Maailmaküla ehk külalised maailmast

Joosep Sang

16. – 19. juunini Tallinnas Pirita kloostri varemetes püsti pandav „Maailmaküla” nimetab end, keel põses, „pärismuusika” festivaliks. Selline määratlus on üks võimalus eristuda noist arvukatest kodustest pärimusmuusika ja folgifestivalidest, millest on juba ammu kujunenud paljude muusika- ja puhkusesuve lahutamatu osa. Selline mõtteline, justkui vette või liivale tõmmatud eraldusjoon on tõepoolest omal kohal, sest „Maailmaküla” on meie  festivalidest kõige lähemal maailmamuusika (ingl k world music) definitsioonile, pakkudes globaalset kirjusust ja stiilisulameid, kotkapilku eri paikade muusikamustrite sarnasustele ja erinevustele.

2006. aastal esimest korda toimunud festival tõi ava-aastal lavale etnomaailmas vägagi tuntud esinejad, kelle seas olid sarmikas veteranansambel Kékélé Kongost, salsaorkester Cubanisimo ning kaks maailmanimega bändi  Soomest: Värttinä ja Piirpauke. Vahepeal Tartus oldud aastatel oli kava tagasihoidlikum, kuid tänavu on esinejate nimistu taas esinduslik. Festivali peakorraldaja Paul Pihlak ütleb väliskülaliste tutvustuseks järgmist: „Emir Kusturica on nähtus, paljudele tuttav oma filmidega, Francis Ford Coppola kõrval teine mees maakeral, kes võitnud kaks korda Kuldse Palmioksa. Laval juhtub suurtes piirides sama, mis tema filmides – hoogne ja pöörane jant,  mustlased eri olukorras ja suhetes. Ansambel Sierra Leone Refugee All Stars on liigutav lugu sellest, kuidas kõik on võimalik. Sõja eest jooksus mehed jõuavad Guinea põgenikelaagrist suurtele maailmalavadele: Kennedy Center, Davosi majandusfoorum jne.

Lauljatar Sevara Nazarkhan on tõeline diiva Usbekistanis, aga Peter Gabrieli toel üha rohkem ka Briti saartel ja Kesk-Euroopas. Ta on võitnud BB C maailmamuusika auhinna ning esinenud kõigil Briti  olulisematel (maailma)muusika festivalidel. Laulja Quique Neira on kodumaal Tšiilis suur nimi, kes segab kokku reggae’t ja latiinomuusikat ning esineb staadionidel. Ning ansambel Markscheider Kunst nimetas ennast kusagil Peterburi Buena Vista Social Clubiks. Boriss Grebenštšikov on öelnud, et tegemist on praegu kõige ägedama bändiga Venemaal üldse. Emir Kusturica Balkani hulluse, Sierra Leone põgenike rikkalike afrokõlade, usbekitari  Sevara Kesk-Aasia mikstuuri, Quique Neira haaravate reggae-rütmide ja Markscheider Kunsti positiivse peomuusika kõrval võngutavad Pirital õhku ka kodumaised esinejad, keda vahest pikemalt tutvustama ei pea: Metsatöll ja RAM, Johansonid, Villu Veski ja Tiit Kalluste Nordic Sounds, Oort, Mari Kalkun ja Pastacas, Avenue ja Suprjadki, Bombillaz, Tuule Kann ja Jaak Sooäär, Tsibihärblaseq, Sinimaniseele ning Minu Isa Oli Ausus Ise. Muusikat kui palju! 

Suurvormi esiettekanne Lisaks kõigele, millest eelpool juttu oli, on festivali avapäeval kavas ka kodumaise uudisteose esiettekanne. Suurvormist „Opus geographicum” räägivad siinkohal teose autorid, libretist Ivar Põllu ja helilooja Tauno Aints. Ivar Põllu: „Opus geographicum” on teos, mille näol andis al-Idrisi Sitsiilia kuningas Rogerile üle kogu teada oleva maailma kaardi. Al-Idrisi koondas kõik senised teadmised ja kaardid  ning maailm oligi „kokku pandud” ja „valmis”. Alles hiljem selgus, et päris selline see maailm siiski pole. Ehkki – pole teada, võib-olla oligi maailm kunagi täpselt selline, nagu see kaardile joonistatud on, me pole seda maailma ju aerofotolt näinud. Ja mis tõestus see fotogi on. Meie versioonis on „Opus geographicum’i” maailm alasti naise kujuga. Kogu lugu on rajatud hoopis võõra ja/või vastassoolise, erutava ja tundmatu avastamisele ning omastamisele. 

Maailma avastamine on tagurpidi pööratud ja nii-öelda lihalikustatud. Sest mida teame me maailma avastamisest? Naistega sauna oleme ikka sattunud. Aga suures plaanis on see kõik üks ja seesama. Meie loos on al-Idrisi teel kaardile märgitud maailma piiri taha ning satub Naissaarele, kus naised kogu laevameeskonna sauna kinni panevad. Nii ei pääse ta Tallinna ega tema viikingi päritolu hobune külla oma sugulasele suures linnas.  Tauno Aints: „Opus geograficum’i” taga on 2006. aastal sündinud mõte ja kokkulepe kirjutada teos al-Idrisi suhetest Eestiga. Edasine on olnud vaba loominguline töö, mis käis mitmes etapis. Alustasime mõttetalgutega Võrumaal ja kaardistasime meile olulised jõujooned. Selles suhtes meenutab algus pigem ühise ansambli tegemist kui traditsioonilist teose kirjutamist. Sisulises mõttes on see aga põhjendatud, sest ka al-Idrisi kasutas oma suurvormi loomisel  rändurite ja kaupmeeste teadmisi, ise suurt kohal käimata, tegutsedes rohkem nagu arranžeerija. Järgmisel etapil töötasid kõik eraldi ja selle tulemusena sündisid konkreetsed muusikalised lahendused. Kuna esitajad on head improvisaatorid, on etenduses kindel koht ka kirja panemata nootidel. Viimane, viimistlev etapp veel käib. Autorid kinnitavad, et „oma” ja „võõraga” töötamine on suur inspiratsiooniallikas.  Uudisteose ettekandes osalevad akordionist Sirje Mõttus, tšellist Levi-Danel Mägila, lautomängija Robert Staak, trombonist Eduard Akulin, löökpillimängija Madis Metsamart ning kammerkoor Head Ööd, Vend. „Opus geographicum” jõuab kolmapäeval lavale kontsertetendusena, kus al-Idrisi rollis teeb kaasa Evald Aavik ning väiksemaid rolle esitavad teisedki osalised. Kohale tasub tulla juba varem, sest enne esietendust musitseerivad  Johansonid ja trummiorkester Trumm-It.