Rode altar lähivaates

Hilkka Hiiop, Hembo Pagi ja Andres Uueni

Kuidas rakendada pildindus- ja infotehnoloogiat pärandkultuuri uurimisel, säilitamisel ja konserveerimisel? Ürituste seeria „Rode kujundamise katse” („Rode Imaging Event”) Niguliste muuseumis 15. – 18. V.

Praegusaegses kultuuripärandi halduses on oluline roll infotehnoloogiliste rakenduste ning pärandi säilitamise-uurimise-populariseerimise puutepunktidel. Eestis on see valdkond veel lapsekingades: üksikud näited on pigem killustatud ning ühe spetsiifilise pärandiliigi- või tehnoloogiakesksed. Seoses Eesti Kunstimuuseumi käivitatud projektiga „Rode altar lähivaates” oleme alustanud laiemapõhjalist tegevust, kus ühe kunstiteose kaudu mängitakse läbi mitmesugused pildindus- ja infotehnoloogia võimalused, mida saab tulevikus rakendada muuseumides ja muinsuskaitses laiemalt. Niguliste muuseumi korraldatud üritusele olid tulnud kokku selle teema rahvusvahelised tipud, kes andsid ülevaate tehnoloogiast ning lõid reaalsed prototüübid pärandi dokumenteerimiseks.

Kunstimuuseum alustas 2013. aasta sügisel mahuka projektiga, mille keskmes on Niguliste kiriku kappaltari uurimine ja konserveerimine. Kahe tiivapaariga altar on Euroopas üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid, mis valmis 1481. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas. Mõõtmetelt kuulub see XV sajandi hansalinnade suurimate hulka: avatuna on see üle kuue meetri lai ning ligi kolm ja pool meetrit kõrge. Teosel on kujutatud üle neljakümne pühaku ja piiblitegelase.

Altari ulatuslikud konserveerimistööd tehti aastatel 1975–1992 Moskva spetsialistide käe all. Põhiosas jõuti teos küll restaureerida, kuid tänini olid kapp­altari uhked skulptuurid vaid osaliselt puhastatud.

Alanud konserveerimistööd annavad suurepärase võimaluse viia läbi altari mahukad materjalitehnilised ja kunstiajaloolised uuringud, kaasates sellesse infotehnoloogilisi lahendusi, ning esitleda oma tegevust nii teaduslikus kui ka populaarses vormis.

Pildindus- ja infotehnoloogia pärandkultuuris

Pildindus- ja infotehnoloogia kaasamisel pärandkultuuri uurimisse on teaduslik eesmärk (nt multispektraal-, külgvalgusfotograafia). Nii saab avada objektide neid tasandeid, mida tavavaatlusega ei tuvasta (nt autori ettevalmistusjoonistus, restaureerimisjärgud, peidetud inskriptsioonid). Infotehnoloogia annab ka võimaluse koondada, kontekstualiseerida, visualiseerida ja arhiveerida pärandi uurimisega kaasneva mahuka ja eriformaadilise uurimisandmestiku. Rakendusi saab kasutada teaduse arendamise ja teavitus-, aga ka esitlusvahendina.

Mõõtmetelt mastaapne Niguliste altar on ideaalne prooviobjekt, kuna seal on kombineeritud kahe- ja kolmemõõtmeline kunst ning altarit saab vaadelda mitmes asendis (tiivapaarid on kas lahti või kinni). Nii saab siin suurepäraselt analüüsida komplekssete objektide dokumenteerimise ja informatsiooni kaardistamise võimalusi.

Oluline on asja juures see, et Rode projekti uurimis- ja konserveerimistöödega kaasneb erialase mõtte ja tegevuse arendamine Eestis. Selleks on korraldatud ja korraldatakse mitmeid erialasele sihtgrupile suunatud rahvusvahelisi õpitubasid, kus fookuses projekti erinevad tahud: konserveerimine¹, analüütilised instrumentaaluuringute meetodid² ning äsja lõppenud üritusel pildindustehnoloogia.

Äsjane Niguliste muuseumi rahvusvaheline üritus oli jaotatud seminariks, töötoaks ja hackathon’iks³. Seminari roll oli anda näidete varal ülevaade maailmas selles vallas toimuvast, töötoas tutvustati mitmesugust rakendatavat tehnoloogiat. Kultuuriuuringutes uuenduslik hackathon’i formaat oli mõeldud kitsamale ekspertide ringile, et leida Rode altari näitel välja pakutud ideedele reaalne infotehnoloogiline lahendus.

Seminaril pidas ettekande kümme pildindus- ja IT-spetsialisti oma uurimisteemadest kultuuripärandi vallas. Esinejate valikul lähtuti soovist katta võimalikult lai teemade ring andmete kogumisest ja esitamisest teoreetiliste probleemideni.

Intrigeerivas avaettekandes arutles Valeria Vitale Londoni kuninglikust kolledžist visuaalse dokumentatsiooni (foto, illustratsioon) subjektiivsuse ja inimlikest teguritest sõltuvuse üle. Ajaloolise näitena esitas ta nelja uurija Pompei mälestise dokumentatsiooni, mille puhul tulemused erinesid märkimisväärselt. Ta rõhutas visuaalse dokumentatsiooni selgitava teksti olulisust. Näiteks 3D-visualiseeringu puhul on oluline teada mõõtmise metoodikat, et eristada interpretatsiooni ja objektiivse informatsiooni osa.

Matteo Dellepiane Pisa Visual Computingu laboratooriumist ja Fabrizio Apollonio Bologna ülikoolist rääkisid 3D-andmete kogumis-, haldamis- ja esitlusviisidest. Tänapäeval on rõhuasetus eelkõige andmetöötluse ja -esituse veebipõhistel lahendustel, sh juurdepääs ja võimalus alginfot taaskasutada. Eriti tähtis on see 3D-formaadi puhul, kuna andmemaht on suur ning võib vaja minna spetsiaalseid (ja sageli kalleid) töövahendeid. Üheks käsitletud juhtumiks oli Pompeis katsetatud süsteem, mida rahvusvahelistes projektides võiks kasutada oma andmete jagamiseks.

Kathryn Piquette Kölni ülikoolist tutvustas pildistamismeetodit (Reflectance Trasformation Imaging – RTI). Tegemist on informatsiooni visualiseerimiseks loodud saripildistamise (arvutusliku fotograafia) meetodiga, mille puhul kasutatakse pinnamuudatuste esiletoomiseks külgvalgust. Piquette’i egüptoloogilisel materjalil põhinevad näited illustreerisid kujukalt RTI efektiivsust varjatud pinnastruktuuride esiletoomisel nii uurija kui konservaatori jaoks.

Üht olulist fotograafiapõhist meetodit fotogrammeetriat esitles James Miles Southamptoni ülikoolist. Fotogrammeetriaga saab kahemõõtmelise info ehk fotode põhjal määrata objekti mõõtmed, kuju ja asendi kolmemõõtmeliste koordinaatidena. Miles kasutas näitena Briti muuseumi Lihavõttesaare Hoa Hakananai kuju dokumenteerimisprojekti.⁴ 150 foto alusel loodud 3D-mudel andis kujule uue interpretatsiooni. Nüüd, kui dokumenteeritud kuju on kättesaadav veebikeskkonnas, saab iga soovija sellega tutvuda ning otsustada, kas uurimistulemused on pädevad või mitte.

Kolmas fotograafia-põhine ettekanne oli Tim Zamanilt Delfti tehnikaülikoolist, tema tutvustas ülitäpset meetodit maalide 3D-dokumenteerimiseks. Mitmesuguste tehniliste lahenduste kombineerimisel töötati Delfti ülikoolis välja ülitäpne andmete kogumise ja reprodutseerimise meetod, mille rakendamisel muutusid Van Goghi ja Rembrandti maalid käegakatsutavateks mikromaastikeks. Ja seda sõna otseses mõttes: teosed prinditi välja spetsiaalselt selleks välja töötatud 3D-printeriga, mis võimaldas saada maalikoopiate puhul originaalilähedase faktuuri.

Antonino Cosentino Sitsiiliast tutvustas multispektraalse pildistamise saladusi. Sirbi lugejad on juba tuttavad Rode altari infrapunapildiga, mis paljastas kunstniku maalimata jäänud ideed.⁵ Cosentino demonstreeris, kuidas suhteliselt väheste investeeringutega saab läbi viia multispektraalanalüüsi ning saavutada märkimisväärsed tulemused.

Multi- ja hüperspektraaluuringud on oluline allikas konservaatoritele, muu hulgas aitab see informatsioon otsustada, mida ja kuidas säilitada.

Andres Uueni Kanuti konserveerimiskeskusest tutvustas Pöide kiriku 3D-mudeldamist ning laiemalt dokumenteerimisega seonduvat, sealhulgas andmete töötlemine, esitamine, säilitamine jne. Ta pidas tähtsaks oma kogemuse jagamist mitmete kanalite kaudu, et kiirendada teiste õppimisprotsessi ning vältida „jalgratta leiutamist”. Pöide kiriku 3D-mudel on aluseks nii populaarteaduslikule visualisatsioonile kui ka täpseid mõõtmistulemusi kandev töövahend uurijale.

Graeme Earl Southamptoni ülikoolist tutvustas aga trans- ja interdistsiplinaarset lähenemist valdkondade spetsialistide sünergia loomiseks. Ettekandes tutvustati juba teostatud ja teostamisel projekte (nt Portus Roomas), kus rakendatakse mitmeid pildindus- ning infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti rõhutas Graeme saadud kogemuste ja teadmiste levitamise vajadust ning kasutamist e-õppesüsteemides nagu MOOC.⁶

John Cupitt tutvustas kujutise töötlemiseks loodud programmi VIPS ja selle graafilise liidese nip2 võimalusi ja rakendusvaldkondi. Tarkavara töötati välja 1990ndate Londoni rahvusgaleriis ajal, kui arvuti jõudlus oli võrdne praeguse nutitelefoni omaga. Toona oli oluline, et suure resolutsiooniga fotosid saaks töödelda väga väikese jõudlusega arvutis. Samasugust piltide (ja kaartide) serveerimissüsteemi kasutab näiteks Google. Oluline rõhuasetus oli kujutiste kolorimeetriliste andmete kontrollil ja haldamisel.

Tegemist polnud päris traditsioonilise töötoaga, kus igaüks saab „käe valgeks”, vaid süvitsi minevate teemakäsitluste ning tööprotsesside demonstratsioonidega RTI, fotogrammeetria ja multispektraalfotograafia valdkonnas. Seminaril käsitletud teemadele lisaks tutvustas Matteo Dellepiane lähemalt 3D-andmete töötlemiseks loodud vabavara Meshlabi.

Töötoa tegemisi koordineeris ja juhatas Hembo Pagi. Tutvustatud tehnoloogiate valikuprintsiibiks oli kättesaadavus, vahendite lihtsus ja odavus, et neid saaks edaspidi rakendada ka siinse pärandkultuuri uurimisel.

Pärandi ja nüüdistehnika sünergia

Hackathon algas ideede genereerimisega. Seitsme pakutud mõtte alusel moodustati kaks gruppi ja kaks meeskonda: esimese ülesandeks oli koondada ning visualiseerida 3D- ja 2D-dokumentasioon, teisel aga RTI pilditöötluse tarkvara arendus.

Hackathon’i (ja terve Rode projekti) üks lähteülesanne oli leida infokonteiner (nt 3D-mudel), mis koondab kogu konserveerimis- ja uurimistegevusega kaasneva mahuka ning eriilmelise informatsiooni. Sellises mahus projekt toodab määratul hulgal eri formaadis andmefaile, analüütiliste uurimismeetoditega kaasnevatest kvantitatiivse andmestiku tabelitest-graafikutest kuni kõikvõimalike teksti-, foto- ja videofailideni. Enamasti jäävad need uurija(te) personaalarvutitesse, paremal juhul asutuse arhiivi. Andmed esitatakse ja interpreteeritakse kas teadusartiklina või mingit tüüpi populariseeriva näitusena.

Üks hackathon’i lähtepunkte oli välja pakkuda ja katsetada lahenduste kogumit, mille abil saab uuritava objekti kogu andmestiku viia ühele platvormile ning genereerida sellest üheaegselt nii avalikkusele suunatud esitlusmaterjal kui ka teadustegevust interpreteeriv ja arhiveeriv keskkond. Esialgu ambitsioonikas ja keerulisena näiv ülesanne sai aga prototüübina edukalt lahendatud: näiteskulptuuri rollis olnud projekti „kaanetüdrukust” Pühast Gertrudist sai teise hackathon’i päeva lõpuks Meshlabis valmis 3D-mudel, millele vormistati nii ajaloolised mustvalged fotod, eri valgusrežiimis pildikihistused (ultraviolett, infrapuna), mikroskoopiliste pigmendi- ja sideaineuuringute tulemused nii numbrilise, pildilise kui tekstilise kirjeldusena, aga ka pühaku ikonograafiline kirjeldus. Hackathon’i käigus loodud prototüüp aitab visualiseerida vajalikku funktsionaalsust, mis sellisel töövahendil olema peaks. Samuti on kavas Tallinna hackathon’i raames katsetatud lahenduse alusel arendada tarkvara edasi Meshlabis.

Lisatööd on veel kompleksse 3D-infokandja publitseerimisega veebis nii, et see oleks erinevate kasutajaprofiilide kaudu kättesaadav tavakasutajast teadurini.

Teises, RTI-meeskonnas osales teiste hulgas ka kaks arendajat, kes on käsitlenud just pildindusega seotud tarkvara­arendust. Eesmärk kiirendada RTI piltide genereerimisprotsessi õnnestus neil suurepäraselt: see kiirenes tänu tarkvara uuendamisele vähemalt viis korda. Nagu juba mainitud, koosneb RTI sarivõtetest: samast objektist tehakse hulk pilte (30–70 võtet), muutes küll valguse asukohta, kuid objekt ja kaamera jäävad paigale. Praegune fotode töötlemise tarkvara vajab palju inimese sekkumist ning seetõttu on protsess ajamahukas. Hackthon’i käigus loodud prototüübi puhul on kasutaja osalus minimaalne. Kirjutatud koodiread on vabalt kättesaadavad ja oma tarkvara saavad kiiremaks kirjutada ka teised, kes teemasse pühendatud.

Ürituse finaalina esitlesid töögrupid oma kõrgtehnoloogilisi lahendusi Niguliste keskaegsete müüride vahele paigutatud suurtelt ekraanidelt: 3D-formaadis andmekandja prototüüpi ning kiiremat algoritmi kasutava RTI-kujutiste generaatorit. Tulemus oli ajaloolise pärandi ja nüüdistehnika sünergia, kus võitjateks on mõlemad pooled.

Humoorika lõpuakordina valmis virtuaalse 3D-mudeliga üheaegselt Püha Gertrudi 3D-na prinditud 1 : 10 mõõtkavas kujuke, kelle silme all jätkavad juba siinsed pildindusspetsialistid prototüübi rakendamist kogu Rode altari tarvis.

1 Seminar „Konserveerimisküsimused. Polükroomse Niguliste kiriku altari polükroomsed puuskulptuurid” („Questions of conservation. Polychrome wooden sculptures of the high altar retable of St. Nicholas’ in Tallinn”) 11. – 15. XI 2013.

2 Seminar „Rode-uurimused” („Rode Investigation”) 20. – 23. X 2014.

3 Hackathon on üritus, kus tarkvara-arendajad ja muud tarkvara loomisega seotud inimesed panustavad intensiivselt projekti paari päeva vältel.

4 Vt Hembo Pagi, Hoa Hakananai’a uues valguses. – Tutulus 2013 (Horisont jaanuar 2014, lisa).

5 Vt 21. III 2014 Sirbi esilehe fotot.

6 MOOC ehk massive open online course – inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavad e-kursused.