Uudised

Reet Marttila, Ene Pajula, Ene Reet Ehala, Priit Kuusk

KUNST

Lembelaegas, u 1400. DLM Saksa Nahakunstimuuseum, Offenbach

Uued ja vanad lembelaekad

Eile avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Lembelaekad?.

Väljapanek tutvustab Euroopa nahakunstiajaloo üht väga erilist, keskaegse rüütlikultuuriga seotud lõiku. Ajaloolise materjali kõrval eksponeeritakse ka kaasaegsete nahakunstnike lembelaeka tõlgendusi. Lembelaegas, laiemalt tuntud saksakeelse nimetusega Minnekästchen, on eksklusiivne nahkkarp, mille sisse oli XIV-XV sajandil rüütlitel tavaks paigutada oma südamedaami kingitus. Ajaloolised lembelaekad paeluvad silmapaistvalt kõrge tehnilise ja kunstilise tasemega. Käesoleval näitusel eksponeeritakse esmakordselt Eestis rariteetset originaallaegast Saksa nahakunstimuuseumist Offenbachis. Kaasaegseid lembelaekaid eksponeerivad näitusel Eesti, Läti ja Leedu nahakunstnikud.

Täna kella 12 ? 16 toimub Ungari Instituudi saalis seminar. Esinevad Doris Kareva, David Vseviov, Inge Teder ja Rosita Nenno, Illu Erma, Maarja Undusk, Ilizane Grinberga ja Ausra Petroskiene.

Kogu näituse vältel tegutseb kooliõpilaste muuseumitund ?Kingitus kõige kallimale?, juhendab Kai Tuvik. 18. XII  kella 12 ? 16 toimub nahakunstnike Tiina Piisangu ja Pille Kivihalli juhendamisel kingituste pakkimise töötuba kogu perele.

?Täna kell 17 avatakse Meistrite hoovis klaasikunsti näitus ?Talvevalgus?. Tarbeklaasi peakunstnik Maie-Ann Raun eksponeerib särtsakaid vabalt puhutud vaagnaid ja elegantseid barokse vormiga hõrkpunaseid pokaale. Aino Jakobi maalitud siid loob õhulise ja maalilise kontrasti ülejäänud eksponaatidega. Kaja Vaikre suurtel vaagnatel on  graveeritud kunstnikule olulised sõnad.  Kristi Kask on loonud hulgaliselt silinderjate klaasvormide lihtsaid ja löövaid dekoorilahendusi. Merle Lobjaka kaks kineetilist klaasobjekti jätkavad aja- ja maitseküsimuse teemat. Rauna, Vaikre ja Kase tööd on valminud koostöös klaasivabrikutega Skankristall ja Tarbeklaas.

?8. XII avati galeriis 008 Anneli Tammiku näitus ?2D ? 3D. Spiral?. Tammik kasutab meie noores ehtekunstis harva kooslust: tema tööd on ühtlasi haprad ja konstruktivistlikud. Oma ehetega pälvis tänavu sügisel Ede Kurreli preemia.

?7.  XII avati Hausi galeriis Juss Piho maalinäitus ?Suhtlejad?. Piho on viimastel aastatel pühendunud aktiivselt maaliloomingule. Piho teemad on südamlikud, ta kujutab tähtsaid pisiasju. Väikeste detailidega annab Piho edasi nii armastuse kui muusika, nii sooja vanni kui värske lillekimbu.

?6. XII avati Draakoni galeriis Angelika Schneideri isikunäitus ?Viiv?. Schneideri 15 suuremõõtmelist abstraktset pliiatsijoonistust on ülinapi kujundiga, minimalistlikud ja monokroomsed. Autor ei hooli päevakajalisusest. Schneideri joonistused on eemalolevad ja introvertsed, need ei püüagi kõnetada, vaid tunnevad end hästi oma isetekkelisuses ja diskreetsuses.

?8. XII avati Hobusepea galeriis Lea Tomsoni (1976) esimene isikunäitus ??urik Aguraajas?. Noor kunstnik väldib realismi. Maalimise aineseks on ta mõelnud endale välja parema maailma ? Aguraaja. Tomsoni värvilaamad on nagu lapsepõlves värvipliiatsitega üles tähendatud tähtsad asjad, sama rikkumata ja valevabad.

?8. XII avati Eesti meremuuseumis näitus ?M nagu mühisev meri?. Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogudel põhinev väljapanek püüab võtta kokku mereteemat eesti kunstis Konrad Mäest Jaan Toomikuni.

?6. ? 30. XII on Tallinna keskraamatukogu peamaja näitusesaalis väljas Piusa savikoja keraamikanäitus ?Setus nähtud lood?. Avatud keraamikaateljee Savikoda tegutseb Piusa raudteejaama hoones Setumaa ja Eestimaa piiril 1997. aastast. Seal valmistatakse keraamikat nii käsitsi vormides (Signe Krigul) kui potikedral treides (Meelis Krigul). Näitusel on eksponeeritud valik viimase poole aasta töödest, mis on valminud jaapani raku-tehnikas.

?8. XII avati Tartu ülikooli raamatukogus saksa kunstniku Dirk Lange (1972) näitus. Mooste külalisstuudios resideeriv  Lange eksponeerib Eesti muljeid kollaa?ide ja joonistustena.  Töötades joonistuse, kollaa?i või nende kombinatsiooniga, huvitab kunstnikku eelkõige grotesk kui väljendusvorm.

?8. XII avati Valga kultuurikeskuses Valli Lember-Bogatkina joonistuste näitus ?Mina joonistan?. Väljapanek annab ülevaate kunstniku joonistustest: esimesed on 1940ndate algul Riigi Kunstikoolis tehtud aktid, viimased paar kuud tagasi Norras. Joonistamine on Lember-Bogatkinale olnud omamoodi mälupikendus: nii kodust kui võõrsilt on tal eskiise täis märkmikke, joonistusplokke, albumeid, mille põhjal ta on hiljem loonud mitmetes tehnikates viimistletud portreid ja kompositsioone. Kuid väljapanekut võib vaadata ka joonistuse kui kunstialaliigi arengu ülevaadet enam kui kuuekümne aasta jooksul. Näituse on koostanud Reet Varblane.

?7. XII esitleti Radissoni hotellis Argo kirjastuse välja antud Raphael Gianelli-Meriano raamatut ?About Estonia?. Eestisse tõi Gianelli-Meriano Kinobuss kui omalaadne kaunis pagemisviis, kaugel rulasõidust, kinomajast ja linnakultuurist. Nüüdseks on  ta Eestit jäädvustanud kolm aastat järjest Kinobussi  jälgedes või külavaheteedel (koolides, vaimuhaiglates, eesti peredes). Kui Gianelli-Meriano fotod avastavad Eestit, siis fotograafi avavad Heie Treieri, Peeter Linnapi, Mikk Ranna ja prantsuse ajakirjaniku Eric Foucheri tekstid.

?Homme kell 18 avatakse Villa Manini kaasaja kunsti keskuses uue Euroopa foto- ja videokunstinäitus ?Instant Europe?. Kuraatorid on Francesco Bonami ja Sarah Cosulich Canarutto. Näitusel on väljas töid kümnest hiljaaegu Euroopa Liitu astunud riigist: Küprose, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, T?ehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari kunstnike tööd. 35 kunstniku tööd käsitlevad praeguse Euroopa aktuaalseid sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte, kuid puudutavad ka identiteedi ja kunsti olemuse küsimust. Väljapanekut võib vaadata kui üleskutset dialoogile, et mõista paremini kogu Euroopa konteksti. Eestit esindavad Jaan Toomik, Kai Kaljo, Ene-Liis Semper ja Liina Siib.

?3. XII  avati Austrias Hainburgis projekti ?Compilation_2112m2 Europe? raames Eesti kunstnike Olga Jürgensoni ja Markus Kasemaa isikunäitus. Projekt algatati Hainburgi XIII sajandi linnavärava Wienertor taastamiseks. Pärast raudse eesriide langemist läbib kitsast linnaväravat iga päev kummaski suunas umbes 6000 sõidukit, keskkonnareostuse tõttu on unikaalne arhitektuurimälestis sattunud tõsisesse ohtu. Projekti raames eksponeeritakse torni külgedel igal kuul ühe ELi uue liikmesriigi kunstnike teoste hiiglaslikke reproduktsioone, lähikonna galeriis on kunstnike näitus.

?2. ? 5. XII esitles Dublini (Iirimaa) tänavatel oma loomingut EKA ja Tartu ülikooli õppejõududest koosnev näitusegrupp ?Ruum 312 A?. Dublini ajaloolises vanalinnas, Temple Bar Gallery Studio galeriide keskkonnas ning Guinnessi vabriku ajalooliste müüride taustal korraldatud performance?ites ?Contra-band? demonstreerisid maale, graafikat, fotot, skulptuuri, ready-made?i ja installatsioone ning tutvustasid end dublinlastele eesti kunsti saadikutena Jaan Elken, Aimar Kristerson, Katrin Kaev, Kai Koppel, Mari Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik, Vergo Vernik, Viivi Aavik ja Urve Küttner. Grupi esinemised Dublini tänavatel on jäädvustatud fotodokumentatsioonina.

 

 

FILM

 

?Tudengifilmide festivali ?Sleep­walker?s? võitjad: grand prix Arto Tuohimaa filmile ?Perkele?; parim mängufilm Ulrike von Ribbecki ?Charlotte?; parim dokumentaalfilm Antoine Cattini ja Pavel Kostomarovi ?The Transformer?; parim animafilm Sabine Ravni ?Bernie and Bingo?; parim idee Tibor Nadasi ?How to Fly?; parim visuaalne teostus Gabriela Monroy ?One Trip?; eriauhinna sai Piret Saarepuu ?Naljakas härjamüümine?.

Lastefilmide festivali ?Just Filmi? auhinnad: parim lastefilm ?Oran?is? (?In Orange?, Holland 2004), re? Joram Lürsen; parim noortefilm ?Elevant? (?Elephant?, USA 2003), re? Gus van Sant; noorte?ürii eriauhind ?Suvetorm? (?Summer Storm?, Saksamaa 2004), re? Marco Kreutzpaintner.

 

 

MUUSIKA

 

?Sibeliuse Akadeemia, Helsingi Linnaorkester ja Raadio Sümfooniaorkester saavad ühe katuse alla.

Helsingi Musiikkitalo ehitamise mõte sai alguse kümne aasta tagusest mõttevahetusest Sibeliuse Akadeemias, kes soovis oma õppetöö tuua linna erinevatest kohtadest kokku Helsingi keskusse. Kuna pidevalt on olnud päevakorral ka Raadio SO alalise harjutuskoha puudumine (veoauto orkestri kraamiga asub teele umbes 100 korda hooaja jooksul!), hakkas idanema idee suuremast hoonest, mis koondaks ühe katuse alla nii Sibeliuse Akadeemia, Raadio SO (peadirigent Sakari Oramo) kui ka Helsingi LO (peadirigent Leif Segerstam), kelle praeguseks koduks on Finlandia-talo.

Vaidlused Musiikkitalo mõttekuse ja võimalikkuse üle on olnud pikad ja tulised ning erimeelsused suuremad, kui lõplik hääletamistulemus näitab. Põhjusi kahtlemiseks oli palju, suurimaks probleemiks peeti Yleisradio üha vähenevaid ressursse. Sellest hoolimata otsustati 16. XI, et Musiikkitalo ehitamine käivitub aastal 2005 ja lõpeb hiljemalt 2010. Hiigelhange läheb maksma vähemalt 112 miljonit eurot.

Helsingi kontserdimaja põhiliseks õigustuseks on asjaolu, et pealinna praeguste kontserdipaikade akustika ei ole rahuldaval tasemel. Loodetakse, et esmaklassiline saal suurejoonelise arhitektuuriga hoones parandab Helsingi imid?it kultuurilinnana ja tõmbab senisest rohkem ligi tippmuusikuid. Siiski püütakse vältida Musiikkitalo muutumist eliidi kohtumispaigaks: praegu välja käidud kontseptsioonides ei väsita rõhutamast, et nii kesksel kohal kontserdimajast peaks kujunema kogu rahva ühine rikkus, ?kõikide muusikahuviliste ühine elutuba?.

2000. aastal toimunud arhitektuurikonkursi võitsid Turu arhitektid Marko Kivistö, Ola Laiho ja Mikko Pulkkinen (LPR-arkkitehdit Oy). Lihtsa põhiplaaniga hoone südameks on kraatritaoliselt laskuv kontserdisaal, kus on 1750 istekohta. Suurimad panus on tehtud aga jaapanlasele Yasuhisa Toyotale, keda peetakse maailma parimaks akustikuks (tema looming on ka hiljuti valminud Los Angelese kontserdimaja akustika).

?1. XII lõpetas töö haridus- ja teadusministri moodustatud komisjon, mille ülesandeks oli otsida lahendusi Tallinna Balletikooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli teravatele õppekeskkonna probleemidele ning kaaluda kolme kooli võimalikku ühendamist.

Komisjon, mille koosseisu kuulusid nimetatud koolide, HTMi, EMA ning mitmete muusika- ja balletikollektiivide juhid, leidis, et alates 1. IX 2007 võiksid Tallinna Balletikool, Tallinna Muusikakeskkool ja G. Otsa nim Tallinna Muusikakool jätkata tegevust ühises hoones ühtse õppeasutusena. Koolide ühendamise eesmärgiks on mitmekesistada professionaalse tantsu- ja muusika-alaseid õppimisvõimalusi, parandada õppe kvaliteeti ning lahendada koolide amortiseerunud õppekeskkonnast tingitud probleemid. Tegemist oleks õppeasutusega, kus säiliksid kõik praegu eksisteerivad õppimisvõimalused.

Uue õppehoone asupaigana eelistatakse EMA kõrval Kentmanni tänaval asuvat kinnistut, muusikaakadeemiaga ühine aula-kontserdisaal asuks EMA praegusel krundil. Ettepaneku kohaselt tuleks loodav kool tihedalt siduda Eesti Muusikaakadeemiaga ning moodustada 2005. aastal uus töörühm ühtse muusika-, tantsu- ja teatrihariduse arengukava väljatöötamiseks.

?26. XI 2004 korraldas Tallinna Muusikakeskkool koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga (EKST) kontsertesitluse ?Klavessiin tuleb külla?.

Ürituse eesmärgiks oli tutvustada 6. ? 9. klassi õpilastele koolis peatselt avanevat võimalust õppida klavessiini. Lastele esinesid EMA klavessiiniõppejõud ja EKSTi esinaine Imbi Tarum, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli klavessiiniõpetaja ning EKSTi juhatuse liige Ene Nael ja praegu vabakutselise klavessiinimängijana tegutsev Kristiina Are. Kontsert pälvis nii õpilastelt kui ka õpetajatelt sooja vastuvõtu.

Uut eriala klavessiini saab õppida Tallinna Muusikakeskkoolis 2005/2006. õppeaastast.

CYRILLUS KREEK 115

Cyrillus Kreek on helilooja, keda Haapsalu võib omaks pidada ? helilooja veetis siin kogu oma elu. Kreegi 115. sünniaastapäeva peetakse Haapsalus 11. XII.

Kell 16.30 kogunetakse mälestushetkeks Haapsalu vanale kalmistule Cyrillus Kreegi kalmule. Kell 17 algab kontsert Haapsalu toomkirikus, kus esinevad Rapla kammerkoor Cantus, Taebla segakoor Sonore, Pärnu kammerkoor, Rapla Ühisgümnaasiumi noortekoor Mitte-Riinimanda ja Pärnu linnaorkester. Haapsalu toomkiriku kontserdikavas on Kreegi laule, mida ei esitata kuigi sageli. Kavas ka René Eespere, Zoltan Kodaly ja Knut Nystedi loomingut.

Algusega kell 19 saab kuulata kooride kontserti Haapsalu tervisekeskuse Laine konverentsisaalis, kus esinevad Haapsalu, Lihula ja Rapla meeskoor, Haapsalu naiskoor Kaasike jt koorid.

?4. XII esines Tallinna toomkirikus Jaan Seimi juhatusel Stockholmi Eesti Segakoor. Südamlikud tervitused ütles külalistele toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe.

Kontserdi alguses kõlasid Vogleri ?Hosianna?, Händeli ?Tervitus Päästjale? ja Olssoni ?Advent?. Kava peateoseks oli aga Öhrwalli ?Gaudete?.

Stockholmi Eesti Segakoor asutati 2002. aastal, koorijuhid on Jaan Seim ja Toomas Tuulse. Koor on jõudnud esineda ESTO pidustustel Riias ja võtta osa XXIV üldlaulupeost. Tallinna toomkirikus antud kontserdiga toetati toomkoguduse pühapäevakooli.

Ene Reet Ehala

?Vanemuise teatri väikeses majas esietendub täna hoogne operetigala ?Ah, ilma naisteta??, mille on lavastanud Arne Mikk Rahvusooperist Estonia. Arne Miku lavastus koosneb operetimaailma hittidest, esitamisele tulevad aariad Johann Straussi ?Mustlasparunist? ja ?Nahkhiirest?, Imre Kálmáni ?Silvast? ja ?Montmartre?i kannikesest?, Franz Lehári ?Lõbusast lesest? jt operettidest.

?Ah, ilma naisteta?? dirigent on Lauri Sirp, kunstnik Kustav-Agu Püüman, valguskunstnik Andres Sarv ja koreograaf Jelena Karpova. Lavastuses osalevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Solistidena astuvad lavale Merle Jalakas, Valentina Kremen, Karmen Puis, Mati Kõrts, Taisto Noor, Jan Oja, Urmas Põldma, Aare Saal, Jaan Willem Sibul jpt.

?Viiuldaja Mikk Murdvee läbib Sibeliuse Akadeemias Mari Tampere-Bezrodny klassis oma viimast õppeaastat ja käsil on lõpueksamid.

Neist esimene, eksami kammerpool möödus edukalt, klaveripartneriks nimekas soome pianist Risto Lauriala. Jaanuaris toimub eksami teine pool T?aikovski ?Viiulikontserdiga?.

Ent Mikk Murdveel on samas kolmandat aastat käsil ka dirigeerimise eriala, õppejõududeks professorid Leif Segerstam ja Jorma Panula ning Atso Almila. Dirigendidebüüdi tegi ta jaanuaris 2004 Sibeliuse Akadeemia SOga. Mänginud varem Lappeenranna ja Seinajoe linnaorkestris viiuldajana, on ta nüüd neid ka dirigeerinud äsjase iseseisvuspäeva puhul: 3. XII juhatas Lappeenrannas kava, kus kõlasid Sibelius, Faggerud ja Kuoppamäki. 6. XII dirigeeris Seinajoe Linnaorkestri ees Sibeliuse kava: esitati ?Karjala süit?, ?Stseen kurgedega?, ?Valse triste? ja ?Finlandia?. Murdvee mängib ka Fratres Piano Trios koos Kristjan Saare (t?ello) ja Sten Lassmanniga (klaver). 12. XII on triol kontsert Roomas mainekas Oratorio del Gonfalone saalis, kus Brahmsi ja Mendessohni triode kõrval on kavas ka Heino Elleri ?Kaks lüürilist pala?.

?Veljo Tormise poolt alg-?Kalevala? 150. aastapäevaks loodud suurteos meeskoorile (koos rahvuslike saatepillidega) ?Kalevala XVII runo. Vipuses käimine? leidis taas ettekande Soomes.

Teose oli oma 90. aastapäeva pidukontserdi kavasse valinud Turus tegutsev meeskoor Laulun Ystävät. Kontserdil 4. XII Turu kontserdimajas juhatas seda ja kogu kava eestlasest peadirigent Märt Krell, kes seisab koori ees 1997. aastast. Aukülalistena olid kohal Veljo Tormis ja dirigent-helilooja Jorma Panula, kellelt samuti mitu lugu kavas. Tormise teos moodustas kava esipoole ning selles kõlava XVII runo kogu 628-värsiline eeposetekst projitseeriti samas ka ekraanile.

?Kalevala XVII runo? on RAMi ja Olev Oja tellimus ?Kalevala? tähtpäeva puhuseks koori pikimaks kontserdireisiks Soomes 1985. a juunis, esiettekandega Helsingi Temppeliaukio kirikus. 1994. a tegi Tormis teosest uue, pisut lühendatud versiooni, mis nüüd Turuski kõlas.

ARVO PÄRT ? MUSICAL AMERICA aWard 2005  laureaat

Ameerika esituskunste toetav kontsern Musical America, kes hakkas oma aastapreemiaid välja andma 1992 teenete eest maa muusikakunsti edendamisel, valis 2004. aasta heliloojaks Arvo Pärdi. Põhjamaadele tuli auhindu veelgi: aasta muusik on soome lauljatar Karita Mattila, aasta dirigent Minnesota SO peadirigent Osmo Vänskä; aasta parim instrumentalist on saksa viiuldaja Christian Tetzlaff ja parim ansambel Bang on a Can.

Preemiad anti pidulikult üle 6. XII New Yorgi Carnegie Hallis. Seoses Arvo Pärdi nimetamisega aasta heliloojaks korraldas ameeriklaste tuntud uue muusika ansambel Continuum päev varem kontserdi Pärdi loomingust Hunter College?i Kaye Playhouse?is, avades sellega ühtlasi oma 39. New Yorgi hooaja.

?Sari ?Diplomaatilised noodid? tutvustab Jaapanit 11. XII kell 19.30 Kanuti gildi saalis muusika, tantsu ja lõhnakultuuri koosmõjus.

Peaesineja on koto-mängija Etsuko Takezawa, Euroopas ja Ameerikas üks hinnatumaid jaapani muusika esitajaid. Takezawa on esinenud New Yorgis La Mama teatris John Cage?i autorikontserdil, töötanud koos väga erinevate partneritega, mänginud vanamuusika festivalist jazzfoorumiteni. Takezawa näitab läbilõiget selle omapärase, algul vaid pimedatele muusikutele lubatud pilli arengust XVII sajandist tänapäevani.

Tallinna Filharmoonia sari ?Diplomaatilised noodid? ühendab kunstivaldkondi näitamaks maa omapära. Nüüd lisandub esimest korda lõhn, sest idamaade lõhnatunnetus on niivõrd kõrgelt arenenud, et seda võib täiesti iseseisvaks kultuuriks pidada. Lõhn on seotud koreograafiaga: neljad erinevad lõhnaküünlad süüdatakse konkreetse tantsu ajaks. Anu Ruusmaa seekordne koreograafia näitab, kuidas heli, rütm ja lõhnad mõjutavad kolme eri vanuses naisekeha. Koos Ruusmaa endaga tantsivad Kristiine Otsing ja Stella Suitso. Ka koto-mängija on laval ja temast saab koreograafia osa.

?Eesti Heliloojate Liit tähistab selle nädala lõpus mitmete üritustega oma asutamise 80. aastapäeva.

Täna kell 16 avatakse teatri- ja muusikamuuseumis näitus, esitletakse raamatut ?Eesti Heliloojate Liit 80? ja toimub mälestusteõhtu.

11. XII kell 11 ? 16 leiavad Pirgu mõisas aset mõttetalgud Heliloojate Liidu liikmetele (väljasõit Sakala keskuse juurest kell 10) ning 12. XII kell 18 kõlab Kadrioru lossis kontsert, kus esinevad Toomas Vavilov (klarnet) ja Peep Lassmann (klaver), toimub ka eesti heliloojate pidulik vastuvõtt.

 

 

TEATER

 

?Jõulupühade eel jõuab Eesti Nukuteatris lavale kaks talvehõngulist uuslavastust. Täna esietendub suures saalis Kalju Kanguri lasteraamatul põhinev ?Timbu-Limbu ja lumemöldrid? Urmas Lennuki lennukas dramatiseeringus. Nukk Timbu-Limbu ja tema sõprade lustaka ja seiklusrohke teekonna lumemöldrite juurde lavastab Ain Prosa külalisena Eesti Draamateatrist, kunstnik on Kalju Kivi, helilooja Tõnis Kaumann. Mängib kogu trupp, külalistena Katrin Tõnisson, Kristo Toots ja Janek Vadi.

11. XII avaneb nukuteatri kaminasaalis Hans Christian Anderseni muinasjututuba, kuhu jutuvestja kõiki muinasjutusõpru külla ootab. Õdusas pööningutoakeses kuulete muinasjuttu ?Kuusepuu?, mille on lavale seadnud ja mida vestab lastele Leino Rei. Kunstnik on Kalju Kivi, muusikaline kujundaja Mari Amor.

 

 

VABANDUS

 

Eksituse tõttu sattus läinud nädalal uudisteküljele vale pilt. Panso auhinna võitnud Risto Kübar näeb välja hoopis niiviisi:

 

 

KIRJANDUS

 

?5. XII anti Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses üle lastekirjanduse auhind ?Aasta rosin 2004? teabekeskuse tunnustus aasta silmapaistvaimale eesti lasteraamatule. Eraldi hinnati kirjaniku- ja kunstnikutööd.

Sõelale jäi 12 nominenti. Nende vahel valides ?ürii paraku enam üksmeelele ei jõudnud ning pärast pikki vaidlusi otsustati jätta lõplik otsus loosi hooleks.

Loosimine toimus teabekeskuses traditsioonilisel eesti lastekirjanduse päeval saalitäie lastekirjanike, raamatukunstnike, kirjastajate, lastekirjanduse uurijate ja kriitikute ning teiste teabekeskuse heade sõprade ja toetajate juuresolekul. Võitjaks osutus sel aastal meie hulgast lahkunud Henno Käo raamatuga ?Väike rüütel Rikardo?. Auhinna (1500 krooni ja suure koti rosinaid) võttis vastu kirjaniku lesk Maie Käo.

Auhinda on edaspidi kavas hakata välja andma igal aastal.

?Täna kell 18 esitletakse Tartus Tampere majas luuleraamatut postkaartidel. Piia Ruberi fotodega kogu esitlemisel näidatakse seinale pilte ning oma luulet loevad Doris Kareva, Andres Ehin, fs, Triin Soomets, Jan Kaus, Jürgen Rooste jt.

?11. XII kell 15 toimub Vilde muuseumis Vilde klubi jõuluüritus ?Jõulud Vildega?. Eeskava teater Variuselt (Madis Kõivu abikaasa Erna Kõivu litereering Krimmi eestlaste mälestustest ?Mälutund?). Pakutakse jõulukohvi ja pohlamoosi lisanditega.

?Teisipäeval, 14. XII kell 17 toimub Eduard Vilde muuseumis Kadriorus Vilde korteri ruumes (Roheline aas 3) kirjandusõhtu ?Oma Võõras? Asta Põldmäe ja Mari Saadiga.

 

 

VARIA

 

?1. XII avati rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis säilitus- ja ennistusosakonna ning kartograafia- ja geograafiasaali koostatud näitus ?Hävingult tagasi võidetud kaardid?.

Maakaardid on oluline osa kultuuripärandist, kuid nende säilimist on takistanud ebasoodsad asjaolud, mistõttu on väheste meie päevadeni säilinud vanade maakaartide konserveerimine ja restaureerimine väga oluline.

Näitusel on eksponeeritud 15 konserveeritud kaarti ja 7 atlast, neist vanim valmistatud aastal 1578, uusim 1990. Trükikaartide kõrval on välja pandud ainueksemplarides eksisteerivad käsikirjalised kaardid ja plaanid, mille häving olnuks korvamatu. Näitus on avatud kuni 22. XII.

?Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid lisaks varem välja kuulutatud riigi teaduspreemiate (koguväärtuses 1,8 miljonit) määramiseks veel poole miljoni krooni suuruse teaduspreemia kohta väljapaistva teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga leiutise või teadus- ja arendustöö eest. Valitsuse määruse kohaselt peab auhinnavääriline teadustöö olema kaalukas ning mõjutama vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti või rajama uut teadusvaldkonda.

Teaduspreemiate komisjonile Eesti Teaduste Akadeemias võivad ettepanekuid esitada teadusasutuste teadusnõukogud ja Eesti TA akadeemikud. Komisjon ootab ettepanekuid 25. detsembrini k.a.

Riigi teaduspreemiad antakse preemiasaajatele üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2005. aastal.

 

 

MAAKONNAUUDISED

 

Lääne-Virumaa

?26. ? 29. XI toimus Rakveres III Jaan Paku nimeliste rahvusvaheliste noorsoomuusikute päevade raames II rahvusvaheline noorteorkestrite foorum, millega tähistati legendaarse muusikaõpetaja Jaan Paku 103. sünniaastapäeva.

Foorumile tuli 6 orkestrit kokku üle 150 pillimängijaga. Foorumil osalesid Pärnu muusikakooli kammerorkester (dir Mati Uffert), Nõmme muusikakooli kammerorkester ja Harjumaa keelpilliorkester (dir Jüri-Ruut Kangur), Tallinna muusikakeskkooli keelpilliorkester (dirigent Toivo Peäske), Virumaa noorteorkester (dir Endel Nõgene ja Jaanus Põlder) ja külalisorkestrina Peterburi J. Mravinski nim laste kunstide kooli kammerorkester (dir Andrei Maznitsin). Anti kaks kontserti Rakvere gümnaasiumis. Orkestrid esitasid igaüks oma kava, paralleelselt tegutses ligi 100 mängijaga ühisorkester, kes valmistas ette 10 lugu, mis kõlasid lõppkontserdil koos keelpillikvarteti ja  üksikorkestrite esinemisega Rakvere uues suures spordihallis. See oli spordihalli esimene tõsine testimine sobivuse osas kontsertide korraldamiseks. Tulemusega võis igati rahule jääda. Peterburi külalisorkester andis esmaspäeval ja teisipäeval kontserdi maakonna koolides.

Valdur Liiv

Ida-Virumaa

?6. XI tähistati kultuurimajas Ru­godiv Narva Eesti Seltsi 130. sünnipäeva. 7. XI leidis samas aset Kreenholmi koori juubelikontsert. 14. XI peeti kadripäeva pidu ja koori Sudaruski kontsert. 26. X toimus Rugodivis Pu?kini loomingule pühendatud õhtu.

Valeri Jaager

Jõgevamaa

?3. XI toimus Jõgeva linnaraamatukogus sarja ?Avatud meeltega? raames kohtumine Aili Pajuga. 5. XI kutsus linnaraamatukogu õpetlikule päevale muinasjutu  ning lauamängu ?Miisu ja Pontu? seltsis.

Hele Tallinn

?2. XI avati Põltsamaa kunstikeskuse galeriis kunstikooli õpetajate näitus.

?29. XI toimus Põltsamaa muusikakoolis selle 45. aastapäeva puhul õpetajate kontsert.

Andrei Atskasov

Valgamaa

?2. XI korraldasid Valga Jaani kiriku renoveerimiseks moodustatud sihtasutus ja segakoor Rõõm heategevuskontserdi kiriku remondi toetamiseks. Kontserdi avas Jüri Goltsov orelil ja laulis segakoor Rõõm dirigent Sirje Pässa juhendamisel. Teises pooles mängisid Raul Sööt saksofonil ja Jürmo Eespere klahvpillidel. Kontserdil annetati 3080 krooni

?2. XI külastasid Tõrva piirkonna koole meie hõimurahvas liivlased. Kohtumised said teoks Hummuli põhikoolis, Helme sanatoorses internaatkoolis ja Ritsu lasteaed-algkoolis.

?4. ? 27. XI kestis Valga 14. kunstikuu. Valga kunstikuu avati järgemööda kolmes kohas- keskraamatukogus (Võru keskraamatukogu külalisnäitus), muuseumi kunstisaalides (Linda Markuse tööd) ja kultuurikeskuses (ovaalsaalis teaduskeskuse AHHAA hologrammid, fuajee kahel korrusel Valgamaa kunstnike tööd). Kuu jooksul sai osaleda õpitubade töös ja külastada huvitavaid kontserte.

?6. XI tähistas Otepää kultuurikeskus kontsertaktusega oma 50. aastapäeva.

?20. XI toimus Valga muusikakoolis eesti muusika päevade lõppkontsert. Esinesid Valgamaa muusikakoolide ja muusikaklasside instrumentalistid. Muusikapäevade eesmärk on innustada lapsi mängima eesti muusikat.

?27. XI tähistas rahvatantsurühm Jandali (Ain Veebeli juhendamisel) koos sõpradega oma 10 tegevusaastat.

Eha Mandel

Harjumaa

?27. XI tähistas Kolga segarühm oma 20. aastapäeva. Kolga segarühm on Harju maakonna ainuke A-kategooria segarahvatantsurühm ning ainuke küla tantsurühm, kes pääses 2004 aastal valikrühmana üldtantsupeole. Rühma asutaja ning esimene juhendaja oli Tõnu Lindvet, kes juhtis rühma 15 aastat. Viimased viis aastat on juhendaja noor ja särtsakas Karin Saarma. Suurem osa tantsijatest on samas rühmas tantsinud 10 aastat. Selle aja sees on Kolga segarühm osalenud kõikidel üldtantsupidudel ning tähtsamatel üle riigilistel võistutantsimistel. Nad on esindanud Eestit ja Harju maakonda Taanis, Soomes, Belgias, Rootsis ja Norras. Kontserdil esitas rühm teiste hulgas ka Maie Orava poolt spetsiaalselt Kolgale seatud oma tantsu.

Riin Kivinurm

Klaveriansamblipäev Paldiskis

?4. XII toimus Paldiski muusikakoolis järjekordne Harjumaa klaveriansamblite päev. Juba kolmandat korda kogunesid paldisklaste algatusel ja kutsel muusikapäevale klaveriõpilased ja -õpetajad, seekord võõrustajate endi rohkete esinejate kõrval ansamblid Saku, Keila vene gümnaasiumi, Loo keskkooli, Kostivere põhikooli, lisaks veel Tallinna Lasnamäe ja Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi ning Kohila koolituskeskuse muusikakoolidest ja -klassidest. Õpilasi osales üle 60, õpetajaid esinejatena 11. Mängiti laialdast repertuaari vanast klassikast kuni d?ässi ja tänapäeva autoriteni neljal, kuuel ja kaheksal käel. Muusikapäeva peakorraldajaks on Paldiski muusikakooli õpetaja Veera Nöps.

Priit Kuusk 

tallinn

?16. XI andis SA Eesti Lastefond Priit Pressi lillepoes Tallinnas kümnele lastekodulapsele üle 3000 krooni, et toetada nende õppimist ülikoolis. Eesti Lastefond on toetanud lastekodulaste haridustee jätkamist viisteist aastat. Eelmistel aastatel anti stipendiume nii ametiõppeks kui ka keskkoolis õppijatele. Tänavu toetuti ainult sponsoritele ja seetõttu said raha parimatest parimad: õppurid, kes jõudnud kõrgkooli. Tilsi, Pärnu ja Narva lastekodu, Tartu kristlik noortekodu ning Palivere laste-ja noortekodu on kodud, kus need noored kasvavad. Kõik, kes on ostnud Priit Pressi lillepoest roosi või Lihtsate Maapoiste trükitud jõulukaardi Eesti Lastefondi logoga, toetavad noorte haridustee jätkamist.

Sirje Grossmann-Loot

?24. XI pandi Mustamäel, Tammsaare tee ja Mustamäe tee nurga peal püsti selle aasta viimane Mardikoda. Linlastele tutvustatakse rahvatraditsioone nende endi koduõuel. Seekord oli tähelepanu all kadrilaupäev. Näha sai püstkodasid, eesti tõugu lambaid, meisterdada maske, proovida paelapunumist, tulepuurimist, kuulata muusikat. Samalaadne üritus toimus 9. XI ka Tammsaare pargis.

Saaremaa

?27. XI avati Kuressaare linnuses rahvusvaheline jõulusõimede näitus. Algselt küll katoliiklike maade traditsioonina on jõulusõimed saanud Põhjamaade vahendusel vähehaaval ka Eestis üha omasemaks. Seekordsel väljapanekul (sel kujul  Eestis juba kuuendat korda) eksponeeritakse jõulusõimesid Eestist, Itaaliast, Leedust, Palestiinast, Poolast, Prantsusmaalt ja T?iilist. Seoses näituse avamisega oli 27. XI Kuressaare linnuse kapiitlisaalis teabepäev, kus jõulusõimedest ja advendist kõneles roomakatoliku kiriku peavikaar Philippe Jourdan. Samas rääkis T?iili ärimees Henton Figueroa oma kodumaalt näitusele toodud jõulusõimest ning jõuludest teisel pool maakera. Meie jaoks eksootilise Argentiina jõululaule esitas Josemaria Camean. Musitseerisid veel Mari Järvi ja lapsed ning ligi neli tundi kestnud teabepäeva lõpuks andis kontserdi ansambel Rondellus.

Raul Salumäe

Tartumaa

?3. XI avati Tartu mänguasjamuuseumis ?Pokunäitus? ning esitleti kirjastuse Elmatar välja antud Edgar Valteri uut raamatut ?Pokulood?. Näitusel on väljas paarisaja Eesti lasteaia- ja koolilapse ning ka mõnede pokusõpradest täiskasvanute valmistatud pokukujulised või pokusümboolikaga nukud, pliiatsi-, visiitkaardi- ja võtmehoidjad, seinapildid, postkaardid, taldrikud, aiaskulptuurid jms. Esindatud on ka animeeritud pokud, pokuteemalised lauamängud ja riietusesemed. Näituse avamisel esitasid näitlejad Katrin Pärn ja Aivar Tommingas valitud katkendeid uuest pokuraamatust, lapsed laulavad pokulaule ning antakse üle autasud kõige pokulikumate võistlusööde valmistajatele. Aukülalisena viibis kohal Edgar Valter.

Triin Vaaro

?5. XI toimus raamatukogutegelase Aleksander Sibula 120. sünniaastapäeva tähistamiseks mälestuspäev Vara vallas.

?16. XI toimus kirjandushommik ?Mait Metsanurk 125? Kõrveküla raamatukogus.

?24. XI leidis aset Rõngu raamatukogu avamispidu.

Hele Ellermaa

?8. XI avati Tartu linnamuuseumis näitus ?Võimatu unustada. Kommunismi kuriteod Ukrainas?. Näituse on koostanud Vassil Stussi Üle-ukrainalise Mälestuskeskuse Kiievi linnaorganisatsiooni juhataja Roman Krutsjuk ja ajalooprofessor, mälestuskeskuse teadusnõukogu juhataja Juri ?apoval. 50 plakatiga väljapanek annab põhjaliku ülevaate Ukraina ajaloost Nõukogude okupatsiooni aastatel 1917 ? 1991. Näituse koostajad on lähtunud temaatilis-kronoloogilisest printsiibist, eesmärgiga rekonstrueerida kommunistliku re?iimi kuritegude kroonika ning ajaloost tõsta esile sündmusi ja fakte, mida demokraatial ja humanismil põhineva uue ühiskonna loomisel ei tohi kunagi unustada. Lähemat käsitlemist leiavad nõukogude võimu poolt Ukrainas kunstlikult tekitatud näljahädad, poliitilised arreteerimised, küüditamised, massimõrvad ja teised kommunistlikud repressioonid. Kõrvuti nimetatud teemadega valgustab näitus ka Ukraina vastupanuliikumise ajalugu ning omariikluse taastamise püüdeid. Väljapanek on illustreeritud arvukate dokumentide ja fotomaterjaliga.

Järvamaa

?3. XI avati Paide Vallitornis näitus ?1903. aasta Peterburi Carl Bulla fotodel?. Ajastatuna Venemaa fotoreportaa?ide alusepanija eelseisvale 150. sünniaastapäevale on see, kuni 12. XII avatud näitus silmapaistva fotograafi tööde seni üks suuremaid väljapanekuid Eestis.

Raul Salumäe.

Võrumaa

?5. XI oli Võru kultuurimajas Kannel rahvarõiva ja käsitöö teabepäev. Lektorid Reet Piiri ja Igor Tõnurist tutvustasid rahvarõivast ja selle tähendust, valmistamise võimalusi, kostüümi komplekteerimist ning kandmist. Oma oskusi ja teadmisi täiendati kirivöö ja säärepaelte, võrkvöö ja tanu valmistamise meistrikojas.

?6. XI esietendus Võru kultuurimajas Kannel hingedeajale pühendatud lavastus ?Hing?? Tegemist on Võru Teariateljee ja segakoori Hilaro koostööprojektiga, eesmärgiks hingede mõistmine heli-, hääle- ja liikumisimprovisatsiooni abil. ?Hinge? on lavastas Tarmo Tagamets, etendus anti ka  7., 12., 13., 14. XI.

?20. ja 21. XI toimusid Võru filmipäevad ?Mina ja film?. Pedagoogikaülikooli ja kunstiakadeemia tudengite ja lõpetanute praktilistele kogemustele tuginedes viidi läbi loengute sari operaatoritöö, montaa?i ja näitlejatöö põhialustest. Teadmisi sai rakendada õpitubades. Filmipäevade raames näidati Pimedate Ööde filmifestivali paremaid filme.

?29.  ja 30. XI mängis Võru Teatriateljee Võru kultuurimajas Kannel jõululavastust ?Päkapiku peanoogutus?. Tarmo Tagameta elava muusika ja uskumatute lugudega kammerliku lavastuse aluseks on Will Hyugeni ?Suur päkapikuraamat?.

Ülle Lepp

Viljandi

?9. XI avati Viljandi linnaraamatukogus Ukraina postmarkide näitus ?Teekond varjaagide juurest Kreekani?. Margikogu on Ukraina Posti kingitus Ukraina Eesti saatkonnale. Markide hulgas oli ka Ukraina-Eesti postmark, mille loomisel osalesid kunstnikud Jaan Saar ja Oksana Ternavskaja. Margil on kujutatud IX-X sajandi iidset teed põhjast Lõuna-Euroopani. Näitus sai teoks Ukraina saatkonna, Viljandi linnavalitsuse ja raamatukogu koostööna.

?12. XI kogunesid raamatukokku Minni Nurme ja Salme Ekbaumi mälestusele pühendatud omaloominguvõistlusel osalenud. Võistlus korraldati juba kaheksandat korda. Seekord oli osalejaid 50, kõrvuti Viljandi gümnaasiumidega oli esindatud ka Mõisaküla ja Karksi-Nuia kool. Õpilasloomingut on juba aastaid hinnanud Paalalinna vilistlastest koosnev ?ürii, kuhu kuuluvad Berk Vaher, Lauri Sommer ja Villem Valme.

?13. XI esitles oma uut raamatut ?Meie ravimtaimed: teejuht 310 Eestis kasvava ravimtaime juurde? Mall Värva. Räägiti looduslähedasest eluviisist, kodumaiste ravimtaimede kasutamisest ning maitsti koos raviteesid.

?Raamatukogu lasteosakonnas käib veebruarikuust saadik koos laste raamatuklubi. Lastega tegelevad Kultuuriakadeemia üliõpilased, räägitakse põnevatest raamatutest, meisterdatakse, mängitakse ja vaadatakse filme. Novembrikuus räägiti mardi- ja kadripäeva kommetest.

?25. XI oli raamatukogus loeng vene kirjanduse huvilistele. Räägiti kaasaegsest vene proosakirjandusest, lektor oli õpetaja Rita Oja maagümnaasiumist. Muusikaliste vahepaladega esines Roman Nogin kultuuriakadeemiast.

LÄÄNEMAA

?8. XII avati Läänemaa muuseumis (Kooli 2,  Haapsalu) näitus ?Sündinud Eesti Vabariigis…?. Näituse on koostanud August Tampärgi nimeline Hanila muuseum ja Hanila Muuseumi Selts; näituse fotod on teinud aga Lõuna-Läänemaal tegutsenud külafotograaf Karl Täht (1896 ? 1958). Külakooliharidusega iseõppinud piltnik tegi oma tööd 15 aasta jooksul enne II maailmasõda. Fotodele on jäänud talud, külarahvas, perekondlikud sündmused. Tööks tarvilik pimik paiknes tal rehetoas ahju taga. Temast maha jäänud 1800 klaasnegatiivi kogus kokku ja päästis hävinemisest Helmut Polberg.

Näitus on avatud K ? P kella 11 ? 16 2005. aasta veebruarini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming