Vanasadama arhitektuurivõistlusel ei hinnatud. – Sirp 15. IX 2017.