Uudised

Tiiu Salasoo, Sydney

KUNST ?Alates 22. II  on Vaala galeriis avatud Eesti pressifoto aastanäitus. Väljas on sadakond 2004. aasta uudis- ja olemusfotot. Täna jagatakse Vaalas pidulikult välja ajakirjandusauhinnad ning kuulutatakse ka näitus avatuks. Kaasaegne kunst püüab pidevalt oma piiridest välja murda, nüüdseks on need piirid nihkunud pressifotost palju kaugemalegi. Fotodesse süüvides näeme, et peale action?i on muudki, hea pressifoto kõneleb meile alati mitut lugu paralleelselt. Endist välisministrit ründav peaministri kass ennustab ehmatavalt tabavalt tulevikku, keskmist sõrme näitavast Lihula poisist saab rahva jonni sümbol.

?23. II avati Hobusepea galeriis Karl Nageli näitus ?Kodumaa tütar kutsub!?. Limonovlased on Eestisse pesa ehitama saabunud. Millega muidu seletada asjaolu, et noor ja pealtnäha terve kunstnik on langenud natsionaal-bol?evismi küüsi, rakendanud oma oskused rindekunstnikuna partei teenistusse ja pakub vaatamiseks saalitäit Limonovi ja Lindermani jüngrite portreid ning elujuhtumeid.

?1. III kell 16 avatakse Nõmme muuseumis maalinäitus ?Kadunud aarded:  Salme Rida Nõmme maastikud?. Salme Rida (1913 ? 2003) on Lihulas sündinud kunstnik. Ta alustas maaliõpinguid Londonis, kuid Teise maailmasõja puhkedes naasis Eestisse, jätkates õpinguid algul Tallinna Kunsttööstuskoolis. Hiljem liitus ta Pallase kooliga. Näitustel hakkas osalema 1941. aastast. Nõmmele kolis ta pärast 1944. aasta märtsipommitamist. Näitusel on väljas linnavaated, mida Nõmme linnaosas enam ei kohta. 1949. aastal heideti Salme Rida poliitilise puhastuse käigus Eesti Kunstnike Liidu ridadest välja.  Ta jätkas maalimist kõrge vanuseni, kuid hoidus avalikkusega suhtlemast ning näitustel osalemast.  2004. aastal oli Haapsalu Linnagaleriis Salme Rida sõja-aegse loomingu esimene ülevaatlik näitus.

?21. II kõneles rahvusraamatukogus ?Looduse Omnibussi? ürituste raames  Aura loodusfoto konkursi võitja Aivar Pihelgas preemiaretkest Tansaania rahvusparkidesse ning näitas pilte. Taustaks mängisid aafrika pillidel Peeter Salmela ja Kristjan Jõemägi ansamblist Romb. Võimalus kuulis kalimba, djembe, ballofoni, udu trummi, babana ja kõneleva trummi helisid. Õhtut juhtisid fotovõistluse ?Looduse aasta foto 2005? korraldajad Heiko Kruusi ja Toomas Tuul.

?24. II oli eesti kunstipublikul võimalus Multikultuurimaja suures saalis (Kreutzwaldi 24 III korrus) vaadata Sorge (Margus Tiitsmaa) ja Tuutu (Taave Tuutma) näitust ?Lõks?. Väljas olid objektid, mis käsitlesid ühiskonnas või üksikisiku elus ette juhtuvaid ohtlikke sündmusi või esemeid, sest inimene laveerib sünnist surmani n-ö lõksude vahel, millega ta peab toime tulema. Näitus kulges kiiresti: kell 15 avati, kell 17 söödi torti, kell 18 anti pressikonverents, kell 19 tutvustati ekspositsiooni ja kell 22 pandi näitus kinni.

?26. ja 27. II näeb väliskunsti muuseumis unikaalseid filmikaadreid 1930. aastate Kadriorust. Vabariigi aastapäeva järgsel nädalavahetusel on filmikaadrite vahendusel võimalik tutvuda mälestusväärsete hetkedega Kadrioru kujunemisloos. Esitatavad filmilõigud juhivad muu hulgas tähelepanu võimu ja kunsti suhetele.

?23. II avati Tartu Kunstimajas koostöös Ungari Instituudiga näitus ?Szentendre kunstnikekoloonia 75?. Szentendre linnake Budapesti lähistel on pealinna kunstnikke köitnud juba XIX sajandist peale. 1920. aastal siirdus sellesse õdusasse ja kunstisõbralikku linna suve veetma kunstnikke Ungari tähelepanuväärseimast kunstikolooniast Nagyb Аnyast, mis I maailmasõja järel jäi Rumeenia territooriumile. 1928. aastal asutasidki kuus endist Nagyb Аnya kunstnikku Szetendres uue koloonia: hakati korraldama vabaõhumaali suvelaagreid, esinduslikke näitusi ja vastu võtma külaliskunstnikke. II maailmasõja järel jätkus Szentendres vilgas kunstielu. Tänaseks on Szentendre ka Euroopa kunstnikekolooniate võrgu liige.

Juubelinäitus annab ülevaate Szentendre kunstnikekolooniast kogu tegevusaja vältel. Suure osa ekspositsioonist moodustavad 1930ndail valminud teosed koloonia esimeselt põlvkonnalt, kellest enamus oli I maailmasõja järel õppinud Ungari Kaunite Kunstide Akadeemias ning täiendanud end loomingulistel reisidel oma aja olulisimatesse kunstikeskustesse Münchenisse, Pariisi, Barbizoni ja Itaaliasse. Näituse teise osa tööd on kunstnikelt, kes on Szentendres töötanud 1990ndatest. Näituse on koostanud Ungari rahvusgalerii ja Ferenczy muuseum.

?22. II esitleti Tartu Kunstimuuseumis Karin Lutsu kataloogi ?Konfliktid ja pihtimused?. Kataloogi autorid on TKMi teadurid Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu ning 300-leheküljeline raamat annab ülevaate kunstniku elust ja töödest. Teos on üks osa Karin Lutsu tutvustavast suurprojektist, mis sai alguse mullu sügisel tema näituse avamisega Kivisilla galeriis. Ilmunud trükis on esimene ulatuslikum ülevaade Lutsu tegevusest. Artiklites keskendutakse eraldi tema maaliloomingule, graafikale, kunstivaadetele ja -kirjutistele. Lisaks sellele võib siit leida kunstniku biograafia, mida elavdavad väljavõtted kunstniku päevikutest, andmed näitustel esinemiste kohta ja valikbibliograafia.

?4. III ? 3. IV on Eesti Rahva Muuseumis avatud näitus ?Mööbel-uksed-pööning. Vanad tehnikad ja nende uus elu?, mis tutvustab Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna restaureeritud vanemat ja uut loodud mööblit.  5. III toimub ERMi näitusemajas mööbliosakonna konverents: kl 11 ? 11.20 Vaike Reemann, ?Vanade tehnikate uus elu?; kl 11.20 ? 12 Leila Pärtelpoeg,  ?Eesti vana mööbli kirjeldamisest sisearhitekti pilgu läbi ?; kl 12 ? 12.20 Aivar Roosaar, ?Maailma kunstisuundade süntees vene maailma kunstisuundadest arhitektuuris ja mööblis?; 12.20 ? 12.40 Mait Summatavet,  ?Eesti mööblikunsti suhestumisest rahvusvaheliste suundumustega XX sajandi II poolel?; kl 14 ? 14.40 Veli-Ville Varneslahti, ?Mööblidisaini õpetamise tendentsidest ja probleemidest erinevates Euroopa rakenduskõrgkoolides?; kl 14.40 ? 15 Endel Valk-Falk, ?Konservaatorite koolituse visioon Tartu Kõrgemas Kunstikoolis?; 15 ? 15.20 Jaak Roosi, ?Reformid mööbliosakonnas 1990. aastatel?; kl 15.20 ? 15.40 Annes Hermann, ? TKK mööbliosakonna restaureerimiskoolituse printsiipidest?; kl 15.40 ?16 Liivi Ehmann,  ?Mööbliosakonna ajaloost ja õppekavadest?; kl 16.15 – 17.15 paneeldiskussioon ja arutelu TKK mööbliosakonna suundumustest. Modereerib Kai  Lobjakas,  osalevad L. Pärtelpoeg, V.-V. Varneslahti,  E. Valk-Falk, M. Summatavet, L. Ehmann, J. Roosi, K. Roosi ja T. Tammelaan.

?20. III avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Josh Merle Tootsi leitud objektide näitus  ?Hakuna matata?. ?Hakuna matata? tähendab suahiili keeles ?ei ole hullu?. Pintslite ja värvi asemel on eneseväljendusliku materjalina kasutatud põhiliselt puitu, mida meri randa toonud. Seda on osavasti kombineeritud maast leitud inimkäe poolt loodud, pisidetailidega. Enamus materjalist on korjatud Taanis Samsö saare rannalt, kuid on ka Käsmu ranna puidutükke.

?23. II avati Keilas Harjumaa muuseumis paekivinäitus. Paekivi osutab ürgloodusele, seda on kasutatud ehitusel ja viimistlemisel, kuid paekivist on valmistatud ka kauneid ehteid. Tähendusrikkana mõjub iidset sõnumit kandev paekivi aga tänapäevases vormis ? CDna. Näitusel saab vaadata metallikunstnike Raili Vinna paeehteid ja Viivi Aaviku paekivist CDsid ning geoloog Helle Perensi kogutud kiviminäidised ja paepilte. Teavet pakub geoloog Elmar Kala Eesti paekivi ülevaade.

?23. II avati Galerii 36-s Krista Laose näitus ?Miks??. On-grupi liige metallikunstnik Krista Laos eksponeerib ehteid, mis on mõeldud kätte-kaela-kõrva. Valides küll traditsioonilised ehtimispiirkonnad, kasutab ta ebatraditsioonilisi materjale. Ehetes miksib ta metalli ja kummi, siidi ja pärleid, tekstiili ja plastikut, panustades ehte kandja taktiilsetele aistingutele. Laos visualiseerib oma töödega sõna otseses mõttes kandmismõnu.

 

?3. III kell 17 avatakse Kastellaanimajas näitus ?Ideaalne ja reaalne. Naised XX sajandi alguse Eestis?. Väljapanek kuulub Eduard Vilde 140. sünniaastapäeva ürituste hulka ning on järjekordne samm meie oma naisajaloo kirjutamisel. XX sajandi esimestel aastakümnetel tegutses Eestis suur hulk vägagi mõjuvõimsaid ja eneseteadlikke naisi, kellest siiani teame hästi vähe. Ka olid naisõiguslikud ideed Eestis hoopis rohkem levinud, kui praegu arvatakse. Näitus jagunebki kaheks: reaalsed naised ja naise representatsioon ehk kirjanduses, kunstis, ajalehtedes-ajakirjades kujutatud naiseideaal. Näituse on kokku pannud kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus ja Livia Viitol ning kunstiteadlased Juta Kivimäe ja Reet Varblane, tervikuks kujundas materjali Inessa Josing.  18. III on Kastellaanimajas ka XX sajandi naist käsitlev seminar.

 

TEATER

?New Yorgi mainekas tantsuajakiri tunnustas Fine 5 Tantsuteatrit, kes võitis Valgevenes II preemia lavastusega ?TwoTrains?.

2004. aasta Dance Magazine?i oktoobrikuu numbris kirjutab ajakirjanik Wendy Perron Vitsebski (Vitebsk) rahvusvahelisest kaasaegse koreograafia konkursist. Tavaliselt koreograafide konkursil esinenuid eraldi  ära ei märgita, kuid W. Perron peab vajalikuks välja tuua kolm tantsijat, nende hulgas T. Ollesk (Fine 5 Tantsuteater, Eesti). Ta kirjutab: ?T. Ollesk, kelle loodud koreo­graafia (koos R. Nõmmikuga) võitis konkursil preemia, eristus oma suurepärase ja erilise kehakasutusega, kontrollides meisterlikult oma liikumisi ning lisades tava?estidele elegantse suursugususe?.

?25. ? 27. II on Viljandi kultuuriakadeemias, Viljandi kultuurimajas ja Ugala teatris III tudengiteatrite päevad. Festivalile on teretulnud kõik teatrihuvilised üliõpilased, kes soovivad vaadata Eesti kõrgkoolides tegutsevate tudengiteatrite etendusi, harida end õpitubades ning lõbutseda õhtul festivaliklubides. Etendustega astuvad üles TPÜ Haapsalu kolled?i tudengiteater, TÜ Pärnu Kolled?i teater K-äng2, Tallinna Pedagoogilise Seminari naistudengitest koosnev Üliõpilasteater, MOMOKi Üliõpilasteater (Soome), Läti Ülikooli Tudengiteater, lisaks Viljandi kultuuriakadeemiast kooslus ?meie ise?.

Õpitubasid juhendavad on kutsutud Ott Aardam ja Meelis Rämmeld, Heino Seljamaa, Tõnu Tepandi, Jaanika Müürsepp, Ivar Põllu, Joonas Parve.  Festivaliklubides pakuvad muusikalisi vahepalu Def Räädu, Bonzo & Tõun, ÕIP, kultuuriakadeemia pop-jazzi eriala tudengid, DJd Harlet ja Saft, saab on üles astuda ka vabalaval. Lisainfo festivali ametlikul kodulehel http://tudengite.harrastusteatrid.ee.

 

MUUSIKA

?Anna-Liisa Bezrodny, kes õpib praegu Sibeliuse akadeemias, pälvis rahvusvahelisel Jasha Heifetzi nimelisel viiuldajate konkursil III preemia. Rahvusvaheline Jasha Heifetzi nimeline konkurss toimus Vilniuses 15. ? 20. II kolmes voorus, ?ürii esimees oli Gidon Kremer. Konkurents kujunes sedavõrd tihedaks ning võistlejad nii tasavägiseks, et I preemiat seekord välja ei antudki. Anna-Liisa Bezrodny esitas konkursi finaalis Felix Mendelssohn-Bartholdy viiulikontserdi d-moll koos Leedu Filharmoonia Sümfooniaorkestriga Juozas Domarkase dirigeerimisel.

?8. III algab Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) igakevadine suursündmus ?Muusikatriaad 2005?. Muusikapäevi on Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel korraldatud 1993. aastast. Esmakordselt on VKA muusikaosakonna eestvedamisel toimuv konkurss saanud ?ürii ja esinejate osas rahvusvahelised mõõtmed.

8. ? 10. III esinevad noored muusikud Viljandi linna ja maakonna koolides, Viljandi restoranis Grand Hotel, Pauluse kirikus, VKA black box?is ning Viljandi kultuurimajas. Triaadi tähtsaimaks osaks on avalik konkurss, kus muusikud võistlevad nii esitajate kui loojatena. Osalema pääsevad eelvoorust välja valitud silmapaistnud muusikud. Konkursil hinnatakse parimat oma pilli valdajat, parimat seadjat ja parima omaloomingu esitajat. Põhilised muusika?anrid on pop-jazzmuusika, rahva- ja kirikumuusika. Samuti antakse välja eripreemiad silmapaistvate muusikaliste väljenduste eest. Preemiafondi rahaline suurus on 20 000 krooni.

Kolmandat aastat laienevad erialapäevad lisaks kontserdi- ja salongimuusika saalidele ka maakonna ja linna koolidesse. Sel aastal saavad muusikalise tervituse osalisteks Viljandi Carl Robert Jakobsoni gümnaasium, Viljandi maagümnaasium, Karksi-Nuia gümnaasium ja Kärstna põhikool. 8. III koolikontsertide eesmärgiks on tutvustada noortele pop-jazz- ja rahvamuusika maailma ning innustada noori tegelema muusikaga.

Ürituse teine päev algab helilooja Kristjan Blaki workshop-seminariga teemal ?Põhjamaade väikerahvaste muusikakul­tuuri läbilöögivõimest maailma suurriikide muusikutööstuste kõrval?. Kristjan Blak on Fääri saarte helilooja ning ?Muusikatriaad 2005? ?ürii liige. Päev lõpeb traditsiooniliselt muusikute klubiga Viljandi pubis Suur Vend.

?Muusikatriaadi? kolmandal, kõige olulisemal päeval leiavad aset lõppkonkursid Viljandi Pauluse kirikus ja kultuuriakadeemia black box?is, 10. III õhtul kell 19 toimub parimate konkursil osalejate autasustamine ja esinemine. Andekamad selgitab välja professionaalne ?ürii: hindajateks on sel aastal Fääri saarte helilooja Kristjan Blak, Vilniuse muusikakolled?i üliõpilane Alexander Raichenok (maailma jazzifestivalidel silma paistnud noor ja andekas saksofonist-pianist), kultuuriministeeriumi muusikanõunik Margit Peil, muusik Jaak Johanson, helilooja, muusikateadlane ja teoloog Mart Jaanson ning trompetist ja Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten.

Peale parimate äramärkimist ja ülesastumist jätkab õhtut kitarrist Marzi Nyman (Soome) ja Estonian Dream Big Band kavas ?Tribute To Frank Zappa?. Dirigeerib Markku Veijonsuo (Soome), õhtu lõpetab DJ Erkin Antov jazzi- ja maailmamuusika paladega.

?Muusikatriaadi? toetavad Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linnavalitsus.

?Eestit mõne aasta eest külastanud Austraalia Kammerorkester avas veebruaris Sydneys oma selle aasta sarja kontserdiga, kus kõlas ka Erkki-Sven Tüüri ?Passion?i? esiettekanne Austraalias.

Sel puhul kirjutas Sydney tunnustatud muusikakriitik Peter McCallum: ??Passion? Erkki-Sven Tüürilt, kes on pärit Eestist, sealt väikeselt maalt, kus on sama palju elanikke kui Sydney põhjapoolsetes linnajagudes, kuid kelle hulgas on enam maailmaklassist heliloojaid kui Austraalias on ujujaid, liikus üksiku kaarega t?ellode ja kontrabassi polüfooniast viiulite tõusvasse sillerdusse.?

?Laupäeval, 26. II kell 18 kutsub Eesti Richard Wagneri Ühing kõiki huvilisi Estonia talveaeda nautima Wagneri ajastu muusikat. Kontserdile sissepääs tasuta. Kontserdil esitavad Eesti muusikaakadeemia noored solistid Liszti, Wolfi, R. Straussi jt heliloojate muusikat. Uksed avatakse pool tundi enne kontserti.

 

FILM

Balti kultuuriministrid kinnitasid filmikoostööd

Eesti, Läti ja Leedu kultuuriminister kirjutasid möödunud nädalal alla filmikoostöö kokkuleppe. See annab juriidilise raami ja aluse Balti riikides toodetud filmide ühiseks tutvustamiseks ja levitamiseks ?Baltic Films? märgi all. Urmas Paeti, Helena Demakova ja Leedu kultuuriministri Vladimiras Prudnikovase kolmepoolse kokkuleppe kohaselt osalevad Balti riigid ühiselt filmi- ja videofilmitoodangut tutvustavail üritusil, vahetavad uuemaid filmisalvestisi, korraldavad ühiseid filminädalaid, temaatilisi filmiüritusi välismaal ning annavad välja filmialaseid trükiseid.

 

KIRJANDUS

?Virumaa kirjandusauhind antakse Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa omavalitsusliitude ühise ettevõtmisena  parimale aasta jooksul ilmunud biograafilisele teosele. Kahe maakonna ühiskomisjon oli koos 21. II Rakvere keskraamatukogus. XVII Virumaa kirjandusauhind otsustati määrata Jaan Kaplinskile romaani ?Isale? eest. Kohe pärast otsustamist helistati Jaan Kaplinskile, õnnitleti auhinna puhul ning lepiti kokku, et preemia antakse üle märtsikuu kolmandal nädalal.

?Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja eluloovõistluse ?Sõja mõjud minu ja meie pere elus?.

2005. aastal möödub 60 aastat II maailmasõja lõpust, sõda mõjutas mitme põlvkonna  elu. Kirjutada võiksid ka inimesed, kelle elu on mõjutanud teised sõjad või sõjasündmused. Töö pikkus ei ole piiratud (20 kuni 100 lehekülge). Ehedamate elulugude autoreid ootavad auhinnad.

Parematest töödest ilmub osa raamatus ?Eesti rahva elulood. Eesti rahvas sõjas?. Võistlustöid oodatakse 31. III 2005 aadressil Tartu 51003, Vanemuise 42, Eesti Kirjandusmuuseum, ?Eluloovõistlus?.

 

VARIA

?Hulk poliitika- ja kultuuritegelasi Soomest, Eestist, Ungarist, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast ja Rootsist pöördus Vene Föderatsiooni võimude ja maailma avalikkuse poole üleskutsega lõpetada mari rahva poliitiliste ja kultuuriliste õiguste ahistamine Mari Eli Vabariigis. Pöördumise autorid mõistavad hukka ründed Mari demokraatliku opositsiooni esindajate vastu ning nõuavad Venemaa keskvalitsuselt resoluutsust nende isikute väljaselgitamiseks, kes tungisid jõhkralt kallale väljapaistvale mari kultuuritegelasele, Maarjamaa Risti kavalerile Vladimir Kozlovile. V. Kozlov on rahvusvahelise soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu peatoimetaja, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige ja ülevenemaalise maride kaasmaalaskonna ühenduse juht. Pöördumise autorid kutsuvad inimõiguste organisatsioone kogu maailmas toetama seda nõudmist. Igaühel on võimalus ühineda selle pöördumisega Internetis aadressil http://www.ugri.info/mari/.

?Kultuuriminister Urmas Paet määras kultuuristipendiumide saajad, tähtajaks laekus 72 avaldust. Kultuuriminister määras 36 000-kroonised riigi kultuuristipendiumid järgmiselt: Reigo Ahven ? õpingud Sibeliuse Akadeemias, Maria Bachmann ? õpingud Austrias Grazi Muusikaülikoolis, Ingrid Juht ? õpingud Valga Muusikakoolis, Vello Jürna ? muusika ja luulekava ettevalmistamine, Eerik Jõks ? õpingud Yorki Ülikooli doktorantuuris, Riivo Kallasmaa ? õpingud Jeruusalemma Tantsu- ja Muusikaakadeemias, Sulev Keedus ja Madis Kõiv ? mängufilmi ?Kirjad Inglile? stsenaariumi kirjutamiseks, Kaupo Kruusiauk ? õpingud Praha Rahvusvahelises Filmikoolis, Diana Liiv ja Reti Saks ? muinasjuturaamatu koostamiseks koos CDga P. T?aikovski ?Aastaaegadest?, Jakko Maltis ? magistriõpingud San Diego Ülikoolis, Heidi Sarapuu ? kogumiku ?Kahel kaldal? koostamine, Krista Sildoja ? projekti ?Pärnumaa viiulikoor? tegevuse käivitamiseks, Hagi ?ein ? raamatu ?Eesti telemaastik 1955 ? 2005? koostamine, Marek Tamm ? uurimistöö Pariisi raamatukogudes ja arhiivides doktoriõpingute lõpetamiseks, Ülo Tuulik ? loominguline stipendium, Liina Unt ? õpingud Helsingi Ülikooli doktorantuuris, Anne Valmas ? koostöö arendamiseks eesti ja väliseesti raamatukogude ja arhiivide vahel, Aili Vahtrapuu ? doktoriõpingud Sorbonne?i Ülikoolis, Epp Viires ? loominguline stipendium.