Kunstiteoste tellimise seadus kunstnikusõbralikumaks

Reet Varblane

23. aprillil peeti Vene teatris kunsti­teoste tellimise seaduse infopäev. Korraldaja oli kultuuriministeerium, teema kehtiva seaduse senine rakendamine ja plaanitav seadusemuutmine. Kunstiteoste tellimisest ja avaliku ruumi kunsti seisust meil kõnelesid kunstiteadlane Gregor Taul, kunstnike liidu president Vano Allsalu, kunstnik Peeter Laurits, arhitekt Maarja Kask, ametnikud Tiina Liitmäe ja Mari Emmus RKASist ning õigusloome nõunik Lia Liin ja kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre kultuuriministeeriumist. Liin ja Soomre tutvustasid plaanitavaid seadusemuudatusi ja avalikku konsultatsiooniprotsessi. Infopäeva juhtis kultuuriministeeriumi asekantsler Raul Oreškin.

Milline on kultuuriministeeriumi korraldatud kunstiteoste tellimise infopäeva kasutegur?
Tiiu Kirsipuu, skulptor: Üritus oli korraldatud hästi ning oli informatiivne ja kujundlik, rääkis suurest tööst, mis juba tehtud – valupunktide ja muudatuste vajaduste kaardistamisest. Mina sain sellelt infopäevalt teadmise, et kultuuriministeeriumis on mindud asjaga süvitsi, tegemist pole ainult seaduse kõpitsemise ning pinnapealse kosmeetikaga, ning lootuse, et seadus tõesti muutub ning märksa suuremal hulgal headel kunstnikel tekib soov hangetes osaleda ning osavõtutingimused ja hangete korraldus läheb kunstnike vaatenurgast inimlikumaks.

Tiina Liitmäe, RKASi töökeskkonna strateeg: Üsna avatud õhkkonnas toimunud infopäev andis ilmselt loomeinimestele hankes osalemise julgust ja hakkamist juurde. Nimelt laekus Urvaste kooli kunstihanke puhul üheksateist ideekavandit, mis ületas kõigi seniste kunstihangete tulemused. Maria-Kristiina Soomre ja Lia Liini tutvustatud seaduse muutmise plaanid annavad põhjust arvata, et seaduse rakendamisel esile kerkinud murekohad saavad uuendatud seadusega lahenduse.

Terje Luure, sisekujundaja: Igasugune selgitus on vajalik. Kui hankekeel oleks eestlasele arusaadav ehk kui hanketekst koostataks kantseliiti kasutamata, siis ei oleks muidugi vaja seda ka tõlkida.

Tõnis Saadoja, maalikunstnik: Ma ei olnud enne infopäeva protsendiseaduse spetsiifikaga kursis, mistõttu minule andis see sissejuhatava ülevaate. Tundus, et infopäeva kasutegur oli eelkõige asjaosaliste suhete silumine ning sõnavara ühtlustamine, et edaspidi saaks asju ajada kõigile arusaadavas keeles. Infopäeval räägitu oli esimene suurem kokkuvõte. Olen kindel, et mõttevahetusi jätkub.

Kõik huvitatud saavad veel kuu aja jooksul kultuuriministeeriumile oma märkusi ja ettepanekuid saata. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/main#QFWDBFXK.

Kas seaduse parandamisel tuleks tähelepanu pöörata veel millelegi, millest infopäeval ei räägitud?
Luure: Protsent ei pea olema suunatud ühele autorile ja eriti mitte ühe teose hankele. Protsendi jagamine võimaldaks lihthanget, palju mitmekesiseid teoseid ja tööd suuremale hulgale kunstnikele, mitmekesisemat valikut tellijale. Valiku võib teha ekspertgrupp.
Teoseid ei peaks kinnistama konkreetse hoone külge, uued omanikud või kasutajad võivad soovida näha teistsuguse sisuga kunsti. Teoste tähtajaline deponeerimine on lahendus ka neile, kes ei suuda endale neid osta. Riigi toel loodud fond oleks paljudele asutustele lahendus. Riik ostaks kunstnikelt ja eksponeeriks avalikes hoonetes, ühtlasi teostaks ka järelevalvet. Protsendi puhul jäävad allpool kohustuslikku ehitusmaksumust objektid ka kohustuseta kunsti hankida. Deposiidi puhul on valikuvõimalus ka neil, kes praeguse seaduse mõistes kunsti hankima kohustatud ei ole.
Hoone projekteerimisel tuleks projekteerimistingimustes ette näha kunstiteose installeerimise võimalused ja asukohad, kuigi kunstiteose kaal, suurus või tehnilised vajadused ei ole kunagi määratletavad enne selle kavandamist). See kehtib nii siseruumide kui planeeringuala kohta. Kunstnik peab arvestama etteantud tingimustega.